Projektide andmebaas

Lühiajalise kliimamõjuga õhusaasteainete mõju hindamine

 

Projekti "Lühiajalise kliimamõjuga õhusaasteainete mõju hindamine" eesmärgiks oli luua töövahend, mille abil oleks võimalik operatiivselt hinnata lühiajalise kliimamõjuga õhusaasteainete mõju Eestis nii elanikkonnale, taimekultuuridele kui ka võimalikele temperatuurimuutustele ehk teisisõnu kliimamuutustele.

Maailmalaiuselt on hinnatud lühiajaliste õhusaasteainete poolt põhjustatud miljoneid enneaegseid surmasid, tuhandetesse tonnidesse ulatuvaid aastaseid kahjusid nisu, maisi ja riisi tootmisel ning samuti kliimamuutusi põhjustavat tahma ladestumist jääle ja lumele kogu maailmas (sh ka polaaraladel), mis muudab päikesekiirguse absorbeerumist ja koos atmosfääri soojenemisega kiirendab oluliselt nende sulamist.

Lühiajalised õhusaasteained on osoon, tahm ja tolmu peened osakesed läbimõõduga kuni 2,5 mikronit. Nad erinevad ülejäänutest õhusaasteainetest ja kasvuhoonegaasidest selle poolest, et nende eluiga on võrdluses märkimisväärselt lühem. Samas võivad nad osutuda ohtlikemateks nii elanikele kui ka loodusele. Lühiajaliste õhusaastseainete võib ulatuda mõnest päevast mõnekümne aastani, samas kui nt peamine kasvuhoonegaas, süsinikdioksiid, võib atmosfääris püsida 100 ja enam aastat. 

Lühiajaliste õhusaasteainete hindamist läheb vaja nii riiklikel valitsusasutustel kui kohalikel omavalitsustel, et ette näha ebasoovitava tasemega õhusaaste olukorda ja vältida võimalikke tekkida võivaid negatiivseid mõjusid. Võimalike mõjude hinnangute põhjal on võimalik kavandada vastumeetmeid, et taolised saasteainete sisaldused välisõhus ei tekiks.

Töövahendi lähtemudeli koostamisel lähtuti kasutadaolevast statistikast, mis koosnes kõikide tarbitavate kütuste kogustest, elektri- ja soojuse tootmise käesolevatest tehnoloogiatest, õhusaasteainete heitkoguste andmebaasist, elanike geograafilisest paiknemisest ja lõpuks muidugi ka majandustegevuse muutumist iseloomustavatest näitajatest.

Töövahend annab võimaluse koostada erineva eesmärgipüstitusega stsenaariumeid ja nende alusel prognoosida tulevasi olukordi kümne-kahekümne aasta peale ette. Seejärel aga hinnata, milliste piirangute seadmise, kütuste valiku või tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtmise teel oleks võimalik pikemaajaliselt saavutada soovitav normatiividele vastav olukord.

- Projekti "Lühiajalise kliimamõjuga õhusaasteainete mõju hindamine" võimekuse suurendamise koolitusseminar toimus 14-15. mail 2015.

- Projekti tulemusi ja sisu tutvustati 27. jaanuaril 2017 toimunud seminaril. 

- Loe uudislugu projekti tulemuste kohta siit.