Projektid

BalticSurvey - uuring Läänemere kasutamisest ja suhtumisest meresse

 

Kõigis Läänemere riikides 2010. aasta kevadel korraldatud arvamusküsitluse Baltic Survey eesmärk oli uurida merekeskkonna kasutust inimeste vaba aja veetmisel ja suhtumist meresse. Uuring on esimene osa Läänemere keskkonnaprobleemide analüüsist kulude ja tulude väljaselgitamise abil, mida koordineerib rahvusvaheline teadusvõrgustik Baltic STERN. Analüüsi tulemusena töötatakse välja poliitikasoovitused Läänemere ökosüsteemi teenuste kaitsmiseks majanduslikult tõhusate meetmete toel.
 
Uuring arvudes

Ligi 80% Läänemereäärsete riikide elanikest on oma vaba aega veetnud Läänemere ääres. Enamasti juhtub see suvekuudel, kõige tavalisemad tegevused on ujumine või lihtsalt merekalda nautimine päevitades, jalutades või piknikku pidades. Kõige sagedasemad mere ääres käijad on taanlased, soomlased ja rootslased.
 
Enim on Läänemere keskkonna pärast mures soomlased, eestlased, Venemaa rannikupiirkonna elanikud ja rootslased. Seitsmes riigis üheksast hindasid inimesed Läänemere keskkonnaküsimusi oma riigi kolme kõige tõsisema keskkonnaprobleemi hulka. Kõige rohkem pani vastajaid muretsema prügi, raskmetallid ja teised ohtlikud ained meres, väikesed igapäevased naftalekked ja suurte naftalekete oht, mere taime- ja loomaliikide kahjustamine ning vetikaõitsengud. Eesti vastajate jaoks oli üsna tõsine mure ka merepõhjas paiknevad lõhkemata miinid ja keemiarelvad.
 
Küsitletute enamus oli seisukohal, et saastaja peab maksma ning praegusest kõrgemad saastetasumäärad üksikisikutele ja ettevõtetele on vastuvõetav viis Läänemere keskkonda parandavate tegevuste rahastamiseks. 66% eestlastest pidas saastetasumäärade tõstmist vastuvõetavaks.
 
Kõigis riikides, v.a Poolas ja Rootsis, ei nõustunud enamus väitega, et nad isiklikult mõjutavad Läänemere keskkonna kvaliteeti.
Poolas ja Rootsis nõustus suurem osa vastajaid ka seisukohaga “Ma saan ise kaasa aidata Läänemere keskkonna parandamisele”. Ülejäänud riikides nõustus sellega 17-37%. Eestlastest tunnetas 37% oma osa Läänemere keskkonna¬seisundi paremaks muutmisel. See on rohkem kui teistes Balti riikides (Leedus 18% ja Lätis 17%), kuid vähem kui Rootsis ja Poolas (vastavalt 55% ja 68%).
 
Kõigis maades pidas enamik vastajaid vajalikuks oma riigis Läänemere kaitseks abinõude tarvitusele võtmist reoveepuhastus-, kalapüügi-, tööstus-, meretranspordiettevõtetes ja sadamates. Taanis, Eestis, Soomes, Poolas, Rootsis ja Venemaa rannikupiirkonnas hindas enamus oluliseks ka oma riigi talunike tegevust Läänemere keskkonna parandamiseks.
 
Taust

Inspireerituna raportist “Sterni aruanne: kliimamuutuse majandusmehhanismid” (2007) algatasid Põhjamaade keskkonnaministrid sarnase ülevaate koostamise Läänemere kohta, et hinnata inimmõju sotsiaal-majanduslikke tagajärgi merekeskkonnale.
 
Baltic Survey arvamusküsitlusel oli kolm peamist eesmärki:
1. Koguda uusi andmeid Läänemere kasutuse ja meresse suhtumise kohta
2. Anda sisendit merekeskkonna kaitse kulude ja tulude analüüsimiseks
3. Saada lähteandmeid reisikulude meetodi kasutamiseks mere puhkeväärtuse hindamisel.
 
Uuringu raames interjueeriti 9000 inimest aprillist juunini 2010 üheksas Läänemere riigis. Tööd rahastas Rootsi keskkonnakaitseagentuur ja Soome valdkondlike teadusuuringute nõuandekogu. Uuringut juhtis Enveco keskkonnaökonoomika konsultatsioonifirma Ltd koostöös teadusinstituutide ja teiste organisatsioonidega kõigist Läänemere riikidest, Eestist osales Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. Andmete kogumist korraldas Synovate Rootsi.
 
Uuring on allalaaditav aadressilt: www.stockholmresilience.org/balticstern
Eestis küsitletute vastuste kokkuvõte (ingl. k.)