Projektid

KHG riiklikud jaotuskavad 2005-2007 ja 2008-2012

 



 


2003. aasta oktoobris jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise skeemi rajamise kohta (ingl Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council of 13 October 2003 establishing a scheme for greenhouse gas emission allowance trading within the community and amending Council Directive 96/61/EC (text with EEA relevance) (EÜT L 275/32, 25.10.2003). See direktiiv on kahtlemata väga oluline seadusandlik alus kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele Kyoto protokolliga kehtestatud kohustuse täitmisel kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Euroopa Liidu viisteist nn vana ja kümme uut liikmesriiki, sh Eesti, peavad direktiivi rakendama alates 1. jaanuar 2005. Seejuures on 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud üleminekumajandusega riigid Euroopa turul kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste pakkuja rollis.

Direktiivi kohaselt kestab kauplemise esimene periood 2005. - 2007. aastani. Kauplemisse kaasatud käitised kuuluvad esialgu vaid nelja sektorisse: energia tootmine, metallide tootmine ja töötlemine, mineraalsete materjalide töötlemine ja nn muud tegevused (Eestis praegu tselluloosi tootmine) ning peamistest kasvuhoonegaasidest läheb esimesel kauplemisperioodil arvesse vaid CO2. Kauplemisskeem ei hõlma (topeltarvestuse vältimise põhjendusega) taastuvenergiaallikaid kasutavaid elektrit või soojust tootvaid käitisi. Puidu ja muu biomassi põletamisel tekkivad CO2 kogused arvesse ei lähe, sest ülemaailmse kokkuleppe järgi loetakse kogu biomassi põletamisel tekkinud CO2 fotosünteesis seotavaks uue "rohelise aine" tootmisel.

2005. aastal alustati lubatud heitkogustega kauplemist ainult Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise majanduslik efektiivsus avaldub selles, et ühenduse skeemis osalevatel riikidel on ühikulise koguse, nt 1 tonni CO2 või sellega võrdsustatava (ekvivalentse) koguse kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine oluliselt erineva maksumusega. Direktiiv annab võimaluse omandada oma riikliku kohustuse täitmiseks kuni 50% ulatuses ostmise teel neilt osalistelt, Euroopa Liidu liikmesriikidelt, kelle kulutused on teistest väiksemad. Sellest tulebki majanduslik efekt. Taoliste riikide hulka kuuluvad osa nn üleminekumajandusega riikidest, kes ühinesid 2004. a kevadel Euroopa Liiduga, Eesti nende seas, ja kelle Kyoto protokollis sätestatud kasvuhoonegaaside vähendamise kohustus on juba saavutatud tänu sellele, et üleminekul plaanimajanduselt turumajandusele vähendati oluliselt energiamahukate majandussektorite toodangut. Seoses üleminekuga turumajandusele saavutasid need riigid neile märksa paremini sobiva majanduse struktuuri ja kokkuvõttes vähenesid märkimisväärselt ka kasvuhoonegaaside heitkoguste atmosfääri paisatavad kogused võrreldes Kyoto protokollis kokkulepitud võrdlusaastaga, 1990. Tänu sellele on Eesti koos 7 ühinenud üleminekumajandusega riigiga (v.a Sloveenia) olukorras, kus riik tervikuna formaalselt ei peagi kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama, kuna Kyoto protokollis sätestatud vähendamise kohustusega ettenähtud tase on niigi saavutatud.

Käesolev kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste jaotamise skeem, riiklik jaotuskava - RJK põhineb Keskkonnaministeeriumi poolt Säästva Eesti Instituudi kliima- ja energiaprogrammilt tellitud tööl kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riikliku jaotuskava koostamiseks vajaliku eelduse väljatöötamine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2003/78/EÜ rakendamiseks. Direktiivi 2003/78/EÜ analüüs ja kohaldamine Eesti tingimustele, mis valmis 2003. aasta lõpus.

Keskkonnaministeeriumi juurde moodustati detsembris 2003 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli paindlike mehhanismide ellurakendamise asjatundjate komisjon, kes on tööd põhjalikult arutanud ja omapoolseid ettepanekuid ja täiendusi teinud. Selle ettevalmistava töö eesmärk oli luua selged ja lihtsalt arusaadavad kirjeldused riikliku jaotuskava loomiseks lähtudes ühenduse skeemis etteantud põhimõtetest ja tegevusjuhistest.

Direktiivi koolitusega alustas SEI-Tallinn juba 2003. aastal, selle käigus toimus maikuus 2003 ühepäevane seminar Rahvusraamatukogus. SEI-T koduleheküljel on tutvumiseks ka direktiivi eesti- ja ingliskeelne tekst, riikliku jaotuskava koostamise juhend ning käesolev jaotuskava koos seletuskirjaga. Direktiivi rakendamist ja riikliku jaotuskava koostamist on põhjalikult arutatud mitmel ülalmainitud komisjoni nõupidamisel. Nendel arutlustel on kooskõlastatud vajalikud positsioonid Eesti riikliku jaotuskava koostamiseks. Töösse on kaasatud paljud käitajad, st ühenduse skeemiga haaratud käitiste esindajad.

SEI-Tallinna juhtimisel koostatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise riikliku jaotuskava kiitis Vabariigi Valitsus heaks 17. mail 2004. a. ja Keskkonnaministeerium esitas selle lõpliku versiooni 24. mail 2004. a. Euroopa Komisjonile.

Alljärgnevalt on toodud tööd, mida SEI-Tallinna kliimamuutuste programm on teinud Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidega kauplemise skeemi juurutamiseks.

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riikliku jaotuskava koostamise eeldused
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste Eesti riikliku jaotuskava seletuskiri

Lubatud heitkoguste jaotus aastateks 2005-2007
Käitiste ajaloolised heitkogused ja viiteväärtused
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ (mitteametlik tõlge)
Sidusdirektiiv - Linking Directive 2004/101/EU
Küsimused ja vastused RJK2 perioodil 2008-2012 kohta
KHG Riiklik jaotuskava aastateks 2008-2012
KHG Riiklik jaotuskava seletuskiri (ingl.) 2008-2012
KHG Riiklik jaotuskava 2008-2012 (2007)
KHG Riikliku jaotuskava aastateks 2008-2012 seletuskiri
KHG heitkoguste 2003. aasta inventuuuriaruanne
Kyoto protokolli eestikeelne versioon (mitteametlik tõlge)
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni eestikeelne lühikokkuvõte

Viimaseid uudiseid riiklike jaotuskavade kohta saab lugeda nii Keskkonnaministeeriumi kodulehelt kui ka Euroopa Komisjoni kodulehelt . Euroopa Komisjoni kodulehelt on ühtlasi võimalik näha, millised Euroopa Liidu liikmesriigid on oma kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riikliku jaotuskava esitanud. Olgu siinjuures märgitud, et ?vanad? Euroopa Liidu liikmesriigid olid kohustatud esitama oma jaotuskavad 1. aprilliks 2004.a ja ?uued? 1. maiks 2004.a. Eesti riikliku jaotuskava visand esitati Euroopa Komisjonile esimeste seas, 21. aprillil 2004.a.

Kauplemist puudutavad õigusaktid

Käitajate tegevusalade loetelu ja kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise kord
Paiksetest saasteallikatest eralduvate kasvuhoonegaaside summaarne lubatud heitkogus ja selle jaotuskava

 

Euroopa komisjoni uus otsus (11.12.2009) Eesti ja Poola RJK-de kohta

Commission to take new decisions on Polish and Estonian national allocation plans

On Friday 11 December, the European Commission took new decisions on the national allocation plans submitted by Poland and Estonia under Directive 2003/87/EC, which establishes the EU emissions trading scheme for greenhouse gases. The previous decisions were annulled by the Court of First Instance on 23 September and appeals are pending before the European Court of Justice.

The decisions was communicated at 12 pm Central European Time (CET) via a press release.

The announcement was also displayed on the Commission´s press release website.

The full text of the decisions was posted here at the time of the announcement being made.

 

Artiklid ajakirjas Keskkonnatehnika

Kallaste, T. (2004). Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine algab juba jaanuaris 2005. (I). Keskkonnatehnika. Nr. 4, lk 45-50

Kallaste, T. (2004). Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine algab juba jaanuaris 2005. (II). Keskkonnatehnika. Nr. 5, lk 44-46

Kallaste, T. (2004). Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine algab juba jaanuaris 2005. (III). Keskkonnatehnika. Nr. 6, lk 44-46

Kallaste, T. (2005). Heitmekaubandus Euroopa Liidu riikide käitajate vahel sai hoo sisse 1. jaanuaril 2005. Keskkonnatehnika. Nr. 1, lk 13-15

Kallaste, T. (2005). Kyoto protokoll kui üks Eestile kasulik kliimapoliitika rakendamise viis. Keskkonnatehnika. Nr. 2, lk 39-41

Kallaste, T. (2006). Kasvuhoonegaasidega kauplemisse kaasatakse järgmisel etapil ka taastuvenergiaprojektid. Keskkonnatehnika. Nr 3


Kallaste, T. (2006). Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemine jätkub 2008. aastal. Keskkonnatehnika. Nr 4

Kallaste, T. (2008). Bali kliimakonverents ja Kyoto paindlikud mehhanismid. Keskkonnatehnika. Nr 4

 

ÜRO ülemaailmne kliimamuutuste konverents Bali saarel, Indoneesias, 2007

Aruanne 


Kontakt: Tiit Kallaste, tel 6276 103