Projektid

Kampaania "Tarbi toitu targalt"

 

                   

 

Toidu raiskamine on ülemaailmne probleem. Toidu näol on tegemist väärtusliku hüvega ja selle tootmine võib olla väga ressursimahukas. Hinnanguliselt läheb raisku ligikaudu üks kolmandik kogu toodetud toidust, mis põhjustab suuri keskkonna- ja majanduskulusid.

KIKi poolt rahastatud projekti Toidujäätmete ja toidukao vältimine ning vähendamine - Kampaania "Tarbi toitu targalt" eesmärk oli tõsta Eesti kaubandus- ja toitlusettevõtete ja eraisikute teadlikkust toidujäätmete ja toidukao vältimise ja vähendamise võimalustest ning suunata neid oma toidujäätmeid vähendama.

Toidujäätmete teke on jäätmevoogudes olulisel kohal. Toidukao teke on otseselt seotud inimeste käitumisega ja muude osapoolte, eelkõige toitlustus- ja kaubandusettevõtete tegevusega. Seetõttu keskendubki projekt kõige enam just nendele osapooltele.

Projekti käigus töötati välja kaubandus- ja toitlustusettevõtetele ning eraisikutele juhendmaterjalid, mis käsitlevad toidujäätmete ja toidukao vähendamise võimalusi. Samuti loodi veebileht www.tarbitoitutargalt.ee, millesse koondatakse kõik toidujäätmeid ja –kadu käsitlev informatsioon. Projekti käigus korraldati ka kampaania "Tarbi toitu targalt", mille käigus juhiti elanikkonna tähelepanu toiduraiskamise teemale ning julgustati inimesi oma tarbimisharjumusi analüüsima ja vajadusel muutma.

 

17.01 2017 toimus projekti lõppseminar „Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks?“

Projekti kokkuvõtva ettekande leiab siit.

Vestlusringis osalenud ResQ Club´i esindaja Tuure Parkkineni ettekande leiab siit.

Põhilised kõlama jäänud mõtted vestlusringist, kus osalesid Eesti Toidupank (Piet Boerefijn), ResQ Club (Tuure Parkkinen), Kaupmeeste Liit (Riin Savi), Rimi Eesti Food AS (Katrin Bats) ja Keskkonnaministeerium (Peeter Eek), teemal, mida teha eri tasanditel toidujäätemete tekke vähendamiseks, on ära toodud siin:

·         Kuna kaubanduses tähendab iga müümata jäänud toiduaine saamata jäänud tulu ja kasumit, siis tehakse kaubanduses juba palju, et kauplustes võimalikult vähe toitu raisku läheks. Siiski on üks võimalus, kuidas annaks toidukadu veelgi vähendada – see on poetöötajaid (veelgi paremini) koolitada. St suurendada töötajate teadmisi, kuidas toiduainete vastuvõtmisel, paigutamisel, käitlemisel jne kadusid vähendada.

·         Toidu annetamisega seotud õiguslikud küsimused on siiski veel üheselt lahendamata. Hetkel ei ole annetamisega seotud hügieeninõuded ja maksuküsimused ettevõtetele üheselt arusaadavad. Et mitte seadusega vastuollu minna, jätavad paljud ettevõtted üldse annetamata. Seega oleks vajalikud selgitused/juhendid, kuidas maksu- ja hügieeninõuete osas toimida.

·         Praegu on oluline ära kasutada olemasolevat olukorda, kus on tekitatud huvi toidujäätmete probleemi vastu ning on valminud ka koduleht. Mõistlik on kodulehte www.tarbitoitutargalt.ee edasi arendada ühtseks toidujäätmeteteemaliseks platvormiks (Inglismaa platvormi www.lovefoodhatewaste.com näitel) ning muuta see interaktiivsemaks.

·         Toidujäätmete tekke ja toiduvalmistamise teemat tuleks integreerida rohkem ka Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavalistesse eesmärkidesse ja koolide tegevusse. Eesmärgiga, et lapsed teadvustaksid juba maast madalast, et teema on oluline.

·         Kohalikul tasandil võiks toidujäätmete teemat integreerida Tallinna linna poolt algatatud Prügihundi tegemistesse.

·         Lisaks kasutada ära olemasolevaid üritusi, et probleemi tutvustada ja lahendamisvõimalusi leida. Näiteks Eesti Toidumessil ja Tallinn Food Fest'il võiks olla eraldi toidujäätmete teemaline töötuba.