Raamatukogu

Keskkonnamõju hindamise algatamine ja motiveerimine Tallinna näitel. SEI Tallinna väljaanne nr 26

Keskkonnamõju hindamise algatamine ja motiveerimine Tallinna näitel. SEI Tallinna väljaanne nr 26

Autor: Kaja Peterson
Väljaandmise aeg: 2014
Väljaandmise koht: Tallinn
Raamatu kood: T 500
Laadi alla: Väljaanne26.pdf
 

SEI Tallinn uuris keskkonnamõju hindamise algatamist ja otsuste motiveerimist Tallinna linna näitel ja selgitas välja, et enamjaolt vastasid linna otsused keskkonnamõju hindamise algatamise kohta seadusele, kuid senisest enam tuleks tähelepanu pöörata arendustegevuste kumulatiivsele mõjule.

Uuringu objektiks olid Tallinna keskkonnaameti keskkonnamõju hindamise teated Ametlikes Teadaannetes perioodil 2011-2013.  Uuringu käigus analüüsiti 206 teadet, millest 192 (93%) olid keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise teated.  Valdava enamuse (91%) moodustasid algatamata jätmise teated. Suur osa otsustest keskkonnamõju hindamise algatamisest või mittealgatamisest puudutas detailplaneeringuid, millega arendaja soovis hiljem saada ehitusluba hoonete ehituseks. Enamasti rakendas Tallinna keskkonnaamet detailplaneeringu keskkonnamõju olulisuse määramisel projekti-tasandi kriteeriume, kuivõrd arendajal oli planeeritava ala suhtes konkreetne plaan, mida ja mis mahus ehitada. 2013. a. algatatud detailplaneeringute analüüs näitaski, et enamasti, st kahel kolmandikul juhtudest, sooviti ehitada kindel arv teatud tüüpi hooneid, ja detailplaneeringud, kus hoonete arv pidi selguma planeeringu koostamise käigus, moodustasid uuritud juhtudest kolmandiku.

Uuringu tulemused näitasid, et kuigi Tallinna keskkonnaamet on planeeringute ja arengukavade keskkonnamõju hindamise algatamise ja algatamata jätmise korral üldiselt järginud seadust nii olulise keskkonnamõju määramisel kui otsusese motiveerimisel, oleks siiski vaja oluliselt enam pöörata tähelepanu arendustegevuste koosmõjule. Koosmõju arvestamine on eriti oluline linna tingimustes, kus pea iga uue elamu- ja äritegevusalaga kaasneb täiendav koormus rohealadele ning liikluskoormuse tõus, millega omakorda kaasneb täiendav müra ja õhusaaste.