Uudised

2017

2016

2015

2014

2013

11.12.2013Rohelise kontori käsiraamat motiveerib ökoloogiliselt mõtlema

Vastilmunud SEI Tallinna trükis „Rohelise kontori käsiraamat“ annab nii era- kui ka avaliku sektori asutustele näpunäiteid keskkonnahoidliku ehk rohelise kontori põhimõtete rakendamiseks.

 

„Tihti arvatakse, et igapäevane tegevus kontorites suurt keskkonnamõju ei avalda. See ei ole nii. Kontoripõhised tegevused panustavad üha rohkem inimese põhjustatud keskkonnamõju tekkesse. Lisaks jäätmetekkele suureneb järjest kontorite energia, vee ja teiste loodusvarade tarbimine. Koos tugitegevustega tarbivad kontorid isegi kuni 40% maailma toorainest ja ressurssidest,“ ütles üks raamatu autoritest, SEI Tallinna programmijuht ja vanemekspert Harri Moora. „Motivaatoreid kontoritegevuse keskkonnahoidlikumaks muutmiseks on palju: parem maine, parem töökeskkond ja arvestatav rahasääst. Keskkonnahoidlikke põhimõtteid demonstreerivad ka paljude tuntud ettevõtete kontorid maailmas, näiteks Google või Apple. Ettevõtetes on kasutusel elektriautod ning töötajaid julgustatakse jalgsi või jalgrattaga tööl käima. Roheline kontor on maailmas leviv trend ja sellele on hakanud mõtlema ka paljud Eesti organisatsioonid,“ lisas Moora.

 

Rohelise kontori käsiraamat annab ülevaate Euroopa Rohelise Kontori süsteemi põhimõtetest ja toimimisest. Samuti jagatakse nõuandeid ja näpunäiteid sellest, kuidas kaasata kontoritöötajaid, korraldada keskkonnahoidlikke hankeid, säästa energiat, vett ja kontoritarbeid, kuidas ja milliseid jäätmeid kontoris liigiti koguda ning kuidas muuta oma transpordiharjumusi säästlikumaks ja tervislikumaks. Käsiraamatus antakse ka ülevaade teemaga seotud õigusaktidest, märgistest ja standarditest Euroopas ning Eestis.

 

Raamatus toodud näited ja head tavad põhinevad nii rahvusvahelisel kogemusel kui ka Eesti organisatsioonides tehtul. Muuhulgas leiab näiteid AS Ragn-Sellsi, AS Starmani, Töötukassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Põlva maavalitsuse kontoritest. Avalikul sektoril on rohelise kontorina ja keskkonnahoidlike hangete korraldajana märkimisväärne võimalus mõjutada Eesti turgu keskkonnahoidlikumaid valikuid tegema. „Riigisektoril on äärmiselt suur mõju üldise ressursi- ja energiatõhususe saavutamisel ja turu juhtimisel jätkusuutlikumaks – alates energiatõhusate hoonete ehitamisest ja vähem heitgaase eraldavate sõidukite ostmisest kuni veesäästlike tualettide paigaldamiseni,“ märkis Moora.

 

Raamat on mõeldud eelkõige organisatsioonidele, kes alustavad oma kontori keskkonnahoidlikumaks muutmist, eesmärgiga juurutada rohelise kontori süsteemi Euroopa Rohelise Kontori põhimõtete järgi. Organisatsioonidel on võimalus taotleda ka Rohelise Kontori tunnistust ehk sertifikaati. SEI Tallinn korraldab 2014. aastal järjekordset koolituste sarja rohelise kontori põhimõtete rakendamisest huvitatud organisatsioonidele.

 

Käsiraamat koostati rahvusvahelise Euroopa Rohelise Kontori projekti raames, mida rahastati EL Leonardo da Vinci programmist. Projekti käigus korraldati 2013. aastal Eesti Rohelise Kontori auhinnakonkurss, mille võitjaks kuulutati AS Ragn Sells, teisele kohale tuli AS DHL Estonia ning kolmanda koha pälvis AS Starman. 

 

Käsiraamat ja lisainfo rohelise kontori koolituste ning teiste rohelise kontori töövahendite kohta on kättesaadav Euroopa Rohelise Kontori aadressilt:

http://www.eugreenoffice.eu/ee/ ja

http://eugreenoffice.eu/ee/handbook.

21.10.2013Rahvusvaheline konverents analüüsib kliimahoidliku majanduse toetamise võimalusi

Ülehomme algaval rahvusvahelisel kliimakonverentsil räägib SEI Tallinn stsenaariumitest, kuidas on mõistlikum Eesti majandust muuta vähemsaastavamaks, ressursitõhusamaks ning Euroopas konkurentsivõimelisemaks.

 

Eesti majanduse energiamahukus ületab arenenud riikide omi mitmeid kordi, näiteks Soome oma üle kahe ja poole korra ja Rootsi oma ligi neli korda. See tähendab, et energiamahukust vähendades on võimalik tõsta Eesti toodete ja teenuste konkurentsivõimet Euroopa Liidu turul.

 

Kuidas võivad muutused mõjutada majandust ja ühiskonda? Keskkonnaministeeriumi tellimusel tehtud uuringus „Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse poole aastaks 2050“ mängisid SEI Tallinn, TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Eestimaa Looduse Fond läbi kolm stsenaariumi, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning seda sotsiaal-majanduslikult kõige mõistlikumal viisil.

 

Et pidurdada aina suurenevat kasvuhoonegaasiheidet maailmas, on Euroopa Liit seadnud endale eesmärgiks vähendada 2050. aastaks inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkogust võrreldes 1990. aastaga 80-95%. Kuigi Eestis on kliimamuutust põhjustava kasvuhoonegaaside heide praegu oluliselt väiksem kui 1990. aastal, on selle eesmärgini jõudmine praeguste kütusekasutuse trendide jätkudes suur väljakutse.

 

Konverentsi „Kliima Põhja- ja Baltimaade vaatenurgast: poliitika, teadus ja majandus“ teisel päeval annab uuringu tulemustest ja neist lähtuvatest soovitustest ülevaate SEI Tallinna programmijuht Valdur Lahtvee. Kell 11 algaval sessioonil „Vähesaastava majanduse väljavaated“ räägib ta rohemajanduse võimalustest Eestis. Samal sessioonil esineb Põhjamaade Energiauuringute Keskuse vanemnõunik Benjamin Smith, kelle ettekanne kannab pealkirja „Põhjamaad 2050. aastaks kliimaneutraalsed. Põhjamaade energiatehnoloogiate väljavaated.“

 

Kliimakonverents "Kliima Põhja-ja Baltimaade vaatenurgast: poliitika, teadus ja majandus", mis toimub 23.-24. oktoobril 2013 Tallinnas, vaatleb meie piirkonna tulevikku ja võimalusi globaalses kontekstis. Vastust otsitakse küsimusele, kas eeldused, millele rajati Euroopa Liidu üks kaalukamaid poliitilisi algatusi, peavad paika ka praegu ning milliseks kujuneb Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika tulevik? Konverents toimub Radisson BLU Hotel Olümpias (Liivalaia 33, Tallinn).

24.09.2013SEI annab oma panuse keskkonnahoidliku majanduskasvu võimaluste uurimisse

Stockholmi Keskkonnainstituut (SEI) annab oma panuse vastloodud ülemaailmses kliima- ja majanduskomisjonis, mille tegevus on suunatud kliimakaitset arvestava majandusarengu võimaluste uurimisele. 
 
 
Ülemaailmset komisjoni juhib endine Mehhiko president Felipe Calderón ning komisjoni kuuluvad valitsus-, ettevõtlus- ja rahandusliidrid neljateistkümnest riigist.  
 
 
„Paljud peavad kliimakaitset liiga kalliks ja riikide või ärihuvidele vastukäivaks. See on kahandanud poliitilist tahet kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks,” ütles SEI teadusdirektor Måns Nilsson. “Siiski kipuvad majandusuuringud lihtsustama või üldse mitte arvesse võtma selliseid tegureid nagu innovatsioon, energiajulgeolek, elukvaliteet ja võimalik kasu, mis tekib vähese süsinikusisaldusega majandusele üleminekuga. Uue uuringu "The New Climate Economy" eesmärk ongi aidata täita see tühimik meie teadmistes“.  
 
 
Üheks suuremaks takistuseks kliimamuutuse mõju leevendamisel on olnud mure selle maksumuse pärast. Seda jagavad nii tööstusriigid, kes peaksid oma majanduse süsinikusisaldust vähendama, kui ka arengumaad, kus kiire majanduskasv tooks vaesusest välja miljoneid inimesi. Mis saab siis, kui selgub, et need kaks eesmärki on ühitamatud? Uus uuring peabki seda analüüsima ja hindama nii kasu kui kahju, mis kliimamuutusega kaasneb. 
 
 
Ülemaailmne komisjon on seitsme riigi (Kolumbia, Etioopia, Indoneesia, Korea, Norra, Rootsi ja Suurbritannia) sõltumatu algatus. SEI on üks seitsmest teaduspartnerist, kes analüüsivad, kuidas ühitada ettevõtete, investorite ja riikide majandushuvid kliimakaitsetegevusega. Komisjoni juhib rahvusvaheline nõukogu, mille liikmed on neljateistkümnest riigist. 
 
 
Uus kliima- ja majandusuuring on kavas avaldada 2014. aasta septembris. 
 
Vaata lähemalt: www.NewClimateEconomy.net.

18.09.2013Rohelise Kontori koolitus pakub praktilisi abivahendeid töökoha keskkonnahoidlikuks muutmisel

Kui väljaprinditud paberite hulk kontoris kuidagi ei vähene, siis üks võimalus on panna printer korrus allapoole... ja kogemus näitab, et paberihulk hakkab vähenema. 
 
 
Algas keskkonnahoidliku kontori koolituste sari avalikule sektorile, kus SEI Tallinna eksperdid jagavad oma teadmisi, kuidas Rohelise Kontori põhimõtteid süsteemselt järgida.
 
 
Rahvusvaheliselt tunnustatud Euroopa Rohelise Kontori põhimõtetest lähtumine on eriti oluline avalikus sektoris, mis töötab enamasti kontoripõhiselt. Rohelise Kontori süsteem eeldab, et kontoritööks vajalikud ostud ja hanked tehakse keskkonnahoidlike hangete põhimõtete järgi. Kuna avalikus sektoris tehakse palju hankeid, saab ta mõjutada tootjaid-tarnijaid keskkonnahoidlikke valikuid tegema.
 
 
Koolitussarja esimesel päeval, 17. septembril, õpetasid eksperdid, kuidas hinnata keskkonnategevust kontoris ja motiveerida töökaaslasi keskkonnahoidu igapäevatöös oluliseks pidama.
 

Neil asutustel, kes hakkavad oma kontoris rakendama Rohelise Kontori põhimõtteid, on võimalik saada Euroopa Rohelise Kontori tunnustus. 

 

Keskkonnajuhtimise edendamise kava 2012-2020 järgi peaksid 2020. aastaks 70% riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustest olema rakendanud Rohelise Kontori põhimõtteid.

 

Rohelise Kontori koolitusel osalejad tundsid kõige rohkem huvi kontori keskkonnasäästlikumaks korraldamise praktiliste näpunäidete ja kõiki töötajaid kaasavate meetodite vastu. "Hea eeskuju ja piinlikkustunne on head motivaatorid," pakkus välja üks koolitajatest, SEI Tallinna vanemekspert ja programmijuht Harri Moora. "Kui kontorikaaslased küsivad minu käest, miks sa jälle autoga tööle tulid, siis on natuke piinlik ja nii jääb auto tükiks ajaks koju."

 

Keskkonnaministeeriumi tellitud ja Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud koolitusest võtsid teiste hulgas osa nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, terviseameti, riigikontrolli kui kohalike omavalitsuste esindajad.

 

Avalikule sektorile suunatud Rohelise Kontori koolitussari koosneb neljast koolitusest, mis toimuvad Tallinnas ja Tartus. Järgmine koolituspäev on 19. septembril Tartus ning seejärel jällegi Tallinnas (15. oktoobril) ja Tartus (17. oktoobril). Koolitajateks on Harri Moora, Evelin Urbel-Piirsalu ja Karin Kilk SEI Tallinnast.

11.06.2013SEI Tallinna ja TÜ rakendusuuringute keskuse RAKE ühistööna valmis Eesti keskkonnatasude mõjuanalüüs

Keskkonnaministeeriumi ja Riigikantselei tellimusel ning SA Säästva Eesti Instituudi / SEI Tallinna ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ühistööna valmis Eesti keskkonnatasude mõjuanalüüs. Uuringu eesmärk oli analüüsida alates 2000. aastast kehtinud keskkonnatasude mõju:

(i) keskkonnatasu maksvate ettevõtete keskkonnaalasele käitumisele, investeeringutele ja majandusnäitajatele;

(ii) keskkonnatasu maksvate ettevõtete konkurentsivõimele ja toodete hindadele;

(iii) loodusressursi kasutamise efektiivsusele ning jäätmete ja saasteaine koguste vähenemisele Eestis.

Riigikantselei korraldas "Keskkonnatasude mõjuanalüüsi" tutvustamise 11. juunil 2013. Analüüsi tutvustavat ettekannet saab lugeda siit:

Keskkonnatasude mõjuanalüüsi tutvustav ettekanne

Analüüsi tulemuste põhjal antakse hinnang keskkonnatasude kujundamise põhimõtetele aastatel 2000-2011 ja esitatakse soovitused keskkonnatasude tõhusamaks rakendamiseks alates 2016. aastast.
 

Uuringuaruanne: Keskkonnatasude mõjuanalüüs

Lühikokkuvõte: Keskkonnatasude mõjuanalüüs. Lühikokkuvõte
 

06.06.2013Rohelise Kontori päev ja pilootettevõtete tunnustamine 12. juunil 2013

Tule ja saa osa Rohelise Kontori päeva* raames korraldatavast üritusest Tallinna vanalinnas.
Esitlemisele tulevad head näited rohelistest kontoritest järgmistes organisatsioonides:
Ragn-Sells, Starman, DHL, ABB, Energiapartner, Ökomeedia, EAS, Põlva Maavalitsus ning Töötukassa. 

Millal?: Kolmapäeval, 12. juunil 2013 kell 11.00-13.30

Kus?: Salongis Shahmatt Tallinna vanalinnas, Pikk 39, II korrus (Hella Hundi peal)

Mis?:

  • Ülevaade headest ja inspireerivatest näidetest Eesti rohelistes kontorites
  • Pilootprojektis aktiivselt osalenud ettevõtete tunnustamine
  • Rohelise kontori konkursi võitjate väljakuulutamine
  • Pressikonverents – küsimused pilootettevõtetele
  • Pidulik lõuna kohaliku ja tervisliku toiduga

 

*Säästva Eesti Instituut tähistab koos projekti** partneritega Rohelise Kontori päeva, millega julgustatakse kontoreid märkama oma tegevusega kaasnevat keskkonna- ja tervisemõju ning liikuma rohelisema kontori poole.

**Projektist lähemalt: http://www.eugreenoffice.eu/ee/

Üritusele kutsujad: Karin Kilk, Evelin Urbel-Piirsalu ja Harri Moora, Säästva Eesti Instituut, www.seit.ee


NB! Osavõtt on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine hiljemalt 10.06.2013: karin.kilk@seit.ee.

Lisainfo: karin.kilk@seit.ee; 6276112

10.05.2013Kaja Peterson pälvis Eesti looduskaitse hõbemärgi

Täna andis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Eesti Loodusmuuseumis looduskaitsekuud avades üle Eesti looduskaitsemärgid. Eesti looduskaitse hõbemärgi pälvis teiste seas Säästva Eesti Instituudi programmijuht Kaja Peterson.

 

Kaja Petersoni tunnustatakse panuse eest Eesti looduskaitsepoliitika kujundamisel. Peterson on aktiivne looduskaitse edendaja ja tutvustaja nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ta töötab 1993. aastast SEI Tallinnas ning tema eestvedamisel on instituudis aastaid analüüsitud Eesti looduskaitsepoliitikat ja -korraldust ning panustatud selle elluviimisesse. Peale selle on ta andnud suure panuse keskkonnamõju hindamise valdkonna arendamisse Eestis. Ta on aktiivne Eesti keskkonnaühenduste koja liige ning linnuvaatleja.

30.04.2013Valmis juhend elurikka linna planeerimiseks

 

Säästva Eesti Instituudis valmis juhendmaterjal “Juhend elurikka linna planeerimiseks“, milles antakse nõu, kuidas arvestada elustikuga planeeringuala menetluse erinevates etappides ja vältida elurikkuse vähenemist arendusprojektide käigus. Linnade elurikkus, mis koosneb taimedest, loomadest ja nende elupaikadest, väheneb ka Eestis ning üha suuremaks probleemiks saab tavaliste liikide, nagu koduvarblane, kadumine.

 

Juhendis kirjeldatakse, kuidas hinnata õigeaegselt planeeringuala tähtsust seal kõige sagedamini elutsevatele loomarühmadele: tolmeldajatele, kahepaiksetele, roomajatele, nahkhiirtele ja lindudele. Samuti tuuakse välja põhimeetmed, mis  tuleb elu viia selleks, et nende loomarühmade elupaiku rikastada, säilitada või asendada ning leevendada planeeringu elluviimisega kaasnevat mõju.

 

Juhendis kirjeldatakse ka tehiskooslusi (haljaskatused, vertikaalhaljastus, lillemurud, jätkusuutlikud sademeveesüsteemid), mille rajamist linnakeskkonda tuleb igati soosida. Uudse teemana tutvustatakse planeeringu rohefaktori kontseptsiooni, mis on mitmetes linnades tõestanud oma väärtust planeeringualade elurikkuse tõstmisel.

 

Juhend on abiks planeerijale, arendajale, keskkonnamõju hindajale, linnakodanikule ja kõikidele teistele planeerimismenetluse osalistele. Juhend on mõeldud ennekõike kavandamisjärgus olevate planeeringute elurikkamaks muutmiseks, kuid siit saab nõuandeid ka olemasolevate hoonestatud alade elurikkuse väärtuse hindamiseks ja suurendamiseks.

 

Juhendi koostamist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tallinna keskkonnaamet projekti "E-trükise Elurikka linna planeerimine. Juhend planeerijale koostamine ja väljaandmine" raames.

 

Juhend elurikka linna planeerimiseks

 

Planeeringu rohefaktori arvutustabel

24.04.2013Kutse GES-REG projekti Eesti keskkonna hindamisuuringu läbiviimiseks

Kutsume Teid esitama pakkumust GES-REG projekti keskkonna hindamisuuringu läbiviimiseks vastavalt lisatud pakkumuskutsele.

Täpsemad pakkumustingimused leiate allpool lisatud hankedokumentidest.

Pakkumised ja dokumendid saata elektrooniliselt aadressile kylli.putmaker@seit.ee hiljemalt 3.05.2013 kell 10.00.

Lisainformatsiooni pakkumiskutse kohta saab e-posti aadressilt aljona.karloseva@seit.ee või telefonilt +372 62 76 111.

1. Hankekutse

2. Lisa 1. Küsitlusankeet

3. Lisa 2. Pakkumusvormid

4. Lisa 3. Hankelepingu projekt

5. Lisa 4. Pakkujat esindava isiku volikiri

Info projekti kohta: http://gesreg.msi.ttu.ee/et.


Lugupidamisega

Aljona Karlõševa

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI-Tallinn)
Keskkonnamajanduse programm
assistent/noorem teadur
6 276 111
Lai 34, Tallinn

05.04.2013Algas Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013-2018 avalik väljapanek

Tallinna keskkonnakaitse arengukava koostamine on algatatud Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2012 otsusega nr 73 "Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013-2018 koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine". Arengukavas nähakse Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 elluviimiseks ja strateegiliste keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ette tegevuskava koos täitjate ja võimalike rahastamisallikatega aastani 2018.

 

Kuivõrd nii Tallinna keskkonnastrateegias kui koostatavas keskkonnakaitse arengukavas on üks tähtsamaid eesmärke Euroopa Rohelise Pealinna tiitli saamine 2018. aastal, on arengukavasse kirja pandud meetmed ja tegevused, et Tallinn saaks kandideerida Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile. Lisaks on töö käigus taustauuringuna koostatud ülevaade Euroopa Rohelise Pealinna tiitli laureaatide 2010-2014 keskkonnanäitajatest.

 

Tallinna keskkonnakaitse arengukava tööversiooni on koostanud Tallinna Keskkonnaameti spetsialistid ja SA Säästva Eesti Instituudi, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI Tallinn) eksperdid. Arengukava koostamisel osales ka enamik teisi linnaameteid.

 

Keskkonnakaitse arengukava eelnõuga saab tutvuda 5.-25. aprillini 2013 aadressil http://www.tallinn.ee/est/keskkonnaarengukava. Samas on toodud ka seni tööversiooni kohta esitatud ettepanekud ja vastused, kuidas nendega on arvestatud arengukava täiendamisel.

 

Keskkonnakaitse arengukava eelnõu kohta saab ettepanekuid, märkusi ja küsimusi esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, 10130 Tallinn või e‑posti aadressil Ylle.Luiks [ät] tallinnlv.ee kuni 25. aprillini 2013.

 

Arengukava tutvustamiseks toimub avalik arutelu 25. aprillil 2013 algusega kl 15.00 Tallinna Linnavalitsuse istungite saalis, Vabaduse väljak 7, 4. korrus.

 

Juhime tähelepanu, et ettepanekuid esitades tuleks silmas pidada arengukava eesmärki, milleks on Tallinna elukeskkonna paremaks muutmine. Arengukava annab suunad valdkondlike kavade ja tegevuste (sh paljude alusuuringute) koostamiseks. Seetõttu ei käsitle dokument üldjuhul üksikprobleeme, objekte ega projekte, vaid laiemaid eesmärke ja tegevusi eri keskkonnavaldkondades. Konkreetseid tegevusi kavandatakse arengukavas nimetatud dokumentide koostamise või uuendamise käigus.

 

Tallinna keskkonnakaitse arengukava

Euroopa Rohelise Pealinna taustauuring

Arengukava koostamist korraldab Tallinna Keskkonnaamet, kontaktisik Ülle Luiks, tel 6404767, e-post Ylle.Luiks [ät] tallinnlv.ee.

25.03.201326. märtsil toimus säästvate liikuvuskavade seminar

Säästvad linnaliikuvuse kavad – kuidas korraldada, keda kaasata?

26.3.2013 kell 13.00-17.00, Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaal  

13.00-13.30 Sissejuhatus. Linnaliikuvuse kavad – uus vahend strateegiliseks ja kaasavaks planeerimiseks (Mari Jüssi, Säästva Eesti Instituut)

13.30-14.15 Linnaliikuvuse kavad Euroopa linnade planeerimispraktikas – riiulistrateegiatest mõjusate linnastrateegiateni (Ivo Cré, Polis Network/ELTIS-Plus), inglise keeles

14.15-14.30  Linnalise liikuvuse toetamine 2014-2020 (Toomas Haidak, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium)

14.30-15.00 Linnapiirkonna integreeritud strateegiad ja Eesti planeerimissüsteem (Heikki Kalle, Eesti Planeerijate Ühing)                                                                                                         

15.00-15.15 Kohvi- ja teepaus

15.15-15.30 Tallinna liikuvuskava algatamisega seotud küsimused (Anu Kalda, Tallinna Transpordiamet)

15.30-16.30 Arutelu  (kokkuvõte)
- Millised piirkondlikud koostöövormid sobivad liikuvuse planeerimiseks Eestis?
- Kuidas korraldada valdkonnaülest liikuvuskava koostamist?

16.30-17.00 – Koolide liikuvuskavad kui LiLiA mudelid – esimesed kogemused Eesti koolide liikuvuskavadest (Kaur Sarv, Linnalabor)

Seminari korraldasid Säästva Eesti Instituut ning Linnalabor koostöös Intelligent Energy Europe`i kaasrahastatava projektiga ELTIS-PLUS, http://www.mobilityplans.eu

    

19.03.201326. märtsil toimub Tallinnas Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses rahvusvaheline mõju hindamise konverents

26. märtsil toimus Tallinnas, Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses rahvusvaheline mõju hindamise konverents. Konverents oli osa FP7 projekti LIAISE aastakoosolekust. Konverentsil esinesid oma ala asjatundjad üle Euroopa. Ettekanded käsitlesid mõju hindamise eri vorme ja metoodikaid. Lähemalt peatuti õigusaktidega kaasneva mõju hindamisel, keskkonnamõju hindamisel, sotsiaalse mõju hindamisel jms. SEI Tallinn on LIAISEi projektipartner. Konverentsi kava leiate siit. FP projekti LIAISE kohta leiate infot siit või projekti kodulehelt.

 

Lisainfo: Kaja Petersion ja Piret Kuldna

14.03.2013Läänemere-äärsete riikide elanike valmisolek Läänemere kaitsesse rahaliselt panustada ületab eesmärkide saavutamise maksumuse 1,5 miljardi euro võrra aastas.

 

Pressiteade

Läänemere-äärsete riikide elanikud väärtustavad merd ja on valmis maksma kokku 3,8 miljardit eurot aastas merekeskkonna seisundi parandamiseks. See ületab kulusid 1–1,5 miljardi euro võrra aastas.

 

Rahvusvaheline teadusvõrgustik BalticSTERN on hinnanud Läänemere tegevuskavas ettenähtud eutrofeerumise vähendamise tulu ja kulu. See on esimene uuring, mis hõlmab kõiki üheksat Läänemere-äärset riiki ja näitab, et Läänemere päästmine tooks kaasa suure heaolu kasvu. Uuringu tulemused on avaldatud raportis Läänemeri – meie ühine rikkus. Merekaitse ökonoomika.

 

  • Läänemere-äärsete riikide elanikud on tervislikuma mereökosüsteemi eest nõus maksma 3,8 miljardit eurot aastas.
  • Läänemere tegevuskava merekeskkonna eesmärkide saavutamise maksumus ulatub 2,3–2,8 miljardi euroni aastas, olenevalt meetmete valikust.
  • Üheksast Läänemere-äärsest riigist on Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas Läänemere tegevuskava eesmärkide saavutamise tulud kuludest väiksemad, muudes riikides on vastupidi. Eesti elanike jaoks on puhtama Läänemere koguväärtuseks 17 miljonit eurot aastas, mis on peaaegu viis korda väiksem kui meetmete eeldatav maksumus.

 

Üle 80 protsendi Läänemere piirkonna elanikest on käinud mere ääres vaba aega veetmas: jalutamas, ujumas või paadiga sõitmas. Iga teine Läänemere piirkonna elanik on kogenud eutrofeerumise tagajärgi. Uuring näitab ka, et inimesed hoolivad Läänemerest tervikuna, mitte ainult oma kohalikust piirkonnast.

 

Helsingi Komisjoni ehk HELCOMi Läänemere tegevuskava on kokku lepitud kõigi üheksa Läänemere riigi vahel. Iga riik on nõustunud vähendama toitainete sissevoolu eesmärgiga saavutada mere hea seisund.

 

Läänemere tegevuskava eesmärgid on saavutatavad meetmete abil, mis vähendavad põllumajandusest ning heitveest tulenevat toitainete kogust, näiteks väetiste koguse vähendamise ning tõhusama reovee puhastamise abil.

 

BalticSTERN on Läänemere-äärsete teadlaste koostöövõrgustik, mis töötab välja  integreeritud ökoloogilisi ning majanduslikke mudeleid, et hinnata mereseisundi parandamise tulu ja kulu ning välja selgitada majanduslikult tõhusad meetmed.

 

Lisainfo:

Aljona Karlõševa, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus,
tel: +372 6 2726 111, aljona.karloseva@seit.ee

Kari Hyytiäinen, MTT Agrifood Research Finland, tel: +358 29 531 7245,
email: kari.hyytiäinen@mtt.fi

Lassi Ahlvik, MTT Agrifood Research Finland tel: +358 29 531 7109,
email: lassi.ahlvik@mtt.fi

Siv Ericsdotter, BalticSTERN Secretariat Sweden tel: +46 73 707 8625,
email: siv.ericsdotter@stockholmresilience.su.se

 

Raportiga  “Läänemeri – meie ühine rikkus. Merekaitse ökonoomika” ja selle kokkuvõttega  (inglise keeles) on  võimalik tutvuda aadressil  www.stockholmresilience.org/balticstern


BalticSTERN Secretariat, Stockholm Resilience Centre 
Stockholm University | SE-106 91 Stockholm | Sweden  

04.02.2013Stockholmi Keskkonnainstituut (SEI) tõusis keskkonna valdkonnas maailma kuue mõjukaima mõttekoja hulka

For the third year in a row SEI moves up the rankings in the Global Go To Think Tank Index, placed for 2012 as the 6th most influential environment think tank, up from 8th position in 2011, and the leading one based outside the U.S.

 

The index is based on an assessment of more than 6,500 think tanks around the world, and is published in the 2012 Global Go To Think Tank Report, compiled annually by the University of Pennsylvania's Think Tanks and Civil Societies Program.

 

Global Go To Think Tank Report 2012 

   The top twenty environment think tanks are:

1. World Resources Institute (United States)
2. Brookings Institution (United States)
3. Center for Climate and Energy Solutions (C2ES) (United States)
4. Worldwatch Institute (United States)
5. Earthwatch Institute (United States)
6. Stockholm Environment Institute (SEI) (Sweden)
7. Resources for the Future (RFF) (United States)
8. Earth Institute (United States)
9. Chatham House (United Kingdom)
10. Ecologic Institute (Germany)
11. United Nations Environment Programme (UNEP) (Kenya)
12. Potsdam Institute for Climate Impact Research (PIK) (Germany)
13. International Institute for Sustainable Development (IISD) (Canada)
14. Center for Environmental Research (UFZ) (Germany)
15. Center for European Policy Studies (CEPS) (Belgium)
16. E3G Third Generation Environmentalism (United Kingdom)
17. Center for Economic and Ecological Studies (Cen2eco) (Switzerland)
18. International Institute for Environment and Development (IIED) (United Kingdom)
19. Ashoka Trust for Research in Ecology (ATREE) (India)
20. Center for Science and Environment (CSE) (India) 

Loe veel

2012

2011

2010

2009

2008

2007

0