Uudised

2017

02.03.2017Ressursitõhusus pakub ettevõtetele konkurentsieelise

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) asub koostöös Keskkonnaministeeriumiga rahvusvahelise projekti ENHANCE raames edendama Euroopa Liidu keskkonnajuhtimissüsteemi (EMAS) ja ringmajanduse põhimõtteid.

„Keskkonnajuhtimissüsteem loob raamistiku ettevõtete ja organisatsioonide ressursitõhusale ja keskkonnasäästlikule tegevusele. See on vältimatu eeldus konkurentsieelise saavutamiseks tänapäeva kiiresti muutuvas ärimaailmas,“ kommenteeris SEI Tallinna programmijuht Harri Moora.

EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) on keskkonnajuhtimis- ja auditeerimisskeem, mis on mõeldud organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ning avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks. Hetkel on Euroopas enam kui 4500 EMAS registreeringuga asutust. Samas on tänaseks Eestisse jäänud ainult kuus EMAS organisatsiooni (Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, AS Tallinna Vesi, Eesti Energia AS Iru Elektrijaam, Põllumajandusamet ja Tallinna Keskkonnaamet), nendest vaid kaks on ettevõtted.

„Ettevõtete motivatsioon EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi rakendada on väike. Seega on vaja EMAS skeemi rakendamist edendada ja täiendavalt motiveerida. Võttes arvesse teiste riikide kogemusi aitaks EMAS skeemi laiemale rakendamisele kaasa järjepidev riiklik toetamine ja motiveerimine läbi erinevate stiimulite. Oluline on ka ringmajanduse ja ressursi- ning energiatõhususe teemade integreerime EMASi rakendamisse,“ mainis Moora.

„Vabal tahtel enda keskkonnamõju süsteemselt hindavad ning suutlikkust tõstvad organisatsioonid annavad riigile võimaluse suunata ressursse sinna, kus king kõige enam pigistab. Seetõttu on iga projekt, mis aitab kaasa keskkonnajuhtimissüsteemide laialdasemale kasutusele võtmisele, äärmiselt vajalik,“ kommenteeris Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma. „EMAS määruse eeliseks on kohustus igal aastal esitada avalikkusele keskkonnategevusest ülevaadet kajastav aruanne. Oma tegevusega kaasneva keskkonnamõju jagamine avalikkusele peaks olema iga vastutustundliku organisatsiooni lahutamatu osa,“ nentis Heinma.

Et aidata kaasa ettevõtete ressursitõhususe tõusule läbi EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise ning toetada avalikku sektorit EMAS skeemi edendamisel, on ellu kutsutud rahvusvaheline projekt ENHANCE. Neli aastat kestva Interreg’i programmi rahastatud projekti jooksul kogutakse parimaid praktikaid, näiteid ja kogemusi projekti liikmesriikide valitsusasutustest, kus EMAS süsteem on edukalt rakendunud nagu Austria, Itaalia ja Hispaania. Neid teadmis jagatakse omakorda ning levitatakse ringmajanduse põhimõtteid nö uutes liikmesriikides nagu Tšehhi ja Eesti, kus see teema vajab arendamist.

Projekti tegevused aitavad kaasa ka ringmajanduse arendamisele, mis on hetkel üks Euroopa Liidu olulisemaid keskkonnapoliitika eesmärke.

ENHANCE projekti tegevusi ja eesmärke tutvustatakse täpsemalt 6. märtsil Keskkonnaministeeriumis toimuval seminaril. Päevakava ja registreerimine kuni 2. märtsini siin.

Projekti kodulehed: http://www.interregeurope.eu/ENHANCE/, http://seit.ee/et/projektid/projektide-andmebaas?project_id=344

 

Lisainfo:

Harri Moora, programmijuht, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn)

6276 108

harri.moora@seit.ee

27.02.2017SEI Tallinn uuris õhukvaliteedi parandamise võimalusi hoonete ja transpordi sektoris

Õhu kvaliteet mõjutab oluliselt inimeste tervist ja kvaliteetselt elatud eluaastaid. Kuigi Eesti õhukvaliteet on üks paremaid Euroopas, põhjustavad ka siin lühiajalise kliimamõjuga õhusaasteained enneaegseid surmasid ja terviseprobleeme. SEI Tallinna eksperdid uurisid, kuidas saaks olukorda parandada alustades muutustega transpordi ja hoonete sektoris.

Loe uudislugu SEI kodulehelt (inglise keeles).

30.01.2017SEI tunnistati maailma mõjukaimaks keskkonnapoliitika mõttekojaks

Stockholmi Keskkonnainstiuudile (SEI) määrati Pennsylvania Ülikooli poolt välja antavas Global Go To Think Tanks Index’is, mida peetakse maailma mõttekodade peamiseks andmebaasiks ja mõõdupuuks, maailma mõjukaima keskkonnapoliitika mõttekoja reiting.

Indeks koostatakse tuhandete ajakirjanike, poliitikakujundajate, valdkonna- ning regioonide ekspertide seas läbi viidud küsitluste põhjal, milles hinnatakse muuhulgas mõttekodade juhtimist, töötajaid, töö kvaliteeti ja mainet, mõju poliitikaotsustele, tunnustust, innovatsiooni ning kommunikatsiooni.

Mõttekodasid reastatakse globaalselt, regioonide ja ekspertiisi põhiselt. Viimased kolm aastat on SEI olnud keskkonnamõttekodade seas teisel kohal Maailma Ressursside Instituudi (World Resources Institute) järel, kes on sel aastal indeksis kolmandal positsioonil.

“Meil on väga hea meel oma tööle sellist tunnustust saada,“ kommenteeris SEI direktor Johan  Kuylenstierna. “Võtame seda kui tõestust, et meie tööl on mõju ja seda hindavad ka meie partnerid.“

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) juhataja Lauri Tammiste tõdes samuti, et tegemist on väga suure tunnustusega. „On au olla osa SEI võrgustikust, mis tegutsedes oma seitsme keskuse kaudu ülemaailmselt alates Tallinnast kuni Bangkokini, panustab aasta aastalt üha enam positiivsete muutuste esilekutsumisse.“

Tammiste tõi värske näitena positiivsetest muutustes globaalsel tasandil SEI USA kolleegide tehtud analüüsi avamere naftapuurimise mõjudest Atlandi ookeanis ja Arktikas, mille põhjal Obama administratsioon otsustas seada piirangud tulevastele puurimistele nendes piirkondades. Kohalikul tasandil viis SEI Tallinn 2016. aastal näiteks läbi varasemal  toidukadu puudutaval analüüsil tugineva kampaania „Tarbi toitu targalt“ koos Toidupangaga.

Teadustöö ja poliitikakujundamise ühendamine on olnud SEI missioon alates organisatsiooni loomisest 1989 aastal, SEI Tallinn tegutseb keskkonnateemadega regionaalselt juba 25. aastat.

2016 Global Go To Think Tank Indexraportiga saab tutvuda siin: http://repository.upenn.edu/think_tanks/12/

 

Foto: Antoinette van de Rieth / Flickr

 

17.01.2017Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks?

Täna korraldavad Toidupank ja SEI Tallinn seminari „Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks?“, kus võetakse kokku oktoobris ja novembris toimunud kampaania „Tarbi toitu targalt“ tegevused, tänatakse partnereid ning vaadatakse teemaga seonduvalt tulevikku.

Sisukal ning samas pidulikul lõpuüritusel valmistatakse piduroad n.ö päästetud toidust ehk kohe realiseerimistähtajani jõudvast toidukaubast. See toonitab vastutustundliku ja teadliku tarbimise olulisust. Kaubad annab toitude valmistamiseks Rimi Eesti.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud teavituskampaania „Tarbi toitu targalt“ eesmärk oli koondada taas kord avalikkuse tähelepanu toidu raiskamise probleemile ning pakkuda teavet ning häid nippe selleks, et Eestis satuks vähem toidukaupa prügikasti. SEI Tallinna poolt viimastel aastatel teostatud toidukao uuringud ning Toidupanga kogemus toidu raiskamise vastu võitlemisel andsid kampaaniale hea kandepinna, millelt edasi minna.

„Meie hinnangul on kampaania „Tarbi toitu targalt“ raames edastatud info ning uus koduleht saanud rohkelt tähelepanu ning seega oleme astunud koos Toidupangaga järgmise olulise sammu toidu raiskamise vähendamiseks,“ kommenteeris SEI Tallinna programmijuht Harri Moora. „Kodude, restoranide ja kaupluste jaoks said loodud kaasaegsed teavitusmaterjalid, mis koondati veebilehele www.tarbitoitutargalt.ee. Sealt on nüüdsest leitav nii asjassepuutuv värske info, statistika kui ka nutikad näpunäited, kuidas toiduga teadlikumalt ringi käia. Meie kõigi tarbimisharjumused mõjutavad üldist pilti: iga inimene saab targemini majandades vähendada toidu äraviskamisega seotud keskkonnamõju kui ka sotsiaalset probleemi,“ rõhutas Moora.

Uusim lisandus veebilehel www.tarbitoitutargalt.ee on tarbimisharjumuste test, mille abil saab igaüks kohe esmase tagasiside oma toidu raiskamisega seotud rutiinidele. Test asub aadressil:tarbitoitutargalt.ee/testi-kuidas-tarbid-toitu-sina/ . 

SEI Tallinn ja Toidupank tänavad kõiki, kes aitasid teavituskampaaniat läbi viia ja sellesse panustasid. Eriti täname Eesti Kaupmeeste Liitu, ResQ Club’i ja suurepäraseid meediapartnereid, kes aitasid kampaania sõnumit võimendada ja inimesteni viia: TV3, Kanal2, ERR, ClearChannel ja JCDecaux.

Info seminari kohta leiab siit.

12.01.2017Seminar: Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks

Kutsume kõiki, kellele pakub huvi toiduraiskamise vähendamise teema, seminarile "Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks?" teisipäeval 17. jaanuaril Butterfly Lounge'is.

Teeme kokkuvõtteid SEI Tallinna ja Toidupanga kampaaniast Tarbi toitu targalt ja arutleme selle üle, mida saame teha, et Eestis läheks vähem toitu raisku.
REGISTREERU: http://bit.ly/2jeG8YM (kuni 14.01) ja loe lisa siin.

2016

19.12.2016SEI Tallinn soovib kaunist pühadeaega!

Vaata SEI Tallinna pühadetervitust siit.

21.11.2016Ilmunud on raamatu "Suur maailm väike planeet" eestikeelne tõlge

"Suur maailm väike planeet“ on üks olulisemaid raamatuid, mis kirjutatud keskkonna rollist inimeste heaolu mõjutajana. Raamatu autorid, juhtivaid rahvusvahelisi teadlasi globaalse jätkusuutlikkuse alal, Johan Rockström, ja fotograaf Mattias Klum, rõhutavad, et inimkonnal tuleb toimida planeedi taluvusvõimet arvestades. Nagu mainivad autorid ise, selleks, et „elada õnnelikult meie kaunil planeedil, tuleb meil olla leidlikud, tunnustades põhiväärtusi ja humaansust, et meist saaksid looduse ja kogu planeedi targad hoidjad“. Raamat on illustreeritud mõjusate loodusfotodega ja pakub loovaid ideid ning lahendusi, kuidas vähendada inimkonna rasket jalajälge planeedile, mille heast käekäigust me kõik sõltume.

Siin on Johan Rockströmi videotervitus raamatu eestikeelse tõlke ilmumise puhul, mida tähistati Säästva arengu foorumil 8. novembril. Teemakohase ettekande pidas Rootsi suursaadik hr Anders Ljunggren, kes rõhutas vajadust tegutseda oma planeedi heade hoidjatena juba täna.

 

Raamat ilmus kirjastuse Tänapäev ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse koostöös, mida toetas Swedbank. Raamatu, hinnaga 14,90 EUR, saab soetada SEI Tallinnast, addressil Lai 34, Tallinnas. Kontakt: Külli Freimann, tel. 6276114.

Loe lisa kirjastuse Tänapäev ja Rootsi Suursaatkonna kodulehtedel. 

 

08.11.2016Säästva arengu foorum keskendub toidu ja kliimamuutuse seostele

8. novembril toimub Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses Säästva arengu foorum 2016: Toit ja kliimamuutus. Foorumi eesmärk on laiemalt teadvustada toidutootmise ja -tarbimise ning kliimamuutuse vastastikust mõju ja selle mõju vähendamise võimalusi Eestis. Samuti tunnustatakse foorumil Eesti parimaid toiduettevõtteid ja -organisatsioone, kelle tegevus aitab kliimat kaitsta ja kliimamuutusega kohaneda, auhinnaga “Kliima sõber 2016”.

„Kliimamuutus on üks põllumajandust ja toidutootmist mõjutavatest teguritest, millel on nii majanduslik, keskkonna- kui ka sotsiaalne mõju. Samal ajal avaldab toidutootmine kliimale mõju kasvuhoonegaaside heite tekitajana. Otseseks ja kaudseks kasvuhoonegaaside heiteks toidusüsteemidest on hinnatud peaaegu kuni 30% kogu globaalsest inimtekkelisest emissioonist,“ kommenteeris foorumi korraldaja ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) programmijuht Kaja Peterson.

Foorumil esinevad teiste seas Emilie Wieben ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonist (FAO), kes räägib kliimamuutuse ja toidu vastastikustest seostest. Prof. Simon G. Potts Elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste valitsustevahelisest koostöökogust (IPBES) keskendub tolmeldajate rollile toidutootmises ning Madeleine Fogde Rootsi rahvusvahelisest põllumajandusvõrgustikust (SIANI) annab ülevaate toidu- ja kliimamuutusealaste ÜRO säästva arengu eesmärkidest.

Oluline osa kõigi inimeste toiduga varustamisel ja toidusüsteemide keskkonnamõju leevendamisel on toiduraiskamise vähendamisel. „Hinnanguliselt raisatakse Eesti toidusüsteemis, mille alla käib toiduainetööstus, kaubandus, toitlustusettevõtted ja kodumajapidamised, umbes 47 000 tonni toitu aastas,“ kommenteeris SEI Tallinna vanemekspert Evelin Piirsalu. „Kohaliku toiduraiskamise süsinikujalajälg kokku on ca 95 000 tonni CO2 aastas, mis võrdub 27 000 auto poolt aasta jooksul tekitatud süsihappegaasi koguse või 30 000 pere aastase elektrienergia tarbimisega. Seega tekitab Eestis raisku minev toit aastas sama koguse süsihappegaasi kui Viljandi ja Valga elanike elektritarbimine kokku,“ lisas Piirsalu.

Foorumil osalejad ja ekspertide paneel arutlevad ka küsimuse üle, kuidas vähendada Eestis 2030. aastaks elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid poole võrra, mida on ette nähtud ka ÜRO säästva arengu eesmärkides.

Traditsiooniliselt antakse Säästva arengu foorumil üle auhind ettevõtetele, kes oma tegevuses järgivad keskkonnahoidlikke põhimõtteid ja on ühiskondlikult vastutustundlikud. Auhinnaga „Kliima sõber 2016“ tunnustatakse kolme ettevõtet, kelle tegevus aitab kliimamuutusega kohaneda ja kliimat kaitsta.

Foorumi korraldajaks on Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn). Ürituse päevakava saab näha siin: http://pult.ee/SEIT/2016/.

Säästva arengu foorumi korraldamist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigikantselei koos säästva arengu komisjoniga.

 

08.11.2016Kliima sõbra tiitli said Rimi Eesti, Toidupank ja Koplimäe mahetalu

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) auhind „Kliima sõber 2016“ anti üle kolmele Eesti silmapaistvale toiduettevõttele ja -organisatsioonile, kelle tegevus aitab kliimat kaitsta ja kliimamuutusega kohaneda: Rimi Eesti, Toidupank ja Koplimäe mahetalu.

Ettevõtted pärjati auhindadega täna SEI Tallinna korraldatud Säästva arengu foorumil 2016 „Toit ja kliimamuutus“.

Auhinnaga „Kliima sõber 2016“ tunnustatakse ettevõtteid, kes järgivad oma äritegevuses ja tootmises ühiskondlikult vastutustundlikke keskkonnahoidlikke põhimõtteid. Esmakordselt pärjati ettevõtteid Säästva arengu foorumil aastal 2012, mil anti välja auhind „Rohemajanduse edendaja 2012“.

Rimi Eesti puhul tõstame esile suurketi järjepidevat tööd tarbijate keskkonnateadlikkuse suurendamisel, samuti nende tulevikuplaane partnerite abiga toidujäätmetest biogaasi toota,“ kommenteeris Säästva arengu foorumi korraldaja ja SEI Tallinna programmijuht Kaja Peterson.

„Toidupank aitab oma tegevusega jõuda toidul, mis on toodetud suure inimvaeva ja loodusvarade hinnaga ja mis muidu läheks raisku, puudustkannatavate inimesteni. Samuti kutsub Toidupank avalikkust üles heategevusele ja toidu annetamisele. Saaremaal Pöides tegutseva Koplimäe mahetalu puhultunnustame keskkonnasäästlikku tootmist ja ettevõttes päikesepaneelidega toodetud taastuvenergia kasutamist,“ lisas Peterson.

Toidu ja kliimamuutuse seosed omavad üha olulisemat tähtsust ka globaalsel tasandil. Nii oli toidule ja kliimamuutusele pühendatud ka 2016. aasta Maailma Toidu Päev, mida tähistati 16. oktoobril ja mida korraldab ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO).

28.10.2016Töötuba "Sooline palgalõhe biomajanduses"

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) ja Eesti Naisuurimus- ja teabekeskus ENUT korraldasid mõttevahetusele teemal sooline palgalõhe biomajanduses Eestis. Töötuba toimus 28. oktoobril Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis kell 9 -15.00.

Töötoas anti ülevaate esialgsetest läbiviidud uuringutest soolise palgalõhe teemal Eesti põllumajandus- ja metsandussektoris. Samuti võeti vaatluse alla mitmed tegurite grupid, mida palgalõhet uurinud autorid on töödes käsitlenud: 1) Personaalsed tegurid; 2) Töökohaga seotud tegurid; 3) Organisatsioonilised tegurid; 4) Ametite ja tegevusalade sooline segregatsioon; 5) Institutsionaalsed tegurid; 6) Sotsiaalsed normid ja tavad.

Töötoa päevakava saab näha siin: http://bit.ly/2eiINSL.

16.10.201616. oktoober on rahvusvaheline toidu päev

Toidupank ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) kutsuvad 16. oktoobril tähistama ülemaailmset toidu päeva (World Food Day), mida peetakse 1945. aastal loodud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni asutamise puhul.

2016. aastal on ülemaailmse toidu päeva teema seotud kliimamuutusega:  “Kliima muutub. Toit ja põlumajandus peavad samuti muutuma” ("Climate is changing. Food and agriculture must too").

Kliimamuutuse kontekstis on üks põletavamaid teemasid, millega inimkond silmitsi seisab, küsimus meie kindlustatusest toiduga nii täna kui tulevikus. Paraku kannatavad kõige vaesemad inimesed maailmas (paljud neist on põllumehed, kalurid, rändkarjakasvatajad jt) esmajärjekorras muutunud temperatuuri- ja ilmastikutingimustest tingitud katastroofide tagajärgede all.

Samas tekib Euroopas toidujäätmeid ühe inimese kohta aastas keskmiselt 179 kg. Lähtuvalt SEI Tallinna uuringutest on Eestis toidujäätmete teke kogu toiduahelas v.a. põllumajandus 75 kg inimese kohta. Võib oletada, et ennekõike on põhjuseks suhteliselt madalad sissetulekud ning teiste Euroopa Liidu piirkondadega võrreldes pigem väikesemahuline toiduainetetööstus.

Arvestades seda, et Eesti elanike heaolu suureneb aasta aastalt, siis õigeaegne tähelepanu antud teemale aitab ennetada toidu raiskamise suurenemist. Nõuandeid toidu raiskamise vähendamiseks leiab Toidupanga ja SEI Tallinna poolt käivitatud teavituskampaania „Tarbi toitu targalt“ kodulehelt: www.tarbitoitutargalt.ee

Maailma elanikkond kasvab pidevalt ja küünib eeldatavasti 2050. aastal juba 9,6 miljardi inimeseni. Et kõiki neid ära toita, peavad põllumajandus ja toidutootmine kohanema ja muutuma vastupidavamaks, tootlikumaks ning jätkusuutlikumaks. Kokkuvõttes on see ainus võimalus, kuidas tagada ökosüsteemi kestlikkus, inimeste heaolu ja samas vähendada heitgaaside koguseid.

Jätkusuutlik toidutootmine tähendab seda, et suudetakse kasutusele võtta tehnoloogiad, mis võimaldavad samal maa-alal kasvatada vähesemate vahenditega enam toitu ja samas kasutada loodusvarasid arukalt. Samuti tähendab see seda, et toidukadu tuleb vähendada igas toiduahela etapis – alates saagi koristamisest, ladustamisest, pakendamisest ja transpordist kuni infrastruktuuri, turumehhanismide ning seadusandliku raamistikuni välja.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon kutsub on riike üles antud teemaga süvitsi tegelema ning investeerima enam maaelu arengusse, sest luues soodsad tingimused väiketalunikele, paraneb inimeste toiduga kindlustatus kogu planeedil ning samas väheneb looduse saastamine.

Lisainfo rahvusvahelise toidu päeva kohta:
http://www.fao.org/world-food-day/2016/theme/en/

„Tarbi toitu targalt“ videod:
https://vimeo.com/185302731
https://vimeo.com/185310200

Kontakt:
Maarja Jõe, maarja.joe@seit.ee, 6670 115, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI Tallinn)
Nele Hendrikson, nele@toidupank.ee, 5690 9347, Toidupank

 

07.10.2016DELFI VIDEO: Kampaania Tarbi toitu targalt kutsub üles vähendama toidu raiskamist

Vaata kampaania videosid ka Delfi Maitsed vahendusel.

 

 

 

 

 

 

 

 

06.10.2016Kampaania „Tarbi toitu targalt“ kutsub vähendama toidu raiskamist

Toidupanga ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ühiskampaania juhib tähelepanu toidu raiskamise probleemile Eestis ja pakub lahendusi targaks ning läbimõeldud tarbimiseks.

SEI Tallinna poolt 2014–2016 aastal teostatud toidujäätmete uuringutest Eesti kontekstis on selgunud, et kõige rohkem läheb toitu raisku just kodumajapidamistes: enam kui 63 miljoni euro eest aastas. Seetõttu on kampaania suunatud eelkõige eraisikutele, kelle käitumisest sõltub palju.

„Toitu ära visates raiskame nii ressursse nagu maad, vett, tööjõudu ja aega kui ka otseselt enda raha. Keskmine lastega Eesti perekond viskab aastas ära umbes 200 euro väärtuses toitu. Kui me oma tarbimisharjumusi ei muuda, jõuame toidu raiskamise kogustega peagi lääneriikide tasemele,“ kommenteeris SEI Tallinna programmijuht Harri Moora.

Toidupanga juht Piet Boerefijn on veendunud, et targem toiduga ringikäimine kõikides sektorites parandaks kogu ühiskonna heaolu: „Inimesed ütlevad sageli, et ainult neist ei sõltu ju midagi, aga meie toidupankadega oleme näinud, kui suure muutuse tekitab juba kasvõi ühe firma otsus oma ülejääkidega vastutustundlikumalt toimida ja äraviskamise asemel need heategevusele anda. Sama palju sõltub igast eraisikust, kuidas ta ise oma kodus toiduga ümber käib.“

Toidu raiskamise vältimiseks on koondatud kampaania veebilehele www.tarbitoitutargalt.ee hulk nõuandeid ja kasulikke nippe. Samuti on sealt leitavad mitmete Eesti toidublogijate retseptid, mis õpetavad, kuidas nutikalt ära kasutada varasemate toidukordade ülejääke uute maitsvate roogade valmistamiseks.

„Tarbi toitu targalt“ sõnumit aitavad levitada ka järgmised poeketid: Rimi, Prisma, Coop, Selver, ABC supermarketid, Maxima, Aldar Grupp ning restorani einete päästmisele suunatud rakendus ResQ. Kampaania videonäoks on Evelin Võigemast.

„Tarbi toitu targalt“ kampaaniat rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), partneriks on Kaupmeeste Liit. Kampaaniat toetavad TV3 ja Kanal2, ClearChannel ja JCDecaux.

04.10.2016Rohelise Kontori auhinna pälvis Tallinna Linna Paldiski mnt 48A kontorihoone

Täna pärjati aasta parima Rohelise Kontori auhinnaga Paldiski mnt 48A kontorihoone, kus asuvad Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Munitsipaalpolitsei Amet, Energiaagentuur ja väiksemad sihtasutused. Lisaks said Rohelise Kontori tunnistuse JCDecaux, Raidla Ellex Advokaadibüroo, CWT Estonia, Tallinna Linnavolikogu Kantselei, Tallinna Haridusamet, Nõmme Linnosa Valitsus ja Tallinna Kesklinna Valitsus.

Euroopa Rohelise Kontori süsteemi tunnistused antakse organisatsioonidele, kes on silma paistnud keskkonnateadlike lahendustega oma töökeskkonnas. Rohelise Kontori süsteemi eesmärgiks on hoida töötajate tervist ja vähendada kontorite keskkonnamõju, aidates organisatsioonidel seekaudu ka raha säästa.

„Rohelise Kontori põhimõtted on muutumas nii organisatsioonidele kui töötajatele üha olulisemaks. Mõtleme rohkem sellele, kuidas toimetada keskkonnasäästlikult ja nautida töökeskkonda, kus veedame suure osa oma päevast. Mõnusas kontoris töötamine tõstab ka oluliselt tööviljakust ja tootlikkust,“ ütles Rohelise Kontori süsteemi eestvedaja ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) programmijuht Harri Moora.

"Paldiski mnt 48A kontorihoones töötavad erineva suurusega linnaasutused, kes kõik pingutavad oma võimaluste piirides ühise eesmärgi nimel, et tagada mugav, kestlik ja keskkonna suhtes vastutustundlik organisatsioonikäitumine. Hoolime väga oma töötajate tervisest ja heaolust, pakkudes võimalust töökeskkonnas saada massaaži, stretchingut, arstiabi, toituda tervislikult ning liikuda mere ääres ja osaleda toredatel ettevõtmistel. Vaatame maailma läbi roheliste prillide," kommenteeris Paldiski mnt 48A hoones tegutseva Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti arendus- ja haldusosakonna peaspetsialist Aire Johanson.

Auhind anti üle täna Keskkonnaministeeriumis toimunud EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi ja Rohelise Kontori konverentsil. Toimunud üritus võttis kokku Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projekti, mille tulemusel rakendati 2015. aastal Tallinna keskkonnaametis Euroopa keskkonnajuhtimissüsteem EMAS ja mitmetes ametites Rohelise Kontori süsteem.

Eelmisel aastal oli parimaks Roheliseks Kontoriks Statistikaamet. Eelnevalt on Rohelise Kontori tunnistused saanud 28 kontorit, sealhulgas eraettevõtted nagu ABB, Ragn-Sells, Starman, ministeeriumid (näiteks rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning haridus- ja teadusministeerium), samuti kohalikud omavalitsused (näiteks Harku ja Rae vallavalitsused, Keila linnavalitsus).

Alates 2015. aastast annab Rohelise Kontori auhinda ja tunnistusi välja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon.

 

Pildil on Aire Juhanson ja Meeli Hunt Paldiski mnt 48 kontorihoonest. Foto autor: Albert Truuväärt, Stolitsa.

 

19.09.2016Energiateemalisel seminaril arutatakse madalsüsinikuga energiasüsteemidele ülemineku võimalikkust

Täna kell 14-17.15 toimub Nordic Hotel Forumis seminar “Teaduse, poliitika ja rahastuse seosed -  praktilised sammud üleminekuks madalsüsinikuga energiasüsteemidele”.

Seminar keskendub madalsüsinikuga energiasüsteemidele ülemineku võimalustele nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, puudutades sealhulgas ka rohemajanduse ja roherahastuse teemat.

„Eesti vaates on oluline hakata mõtlema põlevkivil põhinevast energeetikast väljumise strateegia ehk põxit’i peale,“ kommenteeris Stockholmi Keskkonnainstituudi  Tallinna Keskuse programmijuht Kaja Peterson. „Seminaril vaatleme sellega seonduvaid väljakutseid ja kuuleme näiteid mujal maailmas toimivatest roherahastusprojektidest, seda nii Skandinaavia pensionifondide kui ka erasektori näol,“ lisas keskuse juhataja Lauri Tammiste.

Seminari avaarutelul Eesti senisest üleminekukogemusest ja energeetikasektorit eesootavatest protsessidest osalevad keskkonnaminister Marko Pomerants ja riigikogu liige Keit-Pentus-Rosimannus. Madalsüsinikuga energiasüsteemidele üleminekuks olemasolevate rahastusvõimaluste üle arutavad Stockholmi Keskkonnainstituudi nõukogu liikmed Allan Polack (Taani pensionifondi PFA Pension tegevjuht) ja Stephen Lintner (Londoni King’s Colledge’i külalisprofessor) ning rahva pensionifondi Tuleva algataja Tõnu Pekk.

Üritus toimub inglise keeles. Seminari otseülekannet saab vaadata Postimehe veebis aadressil http://arvamus.postimees.ee/v2/3839773/postimees-teeb-uelekande-energeetikaseminarilt-ueleminek-madalsuesiniku-energiasuesteemidele

Seminari täispikkuses ajakava: seit.ee/LowCarbonSeminar2016

07.09.2016Intervjuu Lauri Tammistega

Loe intervjuud Stockholmi Keskkonnainstituudi võrgustiku rahvusvaheliselt lehelt (inglise keeles).

29.08.2016Konkurss „Laste kliimaauhind 2016“ ootab osalejaid

Rootsis esmakordselt korraldatav auhinnakonkurss Children’s Climate Prize 2016 ootab osalema 10-16-aastaseid noori üle maailma, kes on miskil moel oma tegevusega panustanud keskkonna või kliima hoidmisesse.

Konkursi raames otsitakse uue põlvkonna kliimakangelast, kes tõmbab tähelepanu meie planeedi eest hoolt kandmise vajalikkusele ja tegutseb puhtama ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel.

„Julgustame kindlasti ka Eesti koolinoori konkursil osalema, et tutvustada häid keskkonnasõbralikke projekte, millega nad on tegelenud,“ kommenteeris Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste. „Samuti on see suurepärane võimalus, et auhinnakonkursi kodulehe ja sotsiaalmeedia kaudu silma peal hoida, mida teised noored üle maailma kliima ja keskkonna parandamiseks teevad,“ lisas Tammiste.

Auhinnakonkursile saavad kandideerida kõik soovijad kodulehe http://childrensclimateprize.org/#nominate kaudu 22. augustist 22. oktoobrini. Samuti võib kodulehel sobivaid kandidaate välja pakkuda. Zürii kuulutab 10. novembril välja viis finalisti ja võitja valitakse 17. novembril. Nädal hiljem, 24. novembril, toimub Nobeli preemiast inspireeritud auhinnatseremoonia ja bankett Södertälje linnas Rootsis, kuhu võitja sõidab auhinnakonkursi korraldaja kulul. Võitjat premeeritakse lisaks medalile ja diplomile ka 50 000 rootsi krooni ehk umbes 5200 eurose auhinnarahaga.

Zürii esimees, Stockholmi Keskkonnainstituudi direktor Johan Kuylenstierna märkis, et tegemist on väga teretulnud ja olulise ettevõtmisega. „Kliimaauhinna konkursist kasvab kindlasti välja uus keskkonna- ja kliimateadlik põlvkond, kes otsib aktiivselt ja vastutustundlikult keskkonnaalastele väljakutstele nutikaid lahendusi,“ kommenteeris Kuylenstierna.

Züriisse kuuluvad lisaks majandus-ja keskkonnavaldkonna spetsialistidele ka õpilased Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest ja Uus-Meremaalt, kes osalesid möödunud sügisel Pariisi kliimakonverentsi eel korraldatud laste kliimakonverentsil, ning õpilased Södertälje linna Blombacka kooli 5. klassist.

Auhinnakonkursi ellukutsujaks on Rootsi energiaettevõte Telge Energi.

 

Loe lisaks:  http://childrensclimateprize.org/

Paku välja kandidaat: http://childrensclimateprize.org/#nominate

Facebook: https://www.facebook.com/childrensclimateprize/

Twitter: https://twitter.com/CCPrize16/

Instagram: https://www.instagram.com/childrensclimateprize/

08.08.2016Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uue juhina asub tööle Lauri Tammiste

Tammiste alustab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) juhina täna 8. augustil, võttes ametikohustused üle instituuti üheksa aastat juhtinud Tea Nõmmannilt.

„SEI Tallinn on oma 24 tegevusaasta jooksul teinud märkimisväärset tööd keskkonna ja säästva arengu valdkondades, pakkudes väärtuslikku sisendit keskkonnapoliitika kujundajatele Eestis ja Läänemere regioonis. Seda kurssi iseseisva mõttekojana ka jätkame. Samas on põnevaks väljakutseks, kuidas kasutada veelgi aktiivsemalt ära Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) rahvusvahelist võrgustikku, et kaasa aidata positiivsetele muutustele nii Eestis kui ka mujal ning olla hinnatud partneriks nii avaliku kui ka erasektori otsustajatele,“ kommenteeris Lauri Tammiste edasisi eesmärke.

„SEI Tallinna tugevus on interdistsiplinaarusus ja looduskeskkonda hoidvate põhimõtete rakendamine mitmete teiste valdkondade poliitikates, näiteks transpordi, energeetika, põllumajanduse, maksunduse, jäätmemajanduse jt valdkondades. Mul on hea meel, et Lauri Tammiste kogemused keskkonna, ettevõtluse ja innovatsiooni arendamise vallas täiendavad instituudi kompetentsi. Soovin jõudu ja energiat põnevateks arenguteks koostöös meie SEI rahvusvahelise võrgustikuga,“ lisas instituuti 2007. aastast juhtinud Tea Nõmmann, kes keskendub oma doktoritöö lõpetamisele ja jätkab instituudis keskkonnaökonoomika programmijuhina.

Lauri Tammiste liitub SEI Tallinnaga SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse liikme ametikohalt. Ta on varasemalt juhtinud nii energeetika kui ka majandusarengu osakonda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, vastutades energeetika ning ettevõtlus-, innovatsioonipoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Tammiste on lõpetanud avaliku halduse eriala Tartu Ülikoolis ja õppinud semestri Maastrichti ülikoolis.

Sihtasutus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus on asutatud 1992. aastal Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) poolt. SEI Tallinna missiooniks on rahvusvahelise teadusorganisatsioonina toetada ühiskonna otsustusprotsesse ja ärgitada muutusi säästva arengu suunas, pakkudes selleks integreeritud teadmisi keskkonna- ja arenguvaldkonnas ning seostades teadusuuringud poliitika kujundamisega.

19.07.2016Eesti sammud Agenda 2030 rakendamisel

11.–23. juulini toimub New Yorgis ÜRO Kõrgetasemeline Poliitiline Foorum, kus esimesed 22 riiki, sealhulgas ka Eesti, annCs vabatahtlikena ülevaate sammudest, mida nad kavatsevad ette võtta säästva arengu eesmärkide (SDG-de) saavutamiseks nii riigisiseselt kui rahvusvahelises koostöös.

Eesti tegevuskava pani kokku Eili Lepik Riigikantselei strateegiabüroost. Loe tema intervjuud Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) kodulehel Eesti tegevuskavast Agenda2030 rakendamiseks.

21.06.2016Tallinna Peatänava projektist USA blogis Sustainable Cities

Pärast aastakümneid autokeskset linnaplaneerimist kavatsetakse Tallinna kesklinn anda tagasi inimestele. Loomisel on linnakultuuri elavdav, moodne ja inimsõbralik 21. sajandi Peatänav, kus on turvaline nii jalakäijatel kui ka jalgratturitel, kus on rohkem ühistransporti ja vähem autosid.

Loe edasi Mari Jüssi ja Helen Saarniidu blogipostitust portaalist Sustainable Cities: http://www.sustainablecitiescollective.com/helen-saarniit/1209980/main-street-project-aims-give-central-tallinn-back-people.

Tutvu ka teema kokkuvõttega ja viitega blogipostitusele SEI rahvusvahelisel lehel.

Foto: Linnalahendused OÜ & Kavakava

20.06.2016Ujubasseinidest madudele kuni turvavöödest käekottideni – kirev valik EKA jätkusuutliku disaini kursusetöödest

Sel kevadel lõpetas Eesti Kunstiakadeemia (EKA) esimene jätkusuutliku disaini pilootkursuse grupp. EKA ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) koostöös loodud kursus kombineeris jätkusuutlikku disaini ja ettevõtlust, keskendudes suures osas just praktiliste toodete arendamisele.

„Jätkusuutliku disaini kursuse eesmärgiks oli anda tudengitele võimalus kogeda, kuidas tuua oma tootearendusprotsessi lisaks esteetilisele aspektile ka keskkonna- ja sotsiaalaspekt, samuti analüüsida toote olelusringi,“ kommenteeris SEI Tallinna programmijuht ja üks kursuse õppejõude Harri Moora. Kursuse jooksul loodud tooted ammutavad inspiratsiooni õppejõu Reet Ausi trash to trend ja upcycling filosoofiast, kus ülejääkmaterjalidest toodetakse kõrgkvaliteetseid ja nutika lahendusega tooteid.

Kursusetööde esitlusel 18. mail Tallinnas Hobuveskis sai näha kolme tudengigrupi poolt välja töötatud innovatiivse ökodisaini projekte: EKA-üleseks kaubamärgiks ümbermõtestatud rõivabrändi HULA, Tallinna loomaaia väikeloomadele arendatud tooteid ja ülevaadet Tallinna Linnateatri keskkonnajalajäljest.

Tudengite idee muuta kunstiakadeemia rõivabränd HULA ülekooliliseks EKA tootebrändiks kannab endas soovi luua jätkusuutlikku disaini koostöös kunstiakadeemia kõigi osakondade vahel. Taaskasutuse põhimõttel disainitud toodetest tutvustasid tudengid vanadest visanditest ja maalidest kokku pandud käsitöömärkmikke, savi ja portselani jääkidest tehtud täringukujulisi pliiatsitopse, OÜ Puukast tammepuidu jääkidest meisterdatud HULA lõikelaudu ning nii nahajääkidest, vanadest valgustitest kui ka kasutatud turvavöödest toodetud aksessuaare. Tudengid leidsid uue kasutuse EKA trükiruumi vanadele lauakatele ja lampide valtsplekile, millest toota EKA Pegasuse rinnamärke.

Teine üliõpilaste tiim esitles Tallinna loomaaia tarbeks arendatud nutikaid ja innovatiivseid väikeloomatooteid, mille arendamiseks tehti loomaaia töötajate ja külastajate küsitlus, uuriti väikeloomade eluviise ja elutingimusi, kasutatavate materjalide päritolu. Koos loomaaiaga arendati moodulpesad närilistele, mis toodetuna söödavast ja näritavast materjalist hoolitsevad ka selle eest, et loomadel puuris igav ei hakkaks. Moodulpesa näritud puitdetaile on lihtne vahetada, mis lisab tootele järjekordse jätkusuutlikkuse aspekti. Samuti disainiti savist ja savijääkidest ökoloogilised keraamilised basseinid madudele, mis on alternatiiviks plastmassist laiatarbetoodetele ja mida hakatakse loomaaiale ka suuremates kogustes tootma.

  

Kursuse kolmanda meeskonna lõputööks oli Tallinna linnateatri hoone keskkonnamõju analüüs, mida teostati teatris esmakordselt. Protsess kätkes endas probleemide kaardistamist, eesmärkide seadmist ning nö kümne keskkonnahoidliku käsu koostamist teatri personalile. Lisaks aitasid tudengid ümberorganiseerida teatri publikuruumid ning kavandada uue saali kasutuselevõtu koos Meister ja Margarita etenduse kujundusega.

  

Aasta aega kestnud jätkusuutliku disaini pilootkursus oli avatud magistritaseme tudengitele kõigilt EKA erialadelt. Kursust rahastati Erasmus+ projektist Innolabs, mille raames loodi tudengite poolt innovatiivseid ökodisainitooteid lisaks Eesti Kunstiakadeemiale ka Läti ja Küprose ülikoolides. Kursuse kulminatsiooniks oli EKA Jätkusuutliku Disaini Labori loomine, kus jätkusuutliku disaini kursus jätkub ka järgmisel õppeaastal.

Foto: Ujubasssein madudele /Jana Zgun, EKA

17.06.2016Arendatav e-õppevahend aitab edendada säästvat turismi

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) arendab rahvusvahelises koostöös välja e-õppevahendi, mis aitab turismiettevõtetel mõista oma tegevuse keskkonnamõju ja teha seekaudu keskkonnahoidlikke valikuid ning vähendada kulusid.

Kavandatav e-õppevahend luuakse rahvusvahelise projekti GIFT for Europe (Green Ideas for Tourism for Europe – rohelised ideed Euroopa turismile) raames ja on mõeldud eelkõige kutsekoolide turismi eriala tudengitele ja õppejõududele säästva turismi põhimõtete õppimise ja õpetamise hõlbustamiseks. Samuti saavad e-õppevahendit kasutada turismiettevõtted (hotellid, restoranid, reisibürood jne) oma töötajate koolitamiseks ja abivahendina jätkusuutlike otsuste tegemisel.

„E-õppevahendi näol on tegemist keskkonnamõju simulatsioonivahendiga, mis aitab mõista turismiettevõtte tegevuse tagajärgi keskkonnale tuues välja erinevate meetmete rakendamisest tulenevat positiivset mõju nii keskkonnale kui ka ettevõtte kuludele,“ kommenteeris SEI Tallinna vanemekspert Evelin Piirsalu. „Näiteks võimaldaks hotellides või restoranides traditsiooniliste kraanide ja duššide vahetamine madalama veehulgaga süsteemide vastu vähendada keskkonnamõju ja säästa raha,“ lisas Piirsalu.

E-õppevahend luuakse turismisektoris rakendatud parimate praktikate ja näidete põhjal, mille kogumises osaleb ka SEI Tallinn.

Eesti ja projekti partnerriikide Bulgaaria ning Soome kutsekoolide ja turismiettevõtete kasutusse jõuab e-õppevahend aastal 2018. Seniks saab end GIFT for Europe projekti info ja lähiajal toimuvate ürituste ning koolitustega kursis hoida projekti kodulehe learnsustainabletourism.wordpress.com kaudu.

Lisaks e-õppevahendi väljatöötamisele koostab SEI Tallinn GIFT for Europe projekti raames 2017. aasta alguses keskkonnateemalise koolitusprogrammi turismialaste haridusasutuste õppejõududele, viies sealhulgas läbi viiepäevase koolituse. Huvilistel palume ühendust võtta Evelin Piirsaluga (evelin.piirsalu@seit.ee, 6276 116).

Projekti GIFT for Europe rahastab Erasmus + programm.

Tutvu Gift for Europe projektilehega siin.

 

Lisainfo:                                                                                          

Evelin Piirsalu
Vanemekspert, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn)
6276 116, evelin.piirsalu@seit.ee

 

Foto: EAS / Jaanus Siim

03.06.2016SEI Tallinn koostab juhendmaterjalid toiduraiskamise vältimiseks

Poekettidele ja toitlustusasutustele suunatud juhendmaterjalid koondavad parimad praktikad ja ettepanekud, mis kogutud SEI Tallinna poolt läbi viidud toiduraiskamist puudutavate uuringutes.

Juhendmaterjale toiduraiskamise vältimiseks tutvustati 1. juunil toimunud ümarlaual, kus osalesid poekettide ja toitlustusasutuste esindajad, aga ka ministeeriumide ja teiste riigiasutuste ametnikud.

„Tegemist on materjalidega, kus on esmakordselt koondatud info ja nõuanded, mis aitaks toiduraiskamist vältida,“ kommenteeris SEI Tallinna programmijuht ja toiduraiskamise teemaliste uuringute läbiviija Harri Moora. „Lisaks on juhendmaterjalide eesmärk hõlbustada Eesti kauplustel ning söögikohtadel oma töötajaid toiduraiskamise vältimise teemal koolitada,“ lisas Moora. 

„Meil on hea meel, et toidu raiskamise teema üldiselt tekitas ümarlaual elavat diskussiooni ja saime kohalolijatelt tagasisidet ning ettepanekuid ka juhendmaterjalidele,“ kommenteeris SEI Tallinna vanemekspert Evelin Piirsalu.

Kaubanduskettidel on oluline roll tarbijate harjumuste kujundamisel ja määramisel. Ümarlaual jäi kõlama, et kuigi äravisatava toidu kogus kaubanduskettide käivet arvestades on madal, on poed äärmiselt huvitatud raisatud toidu hulga vähendamisest. Seda eesmärki täidavad ka valminud ja peale ürituse tagasisidet täiendust saavad juhendmaterjalid, mis pannakse seejärel üles ka SEI Tallinna kodulehele (Uuringud toidujäätmete ja toidukao kohta).

Kuna koguseliselt suurim hulk toitu raisatakse Eestis kodumajapidamistes (ca  76%), on SEI Tallinnas väljatöötamisel toiduraiskamise vältimise juhendmaterjal ka elanikkonnale. Ühtlasi on ettevalmistamisel avalikkusele suunatud ja aasta lõppu planeeritud kampaania toiduraiskamise vältimise teemal koostöös Toidupangaga, mida üritusel samuti tutvustati.

Ümarlaua ettekanded leiad siit:

 

Tutvu SEI Tallinna toiduraiskamisega seonduvate uuringu tulemustega ja meediakajastusega siin.


Toiduraiskamise vältimise teemalist ümarlauda ja valmivat kampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

19.05.2016Jätkusuutlikud lahendused SEI teadusfoorumil

Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) iga-aastane teadusfoorum toimus neljapäeval 19. mail. Juba viiendat korda toimuval Teadusfoorumil keskenduti Agenda 2030-le - globaalse arengu eesmärkide rakendamisele rahvusvahelisel tasandil.

Peaesinejateks olid Rootsi finantsturgude ja tarbijakaitse minister Per Bolund ning strateegilise arengu ja Põhjamaade koostöö minister Kristina Persson, lisaks kõrgetasemelised teadus- ja ärimaailma esindajad.

 

Vaata foorumi salvestust siin:

 

 

PROGRAMME (EET - Eastern European Time - Tallinn, Helsinki, Sofia)

13:45   Registration opens

14:30   Welcome to SEI Science Forum! - Rob Watt, SEI Director of Communications

14:35   Opening address - Astrid Söderbergh Widding, Vice-Chancellor, Stockholm University

14:50   Keynote - Per Bolund, Minister for Financial Markets and Consumer Affairs

15:05   Exploring interlinkages in the 2030 Agenda (introduced by Niall O'Connor, Centre Director Asia)

1.5C and the Global Goals: Richard Klein, Senior Research Fellow and Hannah Wanjiru, Research Associate.

Land, water and energy: Jakob Granit, Centre Director Stockholm and Marisa Escobar, Senior Scientist

Sustainable lifestyles: Katarina Axelsson, Project Manager and Evelin Piirsalu, Senior Expert

15:45   Defining the challenge - Moderated conversation with Rob Watt

             Charlotte Petri Gornitzka, Director General, Sida

             Henrik Henriksson, CEO, Scania 

16:00   Coffee break

16:30   Welcome back - Måns Nilsson, SEI Research Director

16:40   Where is policy coherence needed? (introduced by Lisa Emberson, Centre Director York)

Cities: Derik Broekhoff, Senior Scientist and Cassilde Muhoza, Research Associate

Fossil fuels and the energy transition: Michael Lazarus, Centre Director, US and Marion Davis, Senior Communications Officer

Financing sustainable development: Aaron Atteridge, Research Fellow and Albert Salamanca, Research Fellow

17:20   Who does what, when? Moderated conversation with Johan Kuylenstierna, SEI Executive Director

             Kristina Persson, Minister for Strategic Development and Nordic cooperation                       

             Eva Blixt, Research Director, Jernkontoret

             Mattias Goldmann, CEO, Fores

             Anna Borgeryd, Chairman of the Board, Polarbröd AB

18:00   Closing remarks

16.05.2016Kuidas planeerida linna säästvalt? - Üleeuroopalised põhimõtted elusõbralike linnade loomiseks

Linnaplaneeringute ja transpordikorralduse teemad on linnade arengu ja inimeste heaolu seisukohalt olulised ja kütavad regulaarselt kirgi, ka praegu Eestis.

Aprillis jõudis lõpule teemakohane kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ning Norrat kaasanud projekt ENDURANCE, mis just suunatud Euroopa linnade linnaliikuvuse kavade edendamisele, eesmärgiga panustada elusõbralikku linnakeskkonda, kus on hea liikuda nii jala kui ka igat sorti transpordivahenditega.

Kolm aastat kestnud projekti käigus alustati ka iga-aastaste säästva linnaliikuvuse konverentside seeriaga, mis tõi regulaarselt kokku sarnaste koostööprojektide partnerid, poliitikud, transpordieksperdid, linnavalitsuste ja regioonide esindajad, et koondada üleeuroopaliselt valdkonna ekspertiis ja kogemus ning leida parimaid lahendusi tuleviku linnade planeerimiseks.

Kolmas niinimetatud SUMP (sustainable urban mobility plan) konverents toimus aprillis Bremenis, kus võeti vastu ka nö Bremeni deklaratsioon, mis võtab kokku ENDURANCE ja teiste sarnaste Euroopa Liidu koostööprojektide jooksul välja töötatud linnatranspordialased soovitused kaheksas punktis:

1)    Tõhusa ja toimiva linnatranspordi aluseks on tõhusalt kasutatud tänavaruum. Näiteks kasutavad jalgratturid ja jalakäijad linnaruumi väga tõhusalt ja kokkuhoidvalt.

2)    Peale aastakümnetepikkust autodekeskset arengut on aeg tõsta esikohale inimesed - luua võimalusi jalgsi ja jalgrattaga käimisvõimaluste suurendamiseks linnaruumis.

3)    Vaja on vaadata üle äridele suunatud transpordivajadused sealhulgas e-kaubanduse tõttu sagenev pakkide kättetoimetamise logistika.

4)    Linna ja liikuvust tasub planeerida käsikäes, kuna linnaplaneerimine mõjutab oluliselt liikumisvajadust ja liikumisviiside valikuid. Kompaktsus ja säästvatele liikumisviisidele tingimuste loomine on keskkonnasõbraliku linnaliikuvuse alus.

5)    Eelkõige tuleks eelistada kõige lihtsamaid ja tõhusamaid transpordilahendusi ja kasutada uusi tehnoloogiaid mõõdukalt. Uued tehnoloogiad (nagu näiteks elektriautod) on vahend, mitte eesmärk omaette, mis võivad vähendada õhusaastet, kuid ei vähenda ruumipuudust ja liiklusummikuid.

6)    Omamise paradigmast ühiskasutuse suunas liikumine. Autode ja jalgrataste jagamine võib tõsta liikluse tõhusust ja vähendada autode arvu linnades, Euroopas isegi 500 000 auto võrra. See mõte peaks jõudma ka kohalike, riiklike ja Euroopa Liidu strateegiatesse.

7)    Et linnad oleksid elamiseks atraktiivsed, on vaja kaasata planeerimisprotsessi linnaelanikke, võttes arvesse kõiki sotsiaalseid, vanuselisi ja muid huvigruppe.

8)    Linnaliikuvuses jätkub alati väljakutseid. Nii on näiteks katsetamisel isesõitvad autod ja toimuvad ka muud tehnoloogilised arengud, millega kaasnevates debattides peaksid osalema ka linnaametnikud.

Kokkuvõttes võib ENDURANCE projekti saavutusena välja tuua selle, et kõigisse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, sealhulgas Eestisse, said loodud säästva linnaliikuvuse alased koostöövõrgustikud. Eestis on Säästva linnaliikuvuse koostöövõrgustikust (LiLi) kujunenud platvorm säästva transpordi ja liikuvusteemade üle arutamiseks. LiLi tööd on viimaste aastate jooksul koordineerinud Stockholmi Kekskonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) ja võrgustiku tegevus jätkub koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ka peale ENDURANCE projekti lõppu.

LiLi võrgustikuga saad liituda siin: seit.ee/et/lili. Igapäevaseks suhtluskanaliks Eesti linnaliikuvuse teemadel on teemast huvitatud inimesi, eksperte, teadureid ja MTÜsid koondav Facebook’i grupp Linnad ja Liikuvus (www.facebook.com/groups/lilid), millega ootame samuti huvilisi liituma.

Tutuvu ka Bremeni deklaratsiooni täispika versiooniga: www.eltis.org/participate/forum/bremen-declaration.

 

Foto: Flickr

29.04.2016Rootsi tudengid uurisid Eestis tekstiilijäätmetel põhinevaid ringmajanduse ärimudeleid

Tänu kiirmoele ja tarbimiskultuurile kasvab tekstiilitoodete sh rõivaste tarbimine kiires tempos üle maailma. Tekstiilitööstus reostab aga tugevalt keskkonda ja kulutab ressursse. Seetõttu tunnevad mitmed ettevõtted ja poliitikakujundajad üha enam huvi tekstiilijäätmete taaskasutuslahenduste vastu.

Nii on näiteks rõivatööstusgigant H&M alustanud riiete tagasivõtuskeeme, Põhjamaade Ministrite Nõukogu aga uurib tekstiilijäätmete taaskasutusvõimalusi laiemalt ja meil Eestis toodab Reet Aus juba aastaid upcycling moekollektsioone Bangladeshi rõivatööstuse ülejääkidest. 

SEI Tallinna juhendamisel viibisid Eestis nädalasel õppevisiidil Rootsis asuva Lundi ülikooli keskkonnakorralduse ja -poliitika magistritudengid, kes kaardistasid Eesti rõivatööstuse näitel tekstiilijäätmetel põhinevate upcycling ärimudelite rakendamisvõimalusi Euroopas. Upcycling põhimõte rõivatööstuses on disainida (tekstiili)jääkidest uusi tooteid tõstes seekaudu nende väärtust.

13.-21. aprillini kestnud õppevisiidi keskmes oli Reet Aus’i upcycling ärimudeliga tutvumine ja analüüsimine, samuti külastati ja intervjueeriti Toom Tekstiil AS'i Viljandis ja Sangari tööstust Tartus. Valdkonna laiapõhjaliseks uurimiseks ja poliitilise raamistiku arvestamiseks viidi läbi intervjuusid ka ametnikega keskkonna-, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, Cleantech Estonia-s ja EAS-is.

Tudengid uurisid tekstiilijääkide taaskasutamisvõimalusi, võttes arvesse Euroopas kehtivat tekstiilijääkidega seonduvat poliitilist raamistikku, majandustrendi, tekstiilijäätmete valdkonna tehnilisi võimalusi, hetkel jõus olevaid juriidilisi tingimusi, tekstiilijäätmete mõju keskkonnale ja käibelolevaid tekstiilijäätmete taaskasutamise ärimudeleid.

Kogutud andmete põhjal tegid tudengid ettekande 21. aprillil Tallinna Linnateatris toimunud Upcycling infohommikul, kus UPMADE mudelist, rakendamisprotsessist tekstiilitööstuses ja sertifitseerimisest rääkisid MTÜ Reuse esindajad Reet Aus, Marko Kiisa, Markus Vihma, ja Harri Moora SEI Tallinnast.

Õppevisiidi põhjal valminud raportiga saate tutvuda siin: https://lup.lub.lu.se/student-papers/search/publication/8872582 (algus lk 28).

Millised on aga Lundi ülikooli tudengite mõtted upcycling ärimudeli võimaluste kohta Eestis kogetu põhjal, vaata siit:



 

Tudengite endi kokkuvõtet õppereisist saate näha siin:



Fotod: Morton Hemkhaus, Giulia Mariani, Charlotte Leire, SEI Tallinn
 

Toomtekstiil AS, Viljandi
Sangar, Tartu
Kohtumine Keskkonnaministeeriumis
EAS
Upmade seminar Linnateatris 21.04.2016

21.04.2016Asutakse vähendama plastprügi Läänemeres

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) osaleb koostöös Tallinna Keskkonnaametiga projektis BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre, mille eesmärk on mereprügi ja eelkõige plastijäätmete vähendamine ja vältimine Läänemeres ning selle läbi elu- ja looduskeskkonnale negatiivse mõju vähendamine.

Igal aastal satub maailma meredesse ja ookeanidesse umbes kümme miljonit tonni prahti. Plast, eeskätt plastist pakendijäätmed nagu joogipudelid ja ühekordsed kilekotid, moodustab mereprahist 80% ning laguneb merekeskkonnas sadu aastaid. „Plastist mereprügi näol ei ole tegemist ainult suurte ookeanide probleemiga vaid plastijäätmete vähendamisega tuleb tegeleda ka Läänemeres, millele algav BLASTIC projekt ongi suunatud,“ kommenteeris Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu.

Mereprahil on negatiivne mõju nii keskkonnale, majandusele kui ka inimestele. Praht kahjustab merekeskkonna seisundit ja mereloomi, kes neelavad mereprügi alla ja prahti takerduvad. Lisaks jõuavad mõned regulaarselt plasti alla neelavad kalaliigid ka meie toidulauale, mis seab ohtu inimeste tervise. Peale keskkonnakulude kaasnevad mereprahiga ka sotsiaal-majanduslikud kulud, mis mõjutavad peamiselt rannikualade kogukondi. Näiteks selleks et suurendada turistide silmis supluskohtade atraktiivsust, peavad paljud kogukonnad kulutama suuri summasid rannapiirkondade puhastamisele.

Plast jõuab Läänemerre enamasti maismaalt, eriti Läänemere ümbruses asuvatest suurlinnadest. Seetõttu on väga oluline rakendada abinõusid prügi tekke vähendamiseks, enne kui praht merre jõuab. Siin mängivad olulist rolli kohalikud omavalitsused.

BLASTIC projekti käigus uuritakse, kuidas linnaaladel tekkinud plastijäätmed Läänemerre satuvad ning mereprahiks saavad. Lisaks töötatakse välja seiremetoodika merre sattunud plastprügi jälgimiseks. Kogutud andmete põhjal koostatakse koostöös Läänemereäärsete omavalitsustega, sealhulgas Tallinna linnaga, tegevuskavad, mis aitavad mereprügi vähendada ja vältida. Lähemalt uuritakse ka plastijäätmete ning mikroplasti võimalikku mõju, sealhulgas toksilisi mõjusid keskkonnale ja inimestele.

Projekti rahastab Euroopa Liidu Euroopa regionaalarengu fondi INTERREG Kesk-Läänemere programm, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tallinna linn. Projekt BLASTIC kestab 2018. aasta lõpuni.

Projekti on kaasatud uurimisasutused – Rootsi Keskkonnauuringute Instituut (IVL), Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn), Soome Keskkonnainstituut (SYKE); merekeskkonna vabaühendused – Keep the Archipelago Tidy Association (Turu), Fee Latvia (Riia), Keep Sweden Tidy (Stockholm) ning kohalikud omavalitsused – Turu ja Tallinna linn.

BLASTIC avakoosolek toimus 21. aprillil 2016 Tallinn Seaport Hotellis. Projekti veebileht on www.blastic.eu.

 

Vaata projekt BLASTIC kohta käivat uudislõiku saates Täna uudised (21.04.2016, Tallinna TV). Lõigu algus 16:46:

18.03.2016Algab Tallinna ja Helsingi loodusturismi arendav projekt NATTOURS

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) osaleb koostöös Tallinna Keskkonnaameti ja Helsingi linnaga ühisprojektis NATTOURS - jätkusuutlikud loodusrajad linnades, kasutades uusi IT-lahendusi. Projekti eesmärgiks on populariseerida ja arendada Tallinna ning Helsingi linna loodusturismi objekte.

NATTOURSi tulemusena soovitakse tõsta nii kohalike elanike kui ka turistide teadlikkust loodusturismi võimaluste kohta mõlemas linnas, edendada loodusharidust ja arendada välja uusi jätkusuutlikke loodusatraktsioone.

Fookusesse võetakse eelkõige Kadrioru pargi, Paljassaare ja Rocca al Mare piirkond Tallinna linnas ning Harakasaari ja Viikki-Vanhankaupunginlahti Helsingis.

„Meie roll projektis on läbi viia lindude, nahkhiirte, tolmeldajate, kiilide ja taimede inventuurid Tallinna uuringualadel ning ökosüsteemiteenuste- ja külastusuuringud, et saada teada, mida nimetatud loodusalad inimestele nii Tallinnas kui Helsingis pakuvad,“ kommenteeris SEI Tallinna vanemekspert Meelis Uustal. „Uuringute tulemused aitavad paremini korraldada nende alade külastust ja jõuavad ka valmivatesse infomaterjalidesse,“ lisas Uustal.

NATTOURS projekti raames luuakse Tallinna ja Helsingi linna loodusobjektide ja -hariduse kohta infot koondav ühine veebiportaal ja rakendused. Portaali koondatakse erinevad IT lahendused, sealhulgas kaardid, GPS ekskursioonid ja muud looduses liikumist toetavad materjalid. Samuti luuakse mõlemasse linna uusi loodusvaatlust võimaldavaid rajatisi, nagu näiteks linnuvaatlusplatvorm Rocca al Mare promenaadi ääres või õpperajad Kadrioru pargis, Paljassaare hoiualal ning loodusaladel Helsingi saartel.

Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Liidu Euroopa regionaalarengu fondi INTERREG Kesk-Läänemere programm, projekti kaasrahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. NATTOURS kestab 2016. aasta märtsist 2018. aasta oktoobri lõpuni. Projekti veebileht: http://seit.ee/et/projektid/projektide-andmebaas?project_id=335

Projekti NATTOURS käivituskoosolek projektipartneritele toimus 17. märtsil Tallinnas.

 

Vaata projekti tutvustavat saatelõiku Tallinna TV-s (17.03.2016):

 

 Fotod: Visit Helsinki ja SEI Tallinn

 

 

 

 

17.03.2016Parkimispoliitikal on oluline roll säästva linnaliikuvuse kujundamisel

Kuidas on lahendatud parkimispoliitika Euroopa linnades ja mida saame eeskujudest õppida? 10. märtsil Tallinnas toimunud koolitusel tutvuti Euroopa linnade parkimispoliitika-alaste positiivsete näidetega ja esitleti värskeid linnaliikuvusalaseid uuringuid Eestis.

Koolituse peaesinejaks oli ‎transporditeaduse lektor Richard Llewellyn Edinburghi Napier ülikoolist, kelle läbivaks sõnumiks oli, et parkimispoliitika peab olema selge osa linna laiemast transpordi ja linnaruumi strateegiast ning poliitikast. Seega ei peaks näiteks parkimistasude kogumise eesmärk olema pelgalt linna eelarve täitmine, vaid osa tuludest on vaja suunata avaliku ruumi korrastamise ja alternatiivsete liikumisviiside arendamise tarbeks.

Nii toimitakse näiteks Amsterdamis, kus neljandik parkimistuludest kantakse linna säästva liikuvuse fondi (mobility fund), Edinburghis rahastatakse parkimiskuludest trammi- ja jalgrattateid ning uut avalikku ruumi.

Llewellyn tutvustas ka Austrias läbi viidud uurimust, mille järgi poeomanikud, ettevõtted ja muud ärid hindavad autoga äri külastavate klientide rolli nende käibes reaalsusest kaks korda kõrgemaks. Grazi linnas autodega liiklevad kunded moodustavad poodides 32%, samas kui poemüüjad hindasid neid olevat ligi 60%. Uuringu põhjal liikusid aga ligi pooled kliendid poodidesse jala, samas kui äride omanikud arvasid neid moodustavat ainult neljandiku klientidest. Sarnased uuringud on Eestis tehtud väga vähe. 2018. aastaks plaanitava Peatänava projektiga püütakse olukorda muuta luues kvaliteetlinnaruumi Tallinna keskuses ka jalakäijatele ja jalgratturitele ning kaasates protsessi piirkonna ettevõtjaid ja kohalikke elanikke projekti varajases staadiumis.

Positiivse näitena tõsteti esile ka paljudes Inglismaa linnades tegutsevaid tänavate haldusdirektorid (town centre manager’id), kes hoolitsevad tänava juurdepääsu toimimise, samuti tänava ja seal asuvate ettevõtete töötajate ning linna vahelise kommunikatsiooni eest. Omades ülevaadet linna mobiilsusteemadest tervikuna on tänavate haldusdirektorite kaudu lahendatud Eestis valitsev hetkeolukord, kus transpordiametnikud, linnaplaneerijad ja kommunaalamet tegutsevad tööd omavahel koordineerimata.

Koolituse rühmatöödes tõdeti ka, et uuenevas linnatänavate standardis pööratakse oluliselt rohkem tähelepanu jalgsi, jalgratta ning ühistranspordiga liiklejatele. Siiski lähtub autode parkimisnormatiiv jätkuvalt väga autokesksest transpordikorraldusest. Parkimisnormatiiv ei tohi uusarendustelt liiga palju parkimiskohti nõuda, sest see tõstab hoonega seotud kulusid, soodustab autostumist ning jätab teiste liiklejate vajadused tahaplaanile. Samas vajab ligipääsu võimaldamist ka teistele transpordivahenditele, sealhulgas kindlaid ja hea lahendusega parkimiskohti jalgratastele.

Eestis muutub üha olulisem lisaks olemasolevale Pargi&Reisi’le (Park&Ride) ka Park&Walk kontseptsioon. Eriti tasuks selle peale mõelda Eesti väiksematel linnadel, kus pole ühistransporti ja 1-2 kilomeetrise läbimõõduga linnas on vahemaad läbitavad keskmiselt 5-10 minutit kõndides. Seega tasub jalgsikäidavust kesklinnades arendada ja seda linnaelanikele atraktiivsemaks muuta.

Üritusel osalesid aktiivselt ka kohalikud parkimisoperaatorid, kes tõdesid, et Eesti linnadel puudub visioon liikuvuse organiseerimiseks. Liialt vähe kommunikeeritakse linnakodanikele, miks on vaja teatud kohtades parkimist üldse piirata või tasuliseks muuta. Elanike ja kohalike ettevõtete kaasamine ja otsuste vajaduse selgitamine on aga oluline osa parkimispoliitikast.

SEI Tallinn jätkab koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga säästva linnaliikuvuse teemaliste kokkusaamistega, koolituste ja võrgustamisega, et tõsta linnade ja liikuvusalast pädevust Eestis. Igapäevane suhtlemine liikuvusteemadel jätkub ka Facebooki grupis Linnad ja liikuvus.

Linnaliikuvuse koolitus- ja teabepäev toimus koostööprojektide ENDURANCE ning Push-and-Pull raames Intelligent Energy Europe osalisel toel.

Koolituse ja teabepäeva ettekanded ning varasemate seminaride arhiivi leiab siit:
http://seit.ee/et/projektid/projektide-andmebaas?project_id=309


 

04.03.2016Euroopa Liidu tulevikuvisioonid

Lõpule jõudis EL 7. raamprogrammi projekt FLAGSHIP, milles töötati välja tulevikuanalüüside põhjal poliitikasoovitused järgmise 20–30 aasta stsenaariumide kohta Euroopa Liidu säästva tuleviku nimel.

Projektis kõrvutati ja analüüsiti Euroopa kahte võimalikku arenguvisiooni – Perseverance ehk praegusel rajal püsimise visioon ja Metamorphosis ehk muutuste visioon. Mõlemal visioonil oli eesmärgiks Euroopa Liidu säästev areng globaalse jätkusuutlikkuse kontekstis, kuid erinev lähenemisviis probleemidega toimetulekuks.

Visioonidest tulenevates stsenaariumides analüüsiti kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt Euroopa demograafilist, õigusruumi, majanduslikku, keskkonnapoliitilist ja territoriaalse valitsemise arengut.

Eestist oli projekti partner SEI Tallinn, kes osales territoriaalse valitsemise stsenaariumide koostamisel juhtumiuuringuga Eesti energiavarustuse väljakutsetest.

Juhtumiuuringus hinnati üleeuroopaliste energiasektori trendide avaldumist Eestis, pakuti välja meetmeid, millega on võimalik liikuda kahe FLAGSHIPi visiooni realiseerumise poole ja analüüsiti, millist suunda näitab Eesti energiamajanduse arengukava 2030+.

Uuring valmis Eesti energia- ja kliimaekspertide osalusel veebiküsimustikule vastates ja fookusgrupi arutelus kaasa rääkides.

Järgnev artikkel, mis ilmus portaalis Bioneer, võtab kokku projektis käsitletud visioonid. Loe artiklit Euroopa Liidu tulevikuvisioonidest siit.

Foto: www.ogilvydo.com

22.02.2016Eestis raisatakse toitu tunduvalt vähem kui Euroopas keskmiselt

Rootsi Rahvusvaheline Põllumajandusvõrgustiku Initsiatiiv (Swedish International Agriculture Network Initiative, SIANI) avaldas oma kodulehel võrdluse Euroopas ja Eestis tekkivate toidujäätmete koguste kohta toetudes SEI Tallinna uuringutele.

Loe artiklit SIANI lehelt siit: http://www.siani.se/news/all-those-wasted-smoothies-sei-tallinn-puts-numbers-estonian-food-waste

10.02.2016Eesti toidukauplustes jääb müümata 22 miljoni euro väärtuses toiduaineid aastas

SEI Tallinna uuringu kohaselt kantakse Eesti toidukauplustes maha ligikaudu 22 miljoni euro väärtuses ehk 12 000 tonni toiduaineid aastas. 

„Võrreldes paljude teiste Euroopa arenenud riikidega tekib Eesti toidukauplustes ja toiduainetööstuses toidujäätmeid vähem, mis on iseenesest väga positiivne. Seda mõjutavad ka siinse elanikkona väiksemad sissetulekud ja toidu tarbimise kogused. Samas tingivad tänased kaubanduse müügistrateegiad ja tarbijate käitumisharjumused selle, et teatud toiduaineid on väga keeruline enne realiseerimistähtaega maha müüa. Probleemi aitaks lahendada täpsem planeerimine ja tarbijate teadlikkuse tõstmine,“ kommenteeris SEI Tallinna programmijuht Harri Moora.

Enim jääb kauplustes müümata puu- ja köögivilju (47%), seejärel liha- ja kalatooteid (18%) ning pagaritooteid (13%). Valmistoidu ja piimatoodete osakaal maha kantud toiduainete hulgas on 10% ringi, selgus uuringus.

„Samuti on tänapäevase kaubanduse olemuse tõttu kaubandusettevõtetel toidukauba müüki väga keeruline prognoosida. Tiheda konkurentsi tõttu peab kauplustes olema kogu lahtiolekuaja jooksul olemas lai valik erinevaid toidukaupu. Suur osa toidukaubast müüakse ka allahinnatud ja kampaaniatoodetena, kuna Eesti tarbija on väga hinnatundlik,“ kirjeldas Moora toidujäätmete tekkepõhjuseid. Lisaks aitavad toiduainete müügilt kõrvaldamisele kaudselt kaasa kaupade välimusele esitatavad kvaliteedinõuded ning kaubandusettevõtete töötajate teadlikkuse ja toidukäitlemise oskuste puudulikkus.

Toiduainetetööstuses tekkivate toidujäätmete kohta üheste järeldusi teha on raskem, kuna tootmisprotsessid ja ka toidujäätmete tekkepõhjused erinevad suuresti nii sektorite kui ka ettevõtete lõikes. Jäätmearuandluse järgi tekib Eesti toidutööstuses toidujäätmeid 3392 tonni, selles ei kajastu aga tootmisprotsessi käigus tekkinud ja eraldi kogutud kõrvalsaadused, mida jäätmetena ei klassifitseerita, aga mida enamasti ei ole võimalik ka inimtoiduna kasutada.

Oluline element toiduraiskamise vähedamisel on koostöö Toidupangaga. Kui paljud Eesti kaubandusettevõtted juba teevad Toidupangaga koostööd, siis toiduainetööstusettevõtted annetavad toiduained veel vähesel määral. „Takistavaks asjaoluks on tihtipeale nii transpordi, tööjõu kui ka sobivate hoiuruumide puudumine. Samuti raskendavad toiduainete annetamist õigusaktide nõuetes (maksuseadused ning toiduohutuse ja -hügieeni nõuded) esinevad ebaselgused,“ selgitas Moora.

Toidu raiskamise ja toidukao teema on nii maailmas kui ka Euroopas järjest olulisemaks muutumas. Euroopa Liidus tekib igal aastal hinnanguliselt ligikaudu 100 miljonit tonni toidujäätmeid, mis tähendab ressursside raiskamist, negatiivset mõju keskkonnale ja suurt kulu toidu raiskamise näol.

Eestis tekib jäätmearuandlusel põhinevatel andmetel toidujäätmeid üle 92 000 tonni aastas, suurem osa sellest (ligi 70 000 tonni) tekib kodumajapidamistes, ülejäänud osa aga toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja toiduainetööstuses.

Uuring viidi läbi 2015. aasta teises pooles Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Uuringu käigus küsitleti 37 jae- ja hulgikaubandusettevõtet, lisaks viidi 11 eri tüüpi toidukaupluses läbi detailanalüüs, mille käigus jõuti kaalumise ja vaatluse teel realiseerimata jäänud toiduainete tekkepõhjusteni. Toiduainetööstuses küsitleti ja intervjueeriti 35 ettevõtet seitsmest põhilisest sektorist.

Tutvu uuringuga siin: Toidujäätmete teke Eesti kaubandus- ja toidutööstusettevõtetes

Tutvu ka 2015. aasta alguses valminud uuringuga: Toidujäätmete teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes

03.02.2016Konverents Inimmõju Tallinna keskkonnale keskendus seekord roheliste pealinnade teemale

Tallinna linn on võtnud eesmärgiks saada 2018. aastal Euroopa Rohelise Pealinna (ERP) tiitel. 28. jaanuaril Tallinna Botaanikaaias toimunud Konverentsil Inimmõju Tallinna keskkonnale VII räägiti sammudest, mida Tallinn sellel teel on astunud ja kuulati juba Euroopa Rohelise Pealinna tiitlit kandnud Euroopa linnade esindajate kogemusi ja nõuandeid. Samuti arutleti Eesti linnade rohelise tuleviku üle kliimamuutustega kohanemise vajaduse kontekstis.

Konverentsi peaesinejateks olid väliskülalised Kopenhaageni, Vitoria-Gasteiz’i ja Esseni linnadest.

Kopenhaageni linna esindaja Anne Marie Larsen keskendus oma ettekandes väljakutsele, kuidas niigi rohelise imidžiga linnale antud ERP tiitli olulisust linnaelanike ja turistideni viia. Kopenhaagen oli Euroopa Roheline pealinn 2014. aastal.

Juan Carlos Escudero Achiaga esindas Baskimaa (Hispaania) väikelinna Vitoria-Gasteiz’i, kes kandideeris Euroopa Roheliseks Pealinnaks mitmeid kordi enne, kui tiitli võitis. 2012. aastal ERP tiitliga pärjatud Vitoria-Gasteiz’i näol tegemist siiani geograafiliselt kõige lõunapoolsema Euroopa Rohelise Pealinnaga.

Esseni keskkonnaameti juhataja Matthias Sinn keskendus oma ettekandes Esseni linna transformatsioonile Ruhri jõe äärsest tööstuspiirkonnast roheliseks oaasiks. Essenil on käimas väga kiire ettevalmistuste aasta, et ERP teatepulka praeguselt tiitlikandjalt Ljubljanalt 2017. aastal üle võtta.

Kõik kolm külalist mainisid, et ülioluline on Rohelise Pealinna aasta raames kaasata oma tegemistesse ka linnakodanikke, et nendega koostöös linnade rohelisemaks ja jätkusuutlikumaks arendamise plaanid ellu viia.

Üritust korraldanud SEI Tallinna vanemekspert Meelis Uustal tõdes, et konverents oli igati edukas ja hariv. „Väga positiivne oli see, et konverentsist jäi kõlama mõte, et roheline linn ei ole ühekordne ega ühekülgne projekt, vaid kõikidesse keskkonnavaldkondadesse elurikkusest ja õhukvaliteedist jäätmemajanduse ning ökoinnovatsioonini tuleb pidevalt panustada. Tegelikult on see ka Euroopa Rohelise Pealinna kontseptsiooni filosoofia.“

Euroopa Rohelise Pealinna tiitli näol on tegemist Euroopa Komisjoni eestvedamisel toimuva konkursiga, kus igal aastal valituks osutuv linn on oma silmapaistvate keskkonnanäitajate ja innovaatiliste keskkonnalahenduste poolest eeskujuks ka teistele linnadele. Euroopa Rohelise Pealinna mõtte algatajaks oli 2006. aastal Tallinna linn. Esimese Euroopa Rohelise Pealinna tiitliga pärjati Stockholmi linn 2010. aastal.

Eesti linnade kliimamuutustega kohanemise vajalikkuse teemal võtsid sõna omavalitsuste esinejad ja Eesti tuleviku kliimamuutusi ja kohanemisstrateegiaid uurinud eksperdid.

Inimmõju Tallinna keskkonnale on pikaajalise traditsiooniga  konverents, mida on korraldatud Tallinna Botaanikaaias juba alates 1986. aastast. Iga viie aasta tagant toimuv konverents oli suunatud eelkõige linnaplaneerijatele ja -arhitektidele, linnamajanduse- ja keskkonnaspetsialistidele ning teistele linnakeskkonnahuvilistele.

SEI Tallinn oli konverentsi Inimmõju Tallinna keskkonnale VII korraldajaks ning ka konsultandiks Tallinna linna kandideerimise protsessis Euroopa Rohelise pealinna tiitlile.

Kuula ka konverentsi väliskülaliste intervjuusid ja Meelis Uustali stuudiousutlust Kuku raadio keskkonnasaates Ilmaparandaja (30.01.2016):

 ja Meelis Uustali külalisena Vikerraadio Ökoskoobis  (01.02.2016):

 

Konverentsi päevakava ja ettekanded Botaanikaaia lehel: http://tallinnbotanicgarden.org/rohelised-linnad-tana-ja-homme/

Konverents Inimmõju Tallinna keskkonnale aastal 2011

Foto: Youthfutureproject.org

 

 

 

Vitoria-Gasteiz'i esindaja Juan Carlos Escudero Achiaga
Anne-Marie Larsen'i presentatsioon Kopenhaageni linna kogemusest Euroopa Rohelise Pealinnana
Konverentsi toimumispaik Tallinna Botaanikaaed
Matthias Sinn'i presentatsioon Esseni linnast
Relo Ligi, Tallinna keskkonnaamet

01.02.2016Stockholmi Keskkonnainstituut kuulub jätkuvalt maailma tippmõttekodade hulka

Juba kolmandat aastat järjest tunnistati Stockholmi Keskkonnainstituut (SEI) tähtsuselt teiseks kõige mõjukamaks keskkonnavaldkonna mõttekojaks maailmas. Indeksit Go to Think Tank annab välja Pennsylvania ülikooli mõttekodade ja kodanikuühiskonna programm (University of Pennsylvania Think Tanks and Civil Societies Program ehk TTCSP).

Iga-aastane indeks koostatakse üle 1900 insitutsiooni sh ülemaailmse trükipressi, online meedia, akadeemiliste ringkondade, avaliku ja erasektori institutsioonide ning valitsuste abiga, eesmärgiga tõsta üldsuse teadlikkust mõttekodade olulisusest ühiskonnas. Indeksiraport, mis reastab 150 globaalset tippmõttekoda nelja kategooriasse (maailma tippmõttekojad, tippmõttekojad piirkonniti, tippmõttekojad uurimusvaldkondade, ja erisaavutuste järgi), aitab avalikkusel, ajakirjandusel, akadeemistel ringkondadel jne juhtivate mõttekodade maastikul orienteeruda.

"Teabevood poliitikaanalüüside ja uurimustööde kohta on tänapäeval tihti väga erinevad ja lahknevad, mistõttu on väga vaja materjale, mis parimatele poliitikauuringutele viitaks," kommenteeris TTCSP direktor James McGann. "Sõltumatu indeksi eesmärk on aidata poliitikaanalüüside kasutajatel saada ülevaade juhtivatest poliitikauuringute tippkeskustest üle maailma."

Kõige edukamaks mõttekojaks tituleeriti kaheksandat aastat järjest Brookings Institution. Keskkonna kategoorias on SEI teisel kohal World Resources Institute’i järel.

"Meil on väga hea meel, et meid järjekordselt maailma tippmõttekodade hulka valiti," kommenteeris SEI tegevdirektor Johan L. Kuylenstierna. "Võtame oma missiooni olla teadust ja poliitikat ühendav sild väga tõsiselt ja näeme selles tunnustust meie töö kvaliteedile ja asjakohasusele. SEI 2015-2019 aasta strateegia eesmärk on arendada oma tulemusi uute koostöövõimaluste ja partnerluste kaudu organisatsioonidega üle maailma. Samuti oleme pühendunud uute ideede ja innovaatiliste lähenemiste arendamisele, et mõningaid ühiskonna keerulisemaid probleeme lahendada.“

TTCSP viib läbi uuringuid mõttekodade, poliitika ja avaliku poliitika vahelistest seostest, koostab igal aastal globaalset indeksit Global Go To Think Tank Index, arendab suutlikkuse suurendamise vahendeid ja programme, toetab ülemaailmset ligi 7000 mõttekojaga võrgustikku, ja õpetab välja tulevasi mõttekodade teadlasi ning juhte.
 

2015 Global Go To Think Tank Index Report

15.01.2016SEI Tallinna programmijuht Valdur Lahtvee jätkab tööd Läänemeremaade Nõukogus

15. jaanuaril oli Kliima ja energiaprogrammi juhil ja vanemeksperdil Valdur Lahtveel viimane tööpäev SEI Tallinnas. Edasi suundub Valdur töötama Läänemeremaade Nõukogusse Stockholmis võttes enda peale Baltic 21 üksuse projektide juhtimise, koordineerides Läänemeeremaade säästva arengu strateegia kliimaga seonduvaid tegevusi.

Valdur Lahtvee on töötanud SEI Tallinnas ühtekokku seitse aastat – instituudi juhina aastatel 2004-2007 ja programmijuhi ning vanemeksperdina aastatel 2011-2016.

„Aastate jooksul on Valdur kliima ja energia valdkonda SEI Tallinnas energiliselt juhtinud ja arendanud ning see suund jääb meie instituudile väga oluliseks ka edaspidi,“ mainis SEI Tallinna direktor Tea Nõmmann. Valdur on panustanud oluliselt ka Eesti ökoloogilise maksureformi strateegia kujundamisse ja Eesti keskkonnategevuskava koostamisse. Viimase ajal suurimateks projektideks olid Eesti kui konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse 2050. aasta stsenaariumite analüüs ja kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegia ettevalmistamine.

Soovime Valdurile edu uuel ametipostil töös parema Läänemeremaade kliimatuleviku hüvanguks!
 

05.01.2016 Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus lühendab ärinime

Sihtasutus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus loobub paralleelsest ärinimest Säästva Eesti Instituut. Lühendina jääb jätkuvalt kasutusele SEI Tallinn.

„Lühendame ärinime, et rõhutada ühtset identiteeti rahvusvahelise mõttekojaga Stockholmi Keskkonnainstituut (Stockholm Environment Institute ehk SEI), mille võrgustikku kuulume 1992. aastast ja millel on lisaks Tallinnale ka Oxfordi, Yorgi, USA, Aasia ja Aafrika keskus, peakorter aga Stockholmis,“ kommenteeris SEI Tallinna juhataja Tea Nõmmann.

Ärinime lühenemisega ei kaasne muudatusi sihtasutuse igapäevases tegevuses ega muudes andmetes. Nimemuutus jõustus äriregistri kandega 30. detsembril 2015.

Sihtasutus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus on mõttekoda, mille missiooniks on toetada ühiskonna otsustusprotsesse ja ärgitada muutusi säästva arengu suunas, pakkudes selleks integreeritud teadmisi keskkonna- ja arenguvaldkonnas ning seostades teadusuuringud poliitika kujundamisega. SEI Tallinn tegutseb nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas.
 

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

0