Projektid

BioHydrogen

 

Põhjamaade Energiarahastu Põhjamaade ja Balti riikide koostööprojekt.

 Tavapärased vesiniku tootmise protsessid (elektrokeemilised, fotokeemilised, termokeemilised jne) nõuavad palju energiat ja ei ole sageli keskkonnasõbralikud. Bioloogiline vesiniku tootmine (biovesinik), kasutades mikroorganisme, on alternatiiv eelpool mainitud tehnoloogiatele, mis võimaldab vesinikku toota erinevatest taastuvatest allikatest. Bioloogilised süsteemid pakuvad vesiniku genereerimiseks mitmeid erinevaid võimalusi, mille hulgas on biofotolüüs, kaudne biofotolüüs, foto-fermentatsioon ja pime-fermentatsioon. Põhja- ja Baltimaade Biovesiniku Programm (NBH2) keskendubki vesiniku tootmisele bioloogilistest süsteemidest ja nende süsteemide analüüsimisele. SEI-Tallinn on üks üheksast selles projektis osalejast. NBH2 projekti rahastab Nordic Energy Research Programme.
 
NBH2 projekti peamised eesmärgid on:

- Arendada ja tugevdada Põhjamaade (k.a. Baltimaade) teadusalast koostöövõrgustikku;
- Julgustada ja toetada vastastikkust koostööd Põhja- ja Baltimaade teadlaste ja noorteadlaste vahel;
- Demonstreerida ja edasi arendada nii fermentatiivset kui ka fotobioloogilist biovesiniku tootmist;
- Teostada süsteemi analüüsi bioloogilistele vesiniku tootmise meetoditele;
- Pakkuda tööseminare jms tudengitele ja noorteadlastele Põhja- ja Baltimaade regioonis;
- Põhjamaade biovesiniku uurimuse positsioneerimine nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel areenil.

Põhjamaade Biovesiniku projekt jaguneb kolmeks alamprojektiks: fotobioloogia, fermentatsioon ja süsteemi analüüs

SEI-Tallinn, koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga, on osaline kahes alamprojektis: fermentatsioonis ja süsteemi analüüsis. 

Fermentatsioon

Bioloogiliselt võib vesinikku toota orgaanilise aine fermentatsioonil lenduvateks rasvhapeteks (VFA) ja alkoholideks. Lisaks saab vesinikku VFAde ja alkoholide edasisel oksüdatsioonil atsetaadiks. Looduslikus anaeroobses ökosüsteemis tarbivad tekkinud vesinikku metanogeenid, et toota metaani. Nii tagatakse süsteemi madal vesiniku kontsentratsioon, mis on oluline efektiivseks orgaanilise aine lagundamiseks. Seega on fermentatsiooni uurijate peamiseks väljakutseks niisuguse süsteem loomine, kus vesiniku osarõhk oleks piisavalt madal täielikuks anaeroobseks lagunemiseks ka metanogeenide juuresolekuta.´

Link rahvusvahelisele kodulehele: BioHydrogen

Artikkel ajakirjas Keskkonnatehnika

A. Menert, M. Michelis, T. Kallaste, T. Vaalu (2005) Reoveesete kui taastuva energia allikas. Keskkonnatehnika. Nr. 5, lk 6-10


Projekti täitjad Eestis

Tiit Kallaste - SEI-Tallinn
tiit.kallaste@seit.ee
Anne Menert - Tallinna Tehnikaülikool / SEI-Tallinn
anne.menert@seit.ee