Uudised

2017

2016

2015

2014

29.12.2014Head valguse aastat!

ÜRO on 2015. aasta kuulutanud valguse ja valguspõhiste tehnoloogiate aastaks. Sellega soovib ÜRO laiemalt teadvustada, kuidas valguspõhised tehnoloogiad toetavad säästvat arengut ja pakuvad lahendusi globaalsetele energia-, haridus-, põllumajandus- ja terviseprobleemidele. Valguse aasta on algatus, mida toetavad teiste hulgas mitmed rahvusvahelised teadlaste ühendused. Valguse aasta avatseremoonia toimus 19.-20. jaanuaril Pariisis. Valguse aasta sündmused toimuvad üle maailma: Euroopa riikides, USA-s, Kanadas, Ladina-Ameerika riikides, Austraalias, Uus-Meremaal, Venemaal, Hiinas, Egiptuses, Tuneesias, Botswanas, Iraanis, Jaapanis, Singapuris, Tais, Indias jne.

 

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus soovib kõigile säravat uut aastat!

Valguse aasta koduleht

10.12.2014Innolabs kaasab tudengid jätkusuutlike tulevikuprojektide loomisesse

Rahvusvahelise projekti Innolabs tulemusena valmib kahe järgneva aasta jooksul Eestis 4-5 innovaatilist  tulevikuprojekti Eesti Kunstiakadeemia tudengitelt. Selle nädala alguses toimus Riias projekti Innolabs avakoosolek, Eesti partneriteks projektis on Eesti Kunstiakadeemia ja SEI Tallinn.

Jätkusuutlikud ja innovaatilised tudengiprojektid Eestis, Lätis ja Küprosel valmivad järgmisest sügisest alates metoodika järgi, mida on juba edukalt rakendanud Holland ja Taani, kus seda metoodikat integreeritakse ülikoolide õppekavadesse.

SEI Tallinn osaleb projektis eelkõige jätkusuutlikkuse nõustajana, näiteks toodete olelusringi ja projektide keskkonnaaspektide analüüsimisel. Projekt kestab kaks aastat.

Järgmise aasta aprillis tutvustatakse Eesti, Läti ja Küprose partneritele Hollandis seniseid parimaid praktikaid.

Pikem tutvustus projektist ilmub SEI Tallinna projektide leheküljele jaanuaris. Projekti toetab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

 

 

Foto: Flickr/Martin Campbell (Pildil jätkusuutlik ja uuenduslik tooli disainlahendus)

10.11.2014Energiasäästunädalal kutsutakse mõtlema mõistlikule energiatarbimisele

10.-16. novembrini toimub üleriigiline Energiasäästunädal, mille eesmärk on suunata inimesi mõtlema energiatarbimise ning selle vähendamise peale. Energiasäästunädalat peetakse juba kuuendat korda.
 
“Euroopa Liidu uus eelarveperiood on käivitunud. Eesti jaoks tähendab see, et avanevad erinevad toetusmeetmed korterelamute energeetiliseks renoveerimiseks, taastuvenergialahenduste laialdasemaks rakendamiseks, kaasaegsete tänavavalgustussüsteemide arendamiseks ja paljuks muuks kasulikuks. Seepärast soovime energiasäästunädala jooksul pöörata erilist tähelepanu uute energia- ja ressursisäästuga seonduvate suundumuste ning kavandatavate meetmete tutvustamisele. Seminaridel ja infopäevadel jagatakse kogemusi eelmise toetuste perioodi edukatest projektidest. Üle Eesti toimuvate õppepäevade käigus on võimalik tutvuda renoveeritud kortermajadega ning osaleda teemakohastel seminaridel,“ ütles energiasäästunädala projektijuht Neeme Kärbo Tartu Regiooni Energiaagentuurist.
 
Energiasäästunädal avatakse 10. novembril seminariga „Energiamajandus: Eesti jõukuse nurgakivi?“, mis keskendub Eesti energiamajanduse tulevikule ja Eesti energiamajanduse arengukavale (ENMAK 2030). Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Arengufond ja Tartu Regiooni Energiaagentuur korraldavad selle algusega kell 14.00 Tallinnas Energia Avastuskeskuses.  
 
Energiasäästunädala raames korraldatakse üle Eesti enam kui 60 üritust, sealhulgas konverentse, seminare, loenguid, töötube ja õppepäevi. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) viib Energiasäästunädalal läbi populaarseks saanud kooliõpilaste konkursi „Energiasäästunädal Sinu Koolis“. Seda tehakse juba kolmandat aastat ja õpilased on entusiastlikult kaasa löönud.
 
Energiasäästunädala kavaga saab tutvuda kodulehel www.energiatark.ee, kus on üleval ka juhised ja näpunäited, kuidas tööl ja kodus lihtsate vahenditega elektri ja soojuse tarbimist vähendada.
 
Energiasäästunädalat korraldavad Tartu Regiooni Energiaagentuur, KredEx, Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liit, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Swedbank, SEI Tallinn, Tallinna Energiaagentuur ja Tartu Teaduspark. Teavitust aitavad läbi viia Postimees, ERR, DELFI  ja Bauhof. 
 

30.10.2014Rootsi kroonprintsessi Victoria kõne säästva arengu foorumil

Eksellentsid,

minister,

daamid ja härrad

Eestil ja Rootsil on palju ühist. Üks olulisimatest meie ühistest huvidest on Läänemeri, sild, mis ühendab meie inimesi, kultuure ja kaubandust.

Lapsena õppisin hindama merd ja kõike seda, mida tal on pakkuda. Mul on olnud õnn näha veekogu sealt, kus ma elan. Lapsena võttis isa mind kaasa kalastama ja igal suvel veetis me pere mõne nädala laevas – enamasti Läänemerel.

Ometi on suurim väljakutse meie kõigi jaoks mõista, et Läänemere kaunis pealispind ei räägi tõtt. Tõsiasi on see, et kümnest maailma suurimast surnud meretsoonist seitse asub Läänemeres.

Meri on sügavalt mu südames.

Seetõttu on minu jaoks saanud loomulikuks jälgida Läänemere arengut. Möödunud aastatel olen end tundnud nagu Ameerika mägedel, mis liigub ülimast häirekellast mõõduka rõõmuni; halvad uudised on järgnenud headele ja vastupidi.

Üks on kindel, ilma riikide- ja inimestevahelise koostööta me ei jõua kuhugi. Õnneks on Läänemere piirkonnas palju valitsustevahelisi organisatsioone ja pikaajaline koostöö traditsioon – Hansa ajast tänapäevani. Euroopa Liit ja Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon on teiste hulgas olulised tegijad meie kalliskivi, Läänemere, eest hoolitsemisel ja kaitsmisel. Eesti, kes on sel aastal HELCOMi eesistuja, asub igati selle koostöö eesliinil.

Minu siiras tulevikulootus on, et teadus ja poliitika omavahel suhtleksid ning ühendaksid käed, et jõuda terve ja viljaka mere taastamise eesmärgini.

Eelmisel nädalal oli mul võimalus veeta terve päev, koos oma isaga, kuulates Stockholmi Keskkonnainstituudi teadlasi, kes rääkisid lugusid oma uurimustest ja praktilisest tööst üle maailma. Palju õnne instituudile, kes tähistab sel aastal oma 25. aastapäeva ja on selle foorumi kaaskorraldaja. Te olete olulisel määral kaasa aidanud meie teaduspõhisele teadmisele säästvast arengust, mitte ainult merekeskkonnas, vaid üldiselt. 

Ma soovin, et mu tütrel, kui ta suureks saab, oleks Läänemerega soe suhe. Soovin, et kõik lapsed võiksid ujuda ja mängida vees, ilma vetikaõitsengu takistuseta. Et kõik lapsed võiksid süüa kala, ilma muretsemata dioksiinide ja PCB-de kogunemise pärast oma kehasse. Et kõik lapsed saaksid rõõmu tunda Läänemerest, mis mitte ainult ei näe kaunis välja, aga ka tegelikult on heas seisundis ja kestev.

Nagu sageli on öeldud: mõnikord saavad asjad teoks, kui me piisavalt tugevalt seda tahame.

Ma loodan, et meie – igaüks meist – tahame seda rohkem kui just parasjagu.

Tänan.

 

Kõne originaaltekst

Foto: Jarek Jõepera

Tõlge: Tiina Salumäe

29.10.2014Kolm Eesti rohemajanduse edendajat said „Läänemere sõber 2014“ tiitli

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) auhind „Läänemere sõber 2014“ anti eile üle kolmele Eesti silmapaistvale meremajanduse esindajale: AS-ile Green Marine, AS-ile Läätsa Kalatööstus ja Eesti Väikesadamate Liidule. Auhinnad anti üle SEI Tallinna korraldatud säästva arengu foorumil 2014 „Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas“. Foorumi pealelõunasest sessioonist võtsid osa ka Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel.

Seekordne säästva arengu foorum oli rahvusvahelise Soome Lahe ja Eesti jaoks ka Läänemere aasta puhul pühendatud Läänemerele. Alates juulist on Eesti eesistuja nii Läänemere merekeskkonnakaitse komisjonis (HELCOM) kui ka Läänemeremaade Nõukogus. Tänasel foorumil  arutleti muutuste üle Läänemeres ettevõtete seisukohalt ning koostöövõimaluste üle, kuidas saavutada Läänemere hea tervis.

„Läänemere sõber 2014“ on auhind, mis tunnustab ettevõtteid, kes järgivad oma tootmises ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Esimest korda anti auhind välja kaks aastat tagasi, säästva arengu foorumil 2012, kui parimatele ettevõtetele anti „Rohemajanduse edendaja 2012“ tiitel.

„Tunnustame aktsiaseltsi Green Marine uuenduslikku tegevust, mille abil on paranenud jäätmekäitlus laevadel ja sadamates ning merekeskkonna ohutuse tagamise võimekus. Samuti on ettevõttes kasutusel keskkonnajuhtimissüsteem,“ ütles SEI Tallinna juhataja Tea Nõmmann. „Läätsa Kalatööstuse puhul tõstame esile tema keskkonnahoidliku kalanduse edendamist ja rahvusvahelisele säästva meremajanduse (MSC) sertifikaadile vastavaid tooteid. Eesti Väikesadamate Liit on oma tegevusega kaasa aidanud väikesadamate ja meresõitjate keskkonnateadlikkuse suurendamisse ning sadamate keskkonnakaitselise olukorra pidevasse parandamisse,“ lisas Nõmmann.

SEI Tallinn on koos partneritega korraldanud säästva arengu teemalisi foorumeid ja konverentse alates 2001. aastast. Säästva arengu foorumi 2014 korraldamist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigikantselei.

Sihtasutus Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) asutati 1992. aastal. Instituudi missioon on toetada ühiskonna otsustusprotsesse ja ärgitada muutusi jätkusuutliku arengu suunas, pakkudes selleks integreeritud teadmisi keskkonna- ja arenguvaldkonnas ning seostades teadusuuringud poliitikakujundamisega. SEI Tallinn kuulub Stockholmi Keskkonnainstituudi võrgustikku.

Pildil: Carl-Jüri Piht, Green Marine AS-i juhatuse esimees, Toomas Aul, Läätsa Kalatööstuse AS-i juhatuse esimees ja Jaak Reinmets, Eesti Väikesadamate Liidu juhatuse esimees.

Foto: Jarek Jõepera

Rohkem pilte autasustamiselt leiab meie Facebookikontolt.

Vaata ka hetki foorumilt (fotod: J. Jõepera).

16.10.2014Säästva arengu foorum arutleb meremajanduse võimaluste üle tundlikus Läänemere keskkonnas

28. oktoobril toimuv Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) korraldatav säästva arengu foorum 2014 on pühendatud Läänemerele ning arutleb keskkonna ja majanduse suhete üle piirkonnas. Foorumil tunnustatakse parimaid jätkusuutliku meremajandusega seotud Eesti ettevõtteid auhinnaga “Läänemere sõber 2014”. Foorumi lõpusessioonist võtavad osa Rootsi kroonprintsess Victoria ning prints Daniel.

Meremajandus on nii Euroopas kui Eestis järjest suurema tähelepanu all ning selles nähakse nii majanduse arengu kui uute töökohtade loomise võimalusi. Meremajanduse kogulisandväärtuseks Euroopa Liidus hinnati 2012. aastal ligi viissada miljardit eurot ja töökohtade arvuks 5,4 miljonit, mõlemad arvud on kasvutrendis. Eestis toodavad merendusega seotud ettevõtted lisandväärtust vähemalt 430 miljoni euro väärtuses aastas.

Meremajanduse arenguvõimaluste väljaselgitamisel peab mere majandamist käsitlema terviklikult, st arvesse võttes keskkonnatingimusi ja -mõju, kliimamuutust ning sotsiaalset mõju, et mere ja ranniku ökosüsteemid säiliksid ka tulevastele põlvkondadele.

Foorumil „Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas“ vaatleme, millised on olnud muutused Läänemeres ettevõtete seisukohalt, milliseid muutusi näevad ettevõtjad merega seonduvalt lühikeses ja pikas plaanis ning kuidas see võib nende tegevust mõjutada? Teiselt poolt, kuidas vastata kõikide huvirühmade ootustele Läänemere suhtes ja ühtlasi saavutada Läänemere hea tervis?

Foorumi avasõnad lausuvad Andres Talijärv Keskkonnaministeeriumist ja Toomas Haidak Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, paneelarutelul osaleb ka keskkonnaminister Keit-Pentus Rosimannus.

Kuulajatele räägib Euroopa Komisjoni meremajanduse kasvu algatusest Johan Magnusson merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadist, Läänemere keskkonnaseisundi peamistest väljakutsetest HELCOMi esindaja Dmitry Frank-Kamenetsky, muutustest Läänemere kalandussektoris Mart Undrest Eesti Kalapüügiühistust, sadamate mõjust keskkonnale Ellen Kaasik ASist Tallinna Sadam. Ülevaate Läänemere energiasektorist ning selle tulevikuväljavaadetest annab Tuuliki Kasonen Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonist, Läänemere kasutamisest ja kaitsest loodusturismi arendaja seisukohalt Bert Rähni OÜst 360 kraadi. SEI Tallinna juhataja Tea Nõmmann esitleb rahvusvahelise uuringu osana tehtud küsitluse tulemusi elanike väärtushinnangutest ning suhtumistest, mida arvestada merealade planeerimisel.

Lõpusessioon on pühendatud Eesti ja Rootsi kogemustele Läänemere säästval kasutamisel ja kaitsel, kus esinevad Eesti suursaadik Raul Mälk, Rootsi suursaadik Lisa Emelia Svensson, André Karpištšenko Planet Osist ja endine Rootsi rahandusminister Allan Larsson.

Foorumi täieliku päevakava leiate siit. Palume end eelnevalt registreerida 21. oktoobriks. 

SEI Tallinn on koos partneritega korraldanud säästva arengu teemalisi foorumeid alates 2001. aastast. Eelmised foorumid on käsitlenud heaolu, Euroopa Liiduga liitumist, säästvat ühiskonda, keskkonnaküsimuste lõimimist, jätkusuutliku arengu mõõtmist ja rohemajandust.

2014 on rahvusvaheline Soome lahe aasta. Eestile on see ka kogu Läänemere aasta. Alates juulist on Eesti kaks aastat HELCOMi ja Läänemeremaade Nõukogu eesistuja.

Säästva arengu foorumi korraldamist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigikantselei.

01.10.2014The New Climate Economy pakub võimalusi maailma jätkusuutlikuks arenguks

Septembris esitleti New Yorgis aasta aega kestnud, ligi 20 riigi teadlaste, poliitikute ja ettevõtjate osalusel valminud projekti „The New Climate Economy“ tulemusi. Töö eesmärk oli välja selgitada kliimaga arvestava majanduskasvu võimalusi. SEI osales projekti energia- ja linnauuringute peatüki koostamisel.

Järgmise 15 aasta jooksul tehtavad muutused majanduses määravad, millises maailmas me elama hakkame. Prognoositakse, et selle aja jooksul asub linnadesse elama veel miljard inimest üle maailma. Praegu elab linnades ligi pool maailma rahvastikust ja linnastumise tempo kasvab. Linnade osa majanduses on 80% ja energiakasutuses 70%, sh kasvuhoonegaaside tekitamises. Igal nädalal kolib maailmas linnadesse juurde 1,4 miljonit inimest.

Maailmamajandus kasvab järgmise 15 aastaga poole võrra ja tehnoloogiline areng muudab nii äri- kui elustiili. Maailmamajanduse üleviimiseks vähese süsinikuga majandusele on kapital ja innovatsioonivõimalused olemas. 15 aasta jooksul investeeritakse linnade, maakasutuse ja energiasüsteemide taristusse hinnanguliselt 90 triljonit dollarit. Seega on küsimus valikutes. Me võime selle rahasumma investeerida praeguse trendi kohaselt, aga võime investeerida ka teisiti, on öelnud endine Mehhiko president ja ülemaailmset projekti juhtinud Felipe Calderón. “Investeeringute kasutamise viis on oluline,“ märkis SEI tegevdirektor Johan Kuylenstierna. „Maailmal on võimalus pöörata need investeeringud vähese süsinikuga majanduse kasvuks ja saada sellest kasu, mille hulka kuuluvad uued töökohad, parem tootlikkus, parem tervis ja elukvaliteet,” lisas ta.

Üheksateistkümne riigi teadlaste, poliitikute ja ettevõtjate tööd ühendava raporti hinnangul läheks maailmamajanduse “rohelisemaks” muutmine maksma 270 miljardit dollarit aastas. Rohemajanduse kalliks pidamine ja majanduskasvu lämmatamine on olnud üks suurematest takistustest majanduse suunamuutmisel, samuti see, et vaesemad riigid vajavad kiiret majanduskasvu. Raporti järgi siiski tasandavad seda 270 miljardit süsteemi teised muutujad – näiteks kulutatakse sellises majanduses vähem kütusele. 

The New Climate Economy raporti järgi on tänases kiireltmuutuvas majanduses piisavalt võimalusi majanduskasvuks ja -arenguks, säästmiseks, uute töökohtade loomiseks ja kasumiks, majandust samal ajal kasvuhoonegaasivabamaks muutes. Näiteks selgub uuringust, et kompaktsemas ja ühistranspordikeskses linnas saab 15 aastaga säästa 3 miljardit dollarit. Sellele lisaks paraneb kliima ja inimeste tervis. Võttes uuesti kasutusse kas või ainult 12% maailma hooldamata jäänud maast, saab toota toitu veel 200 miljonile inimesele, millest tõuseb põllumeeste tulu 40 miljardi dollari võrra aastas. Praegu on kasutusest väljas ligi neljandik põllumajandusmaast. Kuna päikese- ja tuuleenergia hind langeb, siis on võimalik väga suur osa tulevikuenergiast saada taastuvatest energiaallikatest. Uued finantsinstrumendid võimaldavad vähendada puhta energia kapitalikulu kuni 20%. Teadus-ja arendustegevuse rahastamise suurendamine 0,1% võrra SKT-st võimaldab käima lükata majanduskasvu soodustava innovatsioonilaine.

Raport: The New Climate Economy.  

Foto: Shutterstock

23.09.2014SEI Tallinn võrdles koos Saksa poliitikauurimisinstituudiga meretuuleparkide ja -kaitsealade loomise praktikat

Homme toimub Brüsselis EL 7RP projekti APRAISE lõpukonverents “Eesmärgi roll EL kliima-ja energiapoliitikas”, kus kahe ettekandega esineb SEI Tallinna vanemekspert Kaja Peterson. Ta teeb ülevaate Eesti ja Saksamaa meretuuleparkide ja merekaitsealade loomise poliitikate ühilduvusest ning 3E meetodist poliitikate mõjuhindamisel. Kolm aastat kestnud projektis osalesid üheksa Euroopa riiki (Holland, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Austria, Kreeka, Belgia, Sloveenia, Eesti). Eestis oli koostööpartneriks SEI Tallinn.

Lõpukonverentsil arutatakse keskkonnapoliitikate ühilduvuse mõõtmist ja 3E meetodit (efficiency, effectiveness and efficacy). Meetodi on välja pakkunud teadlased eri poliitikate mõjude hindamiseks, juba olemasolevate ja uute poliitikate kooskõla analüüsimiseks.

Konverentsil esitletakse projektis valminud riikide võrdlevaid keskkonnapoliitika analüüse. Näiteks meretuuleparkide loomine võrrelduna merekaitsealade loomisega, jäätmete põletamine võrdluses jäätmete ringlussevõtuga, hoonete energiatõhususe poliitika võrdluses materjalitõhususe poliitikaga. Lisaks kahe eri poliitika kooskõlale analüüsiti ka riikide mõõdet, nii on võrdlevad analüüsid tehtud kahe riigi juhtumiuuringute põhjal. SEI Tallinn analüüsis meretuuleparkide ja merekaitsealade loomist Läänemeres, poliitikauurimise instituut Fraunhofer tegi sama Põhjameres.

APRAISE (keskkonnapoliitika meetodite efektiivsuse hindamine) projekti eesmärk on muuta Euroopa Liidu keskkonnapoliitika otsustusprotsessi teaduspõhisemaks ja aidata kaasa Euroopa majanduse jätkusuutlikumaks muutmisele. Konverentsil esitletakse poliitikasoovitusi, millest üks osa keskendub taastuvenergiapoliitika mõju suurendamisele nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide tasandil. Seda eelkõige parema arusaamise abil nii majandus-, sotsiaal- kui keskkonnavaldkonna arengust ja omavahelistest suhetest. Selles plokis esitletakse Eesti ja Saksa juhtumiuuringut, mis näitab, kuidas taustsüsteem ja poliitiline tegevus on mõjutanud taastuvenergiapoliitika eesmärke.

Samuti esitletakse konverentsil Kreeka ja Hollandi juhtumiuuringut, mis käsitleb ehitiste energiaefektiivsust ja seda, kuidas majanduslik, keskkonna- ja sotsiaalne kontekst (näiteks majanduskriis, inimeste teadlikkus, energiatootmisvõimalused) mõjutavad energiapoliitika eesmärkide saavutamist.

Konverentsil osalevad Euroopa Komisjoni ja Euroopa poliitikauuringute keskuste esindajad.

Projekti lõppraportiga saab tutvuda siin

Foto: Shutterstock

19.09.2014SEI Tallinn hakkab välja andma Rohelist Võtit

Sellest aastast hakkab SEI Tallinn välja andma rahvusvahelist märgist Roheline Võti, millega saavad liituda nii majutusettevõtted, muuseumid, külastuskeskused kui teema- ja lõbustuspargid. Rohelise Võtme märk on mõeldud tunnustamaks ettevõtteid, kes hoolivad keskkonnast ja soovivad vähendada oma tegevuse keskkonnamõju. 

Laiemalt suurendab Rohelise Võtme (Green Key) märgi väljaandmine ka Eesti majutusasutuste konkurentsivõimet, kuna võtme saamine eeldab pidevat oma toodete ja teenuste arendamist, arvestades ökonoomsuse, jätkusuutlikkuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid. Rohelist Võtit antakse Eestis välja 2001. aastast ja sellega on liitunud üle kahekümne ettevõtte. Märgis sai alguse Taanist 1994. aastal ning seda antakse nüüdseks välja neljakümne viies riigis üle maailma. Ettevõtteid, mis seda märki kannavad, on üle kahe tuhande.

Seni on Eestis Rohelise Võtme saanute hulgas nii uuemaid hotelle kui puhkemaju, kuid selle märgi üle võivad uhkust tunda ka mitmed korda tehtud ja uue kasutuse leidnud mõisakompleksid. Näiteks on mitu aastat Rohelise Võtme märgist hoidnud Sagadi mõisa hotell, kus muuhulgas on keskkonnateadlikel inimestel võimalik pidada rohelist seminari. Sel kevadel sai märgise Mailase puhkemaja Saaremaal, mis kasutab energiatootmiseks päikesepaneele, sorteerib jäätmed ja kasutab vaid loodussõbralikke puhastusvahendeid. Nimekirja Rohelise Võtme märgisega ettevõtetest leiate Puhka Eestis leheküljelt puhkaeestis.ee. Programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. 

Siiani andis Rohelise Võtme märgist välja EAS. Lisaks Rohelise Võtme märgisele on SEI Tallinn kahel aastal välja andnud rahvusvahelist Rohelise Kontori (Green Office) tunnistust eraettevõtetele ja avaliku sektori organisatsioonidele, millega tunnustatakse neid, kes järgivad oma töökohtadel keskkonnahoidliku kontori põhimõtteid. Rohelise Kontori sertifikaadid on Eestis nii mitmel ministeeriumil kui erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõttel. Ka annab SEI Tallinn välja rohemajanduse edendaja auhinda. Auhind antakse üle Säästva Arengu Foorumil, mis sel aastal toimub oktoobris ja on pühendatud meremajandusele – mere jätkusuutlikule kasutusele ja kaitsele tundlikus Läänemere keskkonnas.

 

Lisainfo Rohelise Võtme märgise ning projekti kohta:

SEI Tallinna vanemekspert Evelin Urbel-Piirsalu, 6 276 166

15.09.201430. septembril toimub ökosüsteemiteenuste määramise metodoloogia projekti avaseminar

30. septembril toimub projekti “Mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine” avaseminar. Seminaril, kus osalevad partnerid Norrast ja Eestist, tutvustatakse projekti eesmärke ja tegevusi järgmise pooleteise aasta jooksul. 
 
Lisaks saab seminaril teada, milline on ökosüsteemiteenuste alane tegevus Euroopas ning millised on Euroopa Liidu ja Eesti väljakutsed selles vallas. Samuti on võimalik kuulata ettekannet Norra jõgikondade ökosüsteemide hindamisest. 
 
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi rahastatava projekti üldeesmärk on aidata kaasa veekogude elurikkuse vähenemise ja ökosüsteemide kahjustamise peatamisele Euroopa Liidus ning toetada ökosüsteemide ja nende teenuste säilimist ja taastamist Eestis. SEI Tallinn, kes osaleb projektis ühe partnerina, viib läbi kaks hindamisuuringut ja töötab välja soovitused ökosüsteemiteenuste hindamismetoodikate rakendamiseks. 
 
Seminar toimub Tallinna Ülikooli Mare hoones (Uus-Sadama 5, Senati saal - M648)
 
Lisainfo ja registreerimine: Margit Säre, Peipsi Koostöö Keskus; tel 5088409, margit@ctc.ee; www.ctc.ee
 
 
Foto: Tiina Salumäe

01.09.2014Eesti ja Tansaania hindasid keskkonnakonventsioonide järgimist uue metoodika järgi

SEI Tallinnal valmis ÜRO Keskkonnaprogrammi tellimusel uus hindamismetoodika, mille abil saavad riigid ise hinnata sisu poolest seotud konventsioonide rakendamise tõhusust. Esimene uuring uue metoodika järgi tehti Eestis. Augustis lõppes metoodika testimine Eestist üle kahekümne korra suuremas ja ligi kaks korda suurema rahvastikutihedusega Tansaanias. Huvi metoodika rakendamise vastu on avaldanud praeguseks ka Keenia.

Metoodikat katsetati nelja looduskaitsekonventsiooni näitel, milleks olid bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Ramsari, Washingtoni ja Bonni konventsioonid.       

„Hindamise kohaselt on rahvusvaheliste looduskaitsekonventsioonide rakendamine Eestis võrdlemisi heal järjel“, ütles hindamist juhtinud SEI Tallinna programmijuht Kaja Peterson. „Eestis juhitakse looduskaitset seda tervikuna vaadates, olgugi et nelja konventsiooni eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud meetmed on eripalgelised.“

Konventsioonide rakendamist hinnati 15 kategoorias, alates õiguslikust vastavusest, kaitsekorraldusest ja seirest kuni liikide ja elupaikade seisundi, keskkonna- ja sotsiaal-majandusliku kasuni. Tulemuste põhjal anti üldine hinnang konventsioonide eesmärkide saavutamise ja tegevuste tõhususele.

„Hea on ka see, et valitsus on valinud looduskaitsekonventsioonide täitmiseks lähenemise, kus riiklikul tasandil vastutab looduskaitsepoliitika  väljatöötamise ja rakendamise eest väike arv ametkondi,“ märkis Kaja Peterson. Samas oli probleemne hinnata näiteks finantside piisavust, kuna keskkonnaministeeriumi eelarves ei eristata konventsioonide rakendamise kulu, välja arvatud  liikmemaksud, muudest looduskaitsekuludest. Tansaania olukorda iseloomustab see, et looduskaitsekonventsioonide korraldus on jagatud erinevate ametkondade vahel, mis on nõrgendanud nii looduskaitse eesmärkide saavutamist kui rakendamise seiret, nenditakse ülevaates.

Tansaanias hindasid konventsioonide täitmist Stockholmi Keskkonnainstituudi Aafrika keskuse teadurid ning värskelt valminud raportit saab lugeda siit, kevadel ilmunud Eesti raportit siit.

 

Foto: Shutterstock

27.08.2014SEI Tallinnal valmis Tallinna olmejäätmete taaskasutussüsteemi tõhustamise uuring

Rahvusvahelise projekti „Regioonid jäätmekäitluse eest” (Regions for recycling – R4R) (2012-2014) raames viis SEI Tallinn 2014. aasta esimeses pooles Tallinna Keskkonnaameti tellimusel läbi uurimistöö, mille eesmärk oli analüüsida Tallinna olmejäätmete käitlussüsteemi toimimist ning anda soovitusi sobivaima ja optimaalse süsteemi loomiseks, mis aitaks tõhustada kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist. 
 
"Euroopa Liidu liikmesriikide kogemus näitab, et jäätmehierarhia põhimõtete rakendamine, sh jäätmekäitlusalaste keskkonnaeesmärkide täitmine, ja ka jäätmeveo kui avaliku teenuse kvaliteet sõltuvad otseselt omavalitsuste panusest ja võimest kohalikul tasandil jäätmehooldust korraldada," märkis SEI Tallinna programmijuht Harri Moora. "Peaaegu kõikides EL-i liikmesriikides on omavalitsustel keskne roll olmejäätmete käitlemise korraldamisel. Võrreldes teiste liikmesriikidega on Eesti seadusandja palju enam piiranud omavalitsuste õigusi ja võimalusi jäätmehooldust korraldada. Erinevatel osalistel (jäätmekäitlejad, omavalitused, riik) on jäätmehoolduse edasise arengu kohta erinev vaade," lisas ta.
 
Uurimistöös tehti mitmeid analüüse Tallinna linna jäätmetekke ja -käitlussüsteemi hindamiseks. Täpsustati Tallinnas (sh kodumajapidamistes) tekkivate olmejäätmete kogust ja liigilist koostist. Sortimisuuringuga täpsustati kodumajapidamistes liigiti kogutavate jäätmete koostist ning seeläbi saadi lähteandmed kogumissüsteemi toimimise (sh erinevate kogumislahenduste) tõhususe hindamiseks. Analüüsiti Tallinna olmejäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise süsteemi toimimist, kusjuures eraldi hinnati alternatiivseid jäätmehooldusmudelid ja nende sobivust Tallinna linnale. Hinnati alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide olelusringipõhist keskkonnamõju. Lisaks koguti töö käigus jäätmekäitlusega seotud andmed projekti R4R veebitööriista (online tool) sisestamiseks. Jäätmekäitluse analüüsivahendi edaspidiseks kasutamiseks koostati Tallinna olmejäätmete tekkekoguse ja liigilise koostise arvutusmudel.
 
 
 

06.08.2014Stockholmi Keskkonnainstituudi tugevus on globaalne mõõde ning oskus tulevikustsenaariume analüüsida

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus külastas teisipäeval Stockholmi Keskkonnainstituuti (SEI), kus ministeeriumi delegatsioon kohtus SEI juhi Johan L. Kuylenstierna ja SEI Tallinna keskuse juhi Tea Nõmmanniga, et arutada instituudi ja keskkonnaministeeriumi koostöövõimalusi. Minister tõdes, et SEI-l on oskusteavet, mis saab aidata valitsust otsuste tegemisel. SEI teadmised ja kompetents on eriti oluline just praegu, kui Eesti on saanud nii Läänemeremaade Nõukogus (CBSS) kui HELCOM-i (Läänemere merekaitse komisjon) eesistujaks. Eestist saab Euroopa Komisjoni eesistuja 2018. aastal.

„SEI tugevad küljed ja globaalne mõõde, seda eriti pikaajaliste arengustrateegiate analüüsimisel, haakub väga hästi valitsuse vajadustega, eriti näiteks ajal, kui peatselt hakatakse otsustama Eesti pikaajalise energiastrateegia üle,“ sõnas SEI Tallinna keskuse juht Tea Nõmmann. „SEI-l on samuti pakkuda poliitikanõuandeid ning ülevaateid madalsüsiniku- ja ringmajanduse võimalustest.“

Lisaks arutati kohtumisel ressursitõhususe ja jäätmemajanduse teemat, Põhja-Balti koostöövõimalusi kliima- ja energiaküsimustes, Eesti võimalikku liikmelisust Kliima ja Puhta Õhu Koalitsioonis, Läänemere piirkonna keskkonnapoliitikat ning Euroopa Liidu 2030 kliima- ja energiaraamistikku. 

Pildil: Jaak Jõerüüt, Eesti suursaadik Rootsis; Tea Nõmmann, SEI Tallinna keskuse juhataja; Annikky Lamp, keskkonnaministri nõunik; Keit Pentus-Rosimannus, keskkonnaminister; Johan L. Kuylenstierna, Stockholmi Keskkonnainstituudi direktor; Meelis Münt, keskkonnaministeeriumi asekantsler.

17.06.2014SEI energiastsenaariumite analüüsiprogramm LEAP sai uue täiendatud versiooni

Pikaajalisi energiastsenaariume võrrelda ja poliitikameetmete mõju hinnata võimaldav tarkvaralahendus LEAP sai uue versiooni – paindlikuma hinnaarvutuse, kiirema andmetöötluse ning paremad graafilised võimalused. SEI Ameerika Ühendriikide keskuses loodud LEAP (Long-range Energy Alternatives Planning System) analüüsib ja võrdleb energia tootmise ja tarbimise stsenaariume, arvestades nende mõju nii majandusele kui ka keskkonnakasutusele.

SEI Tallinna keskuses on LEAP-i abiga võrreldud stsenaariume praegu kehtiva energiamajanduse arengukava, „Põlevkivi riikliku arengukava aastani 2030“ alusuuringu ning madalsüsinikumajanduse analüüsi jaoks, et anda poliitikutele tuge majanduslikult otstarbeka ja keskkonnahoidliku lahenduse leidmiseks.

LEAP-i mudelit saab kasutada nii linnade kui riikide energiasüsteemide planeerimisel, võimalik on koostada ka kogu maailma hõlmavaid stsenaariume. LEAP on saanud ülemaailmseks planeerimisvahendiks ning standardiks neile, kes kavandavad poliitikameetmete mõju  hindamist ressursikasutuse ja kasvuhoonegaaside vähendamise koosmõjus.

LEAP-il on praeguseks üle maailma rohkem kui 20 000 kasutajat.

Uusim versioon, LEAP 2014, tuli välja juuni alguses. Lisaks suuremale kiirusele ja võimsusele võimaldab tarkvara nüüd lihtsamalt tulemusi esitada mittespetsialistidest auditooriumile. Parandatud on graafilise esituse võimalusi ja lisatud on stsenaariumilehitseja, millega kasutaja saab liikuda poliitiliste valikute ja nende tulemuste vahel. Lehitseja on seotud andmetega ning lehitsejat liigutades teeb programm kiired ümberarvutused reaalajas. Ka saab algoritmides muutujaid sisse või välja lülitada. Muudatused programmis on tehtud SEI programmiga töötamise kogemuse ja kasutajatelt saadud tagasiside põhjal.

Sarnaselt energiaplaneerimistarkvarale LEAP on SEI väljaarendanud ka veestrateegiate planeerimistarkvara WEAP.

11.06.2014Rohelise Kontori tunnistuse saaja: kõige keerulisem oli algus

SEI Tallinn andis välja järjekordsed Rohelise Kontori tunnistused, seekord avaliku halduse organisatsioonidele. Tunnistuse said rahandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, haridus- ja teadusministeerium, Harku ja Rae vallavalitsused ning Keila linnavalitsus.

„Paljud ütlevad, et see kõik võtab aega,“ kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) riigivara valdkonna juht Taivo Linnamägi „Tegelikult ei võta see üldse palju aega, sest sa lihtsalt arvestad oma igapäevases tegevuses nende põhimõtetega.“ MKM osales neljal SEI Tallinna Rohelise Kontori koolitusel. „Olime juba üht-teist alustanud, aga tahtsime kõike teha läbimõeldult ning süsteemsemalt.“ Linnamägi sõnul oli see, mida MKM Rohelise Kontori koolitustest sai, nii otsene rahaline kasu tegevuskulude kokkuhoiust kui ka teadmine, mida arvestada edasiste investeeringute puhul. „Võtsime eesmärgiks tegevuskulude vähendamise 10% ja selle me põhimõtteliselt ka saime.“ Kulu tõi küll juurde kahe jalgratta soetamine, kuid investeering peaks end vähenenud autokasutusega peagi ära tasuma.

„Kontorid tarbivad, otseselt või kaudselt, kuni 40% maailma toorainest ja ressurssidest,“ ütles tunnistusi kätte andnud SEI Tallinna  vanemekspert ja üks Rohelise Kontori koolitajatest Evelin Urbel-Piirsalu. „Nii et suures plaanis on kontorite „rohelisemaks“ muutmisel hiiglaslik mõju keskkonnale.“ Tema sõnul on Euroopa Rohelise Kontori põhimõtetest lähtumine oluline just avalikus sektoris, sest enamik tööst on ju kontoripõhine ning samuti on avalik sektor suur hangete korraldaja. Rohelise Kontori süsteem eeldab, et kontoritööks vajalikud ostud ja hanked tehakse keskkonnahoidlikke põhimõtteid järgides.

Taivo Linnamägi tõi omaette kasuna välja ka mõtteviisi muutuse ja keskkonnahoiu propageerimise vajalikkuse. Kõige keerukam oli kogu protsessis just algus, meeskonna moodustamine ja koostööle saamine.

Haridus- ja teadisministeeriumi esindaja Rünno Rahe sõnul oli ministeeriumil juba olemas kuus videokonverentsiruumi, mida kasutatakse pidevalt ning see on oma positiivse mõju andnud. Ministeerium asub neljas majas, Rohelise Kontori põhimõtteid on praegu rakendatud ühes neist, peatselt rakenduvad need ka teistes hoonetes. „Kõige keerulisem on ikkagi olnud kaasahaaramine, inimesed on ju kinni oma traditsioonides ja hoiakutes,“ sõnas Rünno Rahe.

Tema sõnul on lisaks rahalisele kokkuhoiule väga oluline inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine üldisemalt - et ministeeriumi töötajad oleksid keskkonnahoius heaks eeskujuks ka väljaspool ministeeriumimaja.

SEI Tallinn on korraldanud kaks Rohelise Kontori koolitussarja alates 2012. aastast, kokku 45-le avaliku halduse ja erasektori organisatsioonile. Kui esimeses koolitussarjas olid enamik koolitatavatest erasektori ettevõtted, siis teises osales rohkem avaliku sektori asutusi. Rohelise Kontori tunnistuse on teiste hulgas saanud näiteks AS Ragn-Sells, AS DHL Eesti, AS Starman, Eesti Töötukassa, EAS. Sügisel jätkatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel Rohelise Kontori koolituste ja nõustamisega. SEI Tallinn käis aprillis ka Valgevenes jagamas oma kogemusi keskkonnahoidlike hangete läbiviimisel sealsetele eraettevõtjatele ja ametnikele.          

Rohelise Kontori tunnistus antakse välja kolmeks aastaks. 

Rohelise Kontori põhimõtete ja abimaterjalidega saab lähemalt tutvuda leheküljel: http://www.eugreenoffice.eu/ee/

03.06.2014Mootorikütuste aktsiis pole tarbijakäitumist oluliselt muutnud

Keskkonnamaksud ei ole ebavõrdsust Eesti ühiskonnas suurendanud, vähemalt mitte rahaliste maksete puhul, leiab SEI Tallinna vanemekspert Helen Poltimäe oma doktoritöös „Keskkonnamaksude jaotuslikud ja käitumuslikud efektid Eesti näitel“. Kui keskkonnamaksudest tekkiv otsene koormus langeb rohkem rikkamatele leibkondadele, siis maksude kaudne efekt, vastupidi, vähemjõukatele. Seda eelkõige seetõttu, et madalama sissetulekuga leibkonnad kulutavad rohkem toidule ja eluasemele, mis on energiamahukamad, kui näiteks kestvuskaubad, puhkused või kommunikatsiooniteenused, millele kulutavad rohkem jõukamad leibkonnad.

Suur osa keskkonnamaksudest Eestis on seotud mootorikütusega, ning selle maksu mõju langeb rohkem kõrgema sissetulekuga inimestele, kuna nad tarbivad mootorikütust rohkem. Kuigi elektri ja kodukütteks kasutatava energia maksustamine on selgelt regressiivne, siis nendest tulenev maksukoormus on väiksem kui mootorikütuste aktsiisist tulenev.

Uuringu käigus leidis ka kinnitust, et leibkondade käitumine ei ole keskkonnamaksude (mootorikütuse aktsiisi) tõttu oluliselt muutunud ja tarbimine pole seetõttu märkimisväärselt vähenenud. Tarbimise mõjutamine mootorikütuse hinnatõusu kaudu ei ole väga tõhus olnud, hinnast suuremat rolli on mänginud näiteks suurenenud tarbimis- ja laenuvõimalused ja odavnenud sõidukihinnad.

„Doktoritöö keskendus Eestile kui viimastel aastakümnetel kiireid muutusi läbi teinud riigile, kuid kindlasti võib tööst kasulikke järeldusi teha ka teiste riikide jaoks,“ leiab töö autor Helen Poltimäe, kes SEI Tallinnas tegeleb erinevate keskkonnaökonoomika ja ökoloogilise majandusteaduse teemadega. „Seoses Euroopa Liiduga liitumisega on Eestil tulnud omaks võtta karmimaid keskkonnanõudeid ning seetõttu on ka keskkonnamaksude määrad üsna kiiresti tõusnud, muutunud on tarbimismustrid. Seni on keskkonnamaksude mõju uuritud eelkõige arenenud riikides, kus nii sissetulekute tase kui ka maksusüsteem on suhteliselt stabiilne.“ Töö keskendub majapidamistele, üks töö eesmärke on välja tuua, milliseid majapidamisi keskkonnamaksude tõus enim puudutab, ning kuidas ebasoovitavaid efekte vältida.

„Kuna nii Euroopa Liit kui Eesti on oma prioriteediks võtnud jätkusuutliku arengu ja ressursiefektiivse majanduse, suureneb keskkonnamaksude roll maksupoliitikas veelgi ning järjest olulisem on analüüsida sellega kaasnevaid mõjusid,“ leiab Poltimäe. Tegu on Eestis esimese omataolise doktoritööga.

Doktoritöö juhendajad olid Tiiu Paas (Tartu Ülikooli professor) ja Henrik Klinge Jacobsen (Taani Tehnikaülikooli professor) ning oponendid Anil Markandya (Baskimaa Kliimamuutuste Keskuse teadusdirektor) ja Sirje-Ilona Pädam (Tallinna Tehnikaülikooli dotsent).

Lisainfo: Helen Poltimäe, SEI Tallinna vanemekspert, helen.poltimäe@seit.ee, 53 315 256

 

Intervjuu Helen Poltimäega

Kelle jaoks see töö on oluline?

Ma arvan, et see töö võiks huvi pakkuda riigitasandi otsusetegijatele, kuna selles on välja toodud, kuidas keskkonnamaksu koormus ühiskonnas on jagunenud näiteks sissetulekutaseme või leibkonna- ja elukohatüübi järgi. Lisaks on töös uuritud kaudset mõju, kuna keskkonnamaksud mõjutavad enam teatud toodete hindu ning vaesemate leibkondade tarbimiskulutuste struktuur erineb oluliselt rikkamate leibkondade omast.  

Valisin selle teema, kuna mind on alati huvitanud keskkonnaökonoomika ning sealjuures eriti küsimus, kas ja kuidas on inimeste ja ettevõtete käitumist võimalik suunata rahaliste meetmete ehk maksude kaudu. Samas peaksid maksud olema õiglaselt kehtestatud ning arvestama peaks nende erinevate mõjudega. Tegemist on huvitava interdistsiplinaarse valdkonnaga, mis hõlmab nii keskkonna- kui majandusteadust.

Mida need teadmised, mis Sinu tööst välja tulevad, annavad?

Tööst saab teada, millised on need leibkonnatüübid, kes keskkonnamakse enam maksavad ning samuti on hinnatud, kas ja kuivõrd on võimalik üldse hinna teel teatud kaupade (autobensiini) tarbimist mõjutada. Poliitikud saavad tööst ülevaate, milline on olnud Eesti keskkonnamaksude mõju majapidamistele. Samas tuleb välja tuua, et näiteks bensiini tarbimise kohta on Eestis teada, kui palju leibkond sellele otse kulutab (n-ö erakulud), kuid puudub info selle kohta, kui palju kasutavad bensiini- ja autokulude kompenseerimist ettevõtted ning seetõttu ei saa ka hinnata, kas ja kui hinnatundlikud on sellised kompensatsioonid.

Uurisid Sa, kui palju Eestis on keskkonnamaksude teemalisi uuringuid varem tehtud?

Keskkonnamaksude temaatika on üsna kitsas eriala ka maailma mastaabis. Keskkonnamaksude jaotuslikku mõju on üldiselt hinnatud arenenud riikides, kuna seal on keskkonnamakse pikemat aega rakendatud ning nende osatähtsus maksupoliitikas on olnud suurem kui näiteks EL-i uutes liikmesriikides. Mõneti ajendas minu tööd ka arvamus, et keskkonnamaksude efektid uutes liikmesriikides võivad olla teistsugused kui vanades liikmesriikides. Eestis on seni uuritud näiteks keskkonnatasude mõju ettevõtetele ning laiemalt majandusele, kuid keskkonnamaksude mõju majapidamistele minule teadaolevalt varem uuritud ei ole.

Mida oleks keskkonnamaksude alal Sinu meelest vaja uurida järgmisena?

Kõigepealt oleks vaja koguda andmeid ettevõtetes kasutatava autokütuste kompensatsiooni kohta ning uurida, kui palju selle arvelt tehakse ka erasõite. Samuti oleks vaja paremaid andmeid leibkonna autotüübi (sh näiteks kütusekulu) kohta, et uurida, millise maksumeetmega saaks sõidukiparki ökonoomsemaks muuta. Kuna Eesti sõidukipark on väga ebaökonoomne, ja seda ka uute autode osas, siis seniste suundumustega me paraku seatud energia- ja kliimaeesmärke täita ei suuda.

Täpsemalt peaks uurima ka keskkonnamaksude mõju ettevõtetele ja konkurentsivõimele, sest tihti tuuakse just negatiivne mõju konkurentsivõimele põhjusena, miks keskkonnamakse laialdasemalt ei rakendata.

Mis oli Sinu jaoks üllatus analüüsi tulemustes?

Üllataski ehk kõige enam, et autokütuse tarbimine on hinnatõusule nii vähetundlik ja nii-öelda tarbimismuster on väga segane, ilmselt eelkõige seetõttu, et puudub ülevaade ettevõtete poolt kompenseeritava kütuse kohta. Mõnevõrra üllatavana mõjus ka arusaam, et see maks, mis on keskkonna seisukohast efektiivne, ei pruugi maksu kehtestajale sobilik olla, kuna oluliseks kriteeriumiks on ka riigikassasse tulu teenimine.

Kui suur on rahvusvaheline huvi Sinu töö vastu olnud?

Üheks heaks näiteks on minu kaasjuhendaja leidmine. Kui alustasin oma töö kirjutamist, siis viitasin muuhulgas ka Taanis tehtud keskkonnamaksude jaotuslike mõjude artiklile. Mõne aja möödudes sain kirja selle artikli ühelt autorilt, kes uuris, mida ma selles valdkonnas edasi plaanin teha. Kohtusime ühel keskkonnamaksude alasel konverentsil ning ta nõustus olema minu doktoritöö kaasjuhendaja. Tema nimi on Henrik Klinge Jacobsen ja ta töötab Taani Tehnikaülikoolis energianõudluse professorina.

Saad Sa väga lühidalt kokku võtta, mida teha, et keskkonnamaksude tõusu negatiivseid efekte vältida?

Keskkonnamaksude tõusu puhul on oluline, et üldine maksukoormus ei tõuseks, mistõttu tuleb keskkonnamaksude tõusu puhul mingeid muid makse langetada. See on nn ökoloogilise maksureformi idee, mille järgi tuleb enam maksustada keskkonnavaenulikke tegevusi ja vähem maksustada näiteks tööjõudu.

Keskkonnamaksude puhul peaks riik kõigepealt läbi mõtlema, mis on maksu eesmärk. Praegune kütuseaktsiis toimib fiskaalse maksuna ehk see on sobilik vahend riigikassa täitmiseks ning aktsiis mõjutab enam neid, kellel autosõidule sageli alternatiivi pole (näiteks maal elavad inimesed). Kui tahetakse energiatarbimist vähendada (et näiteks linnainimesed kasutaksid autot vähem või ostetaks ökonoomsemaid autosid), siis peaks kaaluma teistsuguste maksumeetmete rakendamist. Samas ei tohiks keskenduda ainult maksudele, vaid vaatama meetmeid kompleksselt, kaasa arvatud kergliikluse ja ühistranspordi arendamine.

Kui rääkida näiteks elektri või kodude kütmiseks kasutatava energia maksustamisest, siis see avaldab negatiivset mõju vaesematele inimestele ning riik peaks toetama investeeringuid, mis neid kulusid vähendada aitaks.

 

Doktoritööga saab tutvuda siin (pdf). 

06.05.2014SEI Tallinn jätkab väikeettevõtete koolitustega

Maist septembrini koolitavad SEI Tallinna eksperdid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kuidas kasutada ökonoomselt nii ettevõtte kui looduse ressursse ning vähendada oma ökoloogilist jalajälge.

Viies Eesti paigas toimuval koolitusel jagavad eksperdid teadmisi energiatõhususe, vee, kemikaalide jm ressursside aruka kasutamise, jäätmekäitluse ja keskkonnaõiguse teemal. Koolitused on suunatud ettevõtetele kaheksast tegevusvaldkonnast (autoparandus, ehitus, jaekaubandus, iluteenindus, majutus, toitlustus, üritusteenused ja kontoripõhise tegevusega ettevõtted). Kõikidel osalenud ettevõtetel on võimalus taotleda endale keskkonnamärgist, näitamaks oma keskkonnaalaseid edusamme ka väljapoole.

Koolitused on jätkuks 2010.-2012. aastal ellu viidud projektile Ecotips 2.0, mille käigus koolitati üle 90 ettevõtte. Aprilli lõpus käis SEI Tallinn koolitamas väikeettevõtjaid ja ametnikke ka Valgevenes.

Ühepäevased koolitused viivad läbi SEI Tallinna eksperdid koostöös EAS-i maakondlike arenduskeskustega.

Lähemat infot leiad siit.

29.04.2014Varssavis arutatakse kliimamuutusega kohanemist

Kuidas kohaneda kliima muutumisega? Igal piirkonnal võivad selleks olla oma viisid. „Hollandis, kus maapind asub allpool merepinda, kasutatakse muuhulgas näiteks jõgede äravoolude puhverdamist,“ ütles SEI Tallinna vanemekspert ja programmijuht Valdur Lahtvee. Jõevoolusänge laiendatakse, et suure vihmaga oleks veel ruumi ära voolata.

Tänasel Läänemeremaade nõukogu ümarlaual (Council of Baltic Sea States, CBSS) „CBSS-Baltic 21 - Kliimamuutusega kohanemine Läänemere regioonis“ esines Valdur Lahtvee ettekandega „Kliimamuutuse stsenaariumid ja kliimamuutuse mõjuga kohanemine igapäevaelu osana Läänemere piirkonnas“.

Varssavis toimuvast ümarlauast võtavad osa Läänemeremaade teadlased, poliitikud ja ettevõtjad. Ümarlaual keskendutakse koostööküsimustele, seda nii kohalikul, riigi kui piirkondlikul tasandil.

„Esmalt on vaja välja selgitada kliimamuutuse mõju piirkonnale - see on kohaspetsiifiline. Seejärel tuleb kavandada ja ellu viia abinõud, mis aitavad kliimamuutusega toime tulla,“ märkis Valdur Lahtvee. „Näiteks lihtne asi – elektriliinide maa alla viimine. Tugev tuul võib õhuliinid ära rikkuda. Või näiteks paremad ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid. Kui lõunapoolsetes maades on need pikka aega olnud, siis põhja pool tuleb nendega alles arvestama harjuda."

Ümarlaual esinevad lisaks Lahtveele veel teadlased Soomest, Poolast ja Rootsist. Ürituse korraldasid Läänemeremaade nõukogu ja Poola Keskkonnaministeerium. Rahvusvahelise projekti Baltadapt raames on välja töötatud Läänemere piirkonna strateegia ja tegevusplaan kliimamuutusega kohanemiseks.

CBSS-i asutasid 1992. aastal Saksamaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa. 1995. aastal liitus Island. Läänemeremaade nõukogu juhib praegu Soome, kelle eesistumise üheks tähtsamaks teemaks on olnud kliimamuutusega kohanemine. Alates 1. juulist 2014 on nõukogu eesistuja Eesti. 

15.04.2014Aprillis kinnitati Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse uus nõukogu

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskusel on uus kolmeliikmeline nõukogu. Nõukogu esimeheks kinnitati Stockholmi Keskkonnainstituudi Stockholmi keskuse direktor Jakob Granit, nõukogu liikmeteks Erik Puura ning Linnar Viik. 
 
 
 
 
 
 
 
 
Jakob Granit on SEI Stockholmi keskuse direktor alates 2012. aastast. Varem on töötanud Maailmapangas, Rootsi Rahvusvahelises Koostööagentuuris Sida, kus ta koordineeris piiriülest veealast koostööd Lõuna-Aafrikas, ja Stockholmi Rahvusvahelises Veeinstituudis.
 
Jakob Granit on Maailma Keskkonnafondi (Global Environment Facility – GEF) teadusliku ja tehnilise nõukoja liige. Koda koosneb kuuest rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdist, kes pakuvad strateegilist, teaduslikku ning tehnilist nõu fondile. GEF on rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö ja rahastamisega tegelev organisatsioon, milles osaleb 183 riiki. Jakob Granitil on doktorikraad geograafias.
 
Erik Puura on Tartu Ülikooli arendusprorektor. Varem on ta töötanud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktorina ja tehnoloogiainstituudi keskkonnatehnoloogia programmi direktorina, Euroopa Liidu Ühisteaduskeskuse (JRC) keskkonna- ja säästva arengu instituudi (IES) eksperdina. Tema teadustöö põhisuunad on keskkonnageoloogia, geokeemia, hüdrogeokeemiline modelleerimine.
 
Erik Puural on keemiatehnika doktorikraad Stockholmi Kuninglikust Tehnikaülikoolist, keskkonnakaitse magistrikraad Manchesteri Victoria Ülikoolist ja geoloogia eriala diplom cum laude Tartu Ülikoolist.
 
Ta on Eesti energiatehnoloogia programmi nõukogu liige, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna valitsuse ja nõukogu liige, SA Tartu Teaduspark nõukogu liige, ajakirja „Oil Shale“ toimetuskolleegiumi liige.
 
Linnar Viik on infotehnoloogiateadlane, IT Kolledži nõukogu liige ja õppejõud. Ta kuulub Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi nõukokku ning on Eesti teadus- ja arendusnõukogu liige. Linnar Viik on olnud paljude telekommunikatsioonifirmade asutaja ning nõukogu liige, praegu on ta ettevõtte Mobi Solutions strateegia- ja investeeringutepartner.
 
Linnar Viik on olnud Eesti peaministri IT-, innovatsiooni-, kodanikuühiskonna- ning teadus- ja arendusnõunik. Ta on töötanud ka ÜRO arenguprogrammi ning Stockholmi Keskkonnainstituudi nõunikuna. Linnar Viik on kirjutanud üle saja artikli ning mitmeid raporteid, enamik neist infotehnoloogiast, innovatsioonist, Tiigrihüppe, e-valimiste ning digitaalse allkirja projektidest.

26.03.2014Stockholmi Keskkonnainstituudi juht valiti Rootsi mõjukaimaks inimeseks keskkonnaküsimustes

Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) direktor Johan Kuylenstierna valiti Rootsis 100 äramärgitud inimese seas kõige mõjukamaks keskkonnavaldkonna inimeseks.

 

 

 

 

 

Skandinaavia suurima keskkonnaajakirja Miljöaktuellt koostatud nimekirjas on nii Euroopa Parlamendi saadikuid, Rootsi poliitikuid, ettevõtjaid kui ka ajakirjanikke. Nimekiri pandi kokku lugejate eelistuste ja žürii hinnangu põhjal. "See on tõesti suur au, kuid ka veidi üllatav," kommenteeris Johan Kuylenstierna. "Tarku inimesi, kes vääriksid seda tunnustust, on ju palju, kuid kõik neist ei tegutse rambivalguses."

Valiku põhjenduses märgiti, et „Johan Kuylenstierna selgitab, kuidas keskkonnaküsimused on seotud nii vaesuse leevendamise, majandusarengu kui õiglase kaubandusega.“

Johan Kuylenstierna on Stockholmi Keskkonnainstituuti juhtinud 2012. aastast, selle ajaga on SEI kindlustanud oma positsiooni juhtiva keskkonnapoliitika instituudina.

2014. aastal hinnati SEI keskkonnamõttekodade hulgas maailmas teise koha vääriliseks. 

 

Pikemalt saab lugeda meie instituudi rahvusvaheliselt leheküljelt.

Miljöaktuellt

24.03.2014Keskkonnamõju hindamisel vajab rohkem tähelepanu arendustegevuste tervikmõju

SEI Tallinna analüüs keskkonnamõju hindamise algatamise ja selle motiveerimise kohta näitas, et kuigi Tallinna linna keskkonnamõju hindamise algatusotsused vastavad enamjaolt seadustele, vajab rohkem tähelepanu arendustegevuse tervikmõju.

Analüüsi aluseks olid Tallinna keskkonnaameti keskkonnamõju hindamise teated Ametlikes Teadaannetes perioodil 2011-2013. Uuringu käigus analüüsiti 206 teadet, millest 192 (93%) olid keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise teated. Neist valdava enamuse (91%) moodustasid algatamata jätmise teated. Suur osa keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise otsustest puudutas detailplaneeringuid,  millega arendaja soovis hiljem saada ehitusluba hoonete ehituseks.

Enamasti rakendas Tallinna keskkonnaamet detailplaneeringu keskkonnamõju olulisuse määramisel projektitasandi kriteeriume, kuivõrd arendajal oli planeeritava ala suhtes konkreetne plaan, mida ja mis mahus ehitada. 2013. a. algatatud detailplaneeringute analüüs näitaski, et kahel kolmandikul juhtudest sooviti ehitada kindel arv teatud tüüpi hooneid, ja detailplaneeringud, kus hoonete arv pidi selguma planeeringu koostamise käigus, moodustasid uuritud juhtudest kolmandiku.

Uuringu tulemused näitasid, et kuigi Tallinna keskkonnaamet on planeeringute ja arengukavade keskkonnamõju hindamise algatamise ja algatamata jätmise korral üldiselt järginud seadust nii olulise keskkonnamõju määramisel kui otsuse motiveerimisel, oleks siiski vaja oluliselt enam pöörata tähelepanu arendustegevuste koosmõjule. Koosmõju arvestamine on eriti oluline linna tingimustes, kus pea iga uue elamu- ja äritegevusalaga kasvab koormus rohealadele ning liiklusele, millega omakorda kaasneb müra ja õhusaaste suurenemine.

Uuringuga saab tutvuda siin

12.03.2014Uus metoodika aitab riikidel hinnata keskkonnakonventsioonide elluviimist

SEI Tallinnal valmis ÜRO Keskkonnaprogrammi tellimusel uus hindamismetoodika, mille abil saavad riigid ise hinnata sisu poolest seotud konventsioonide rakendamise tõhusust. Esimene uue metoodika järgi tehtud pilootuuring viidi läbi Eestis, aprillis peaks valmima hinnang ka Tansaanias.

Metoodikat katsetati nelja looduskaitsekonventsiooni näitel, milleks olid bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Ramsari, Washingtoni ja Bonni konventsioonid.        

„Hindamise kohaselt on rahvusvaheliste looduskaitsekonventsioonide rakendamine Eestis võrdlemisi heal järjel“, ütles hindamist juhtinud SEI Tallinna programmijuht Kaja Peterson. „Eestis juhitakse looduskaitset seda tervikuna vaadates, olgugi et nelja konventsiooni eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud meetmed on eripalgelised.“

Konventsioonide rakendamist hinnati 15 kategoorias, alates õiguslikust vastavusest, kaitsekorraldusest ja seirest kuni liikide ja elupaikade seisundi, keskkonnakasu ja sotsiaal-majandusliku kasuni. Hindamine toimus skaalal: väga hea, keskmine ja nõrk. Tulemuste põhjal anti üldine hinnang konventsioonide eesmärkide saavutamise ja tegevuste elluviimise tõhususele. Viieteistkümnest kategooriast neljateistkümmet pidasid eksperdid keskmiselt rakendatuks, ühte kategooriat – rahvusvahelist koostööd – väga heaks. Eestil on pikad looduskaitsetraditsioonid ning pikka aega on Eesti teinud koostööd Soome, Läti, Taani ja Rootsi kolleegidega.

„Hea on ka see, et valitsus on valinud looduskaitsekonventsioonide täitmiseks lähenemise, kus riiklikul tasandil vastutab looduskaitsepoliitika  väljatöötamise ja rakendamise eest väike arv ametkondi,“ märkis Kaja Peterson. Samas oli probleemne  hinnata näiteks finantside piisavust, kuna keskkonnaministeeriumi eelarves ei eristata konventsioonide rakendamise kulu, välja arvatud  liikmemaksud, muudest looduskaitsekuludest.

Kaitsekorralduskavade ja liigi tegevuskavade koostamine, elustiku seire ja järelevalve on need valdkonnad, kus keskkonnaministeerium saab looduskaitsekonventsioonide rakendamist veel tõhustada. Eesti-poolset ratifitseerimist ootavad ka Nagoya protokoll ja Nagoya – Kuala Lumpuri protokoll.

Tansaania ja Eesti ühisraport valmib aprilli lõpuks. Tansaanias hindavad konventsioonide täitmist Stockholmi Keskkonnainstituudi Aafrika keskuse teadurid. 

SEI Tallinna väljaannete sarjas ilmunud projektiraportiga saate tutvuda siin.

SEI Tallinn tänab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonda ja riigikontrolli tulemusauditi osakonda koostöö eest hindamise planeerimisel ja läbiviimisel.

12.02.2014Ühtne strateegia annab tegevussuunad Läänemere piirkonna riikide jäätmekäitlusele

Kolm aastat kestnud projekti Reco Baltic 21 Tech ühe tulemusena on valminud Läänemere piirkonna riikide ühtne olmejäätmete käitlemise strateegia, mille väljatöötamises osales ka SEI Tallinn.

"Rahvusvahelise projekti RECO Baltic 21 Tech raames koostatud  Läänemere piirkonna riikide ühtne olmejäätmete käitlemise strateegia on hea alus piirkonna jäätmekäitluse arendamiseks, näiteks ühtsete investeerimispõhimõtete väljatöötamiseks, mis aitaksid nii ametkondadel kui ka erasektoril jäätmekäitlust kavandada," leiab SEI Tallinna keskkonnakorralduse programmi juht Harri Moora. Tema sõnul on piirkonna riikide tase jäätmehoolduses väga erinev. „Olmejäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine on Läänemere-äärsete riikide jaoks üks kesksetest probleemidest, kus tulevad esile suured riikidevahelised erinevused. Kui näiteks Saksamaal või Rootsis ladestatakse alla 3% kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest, siis Poolas 90%“.

„Tänu suurtele investeeringutele Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokki ja mitmetesse jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistesse on olmejäätmete taaskasutus Eestis suurenenud hüppeliselt ning võib eeldada, et sel aastal ladestatakse olmejäätmeid prügilatesse alla 10%,“ sõnab Harri Moora. „Selle näitajaga oleme kindlalt Euroopa edukaimate riikide seas. Samas jäätmete ringlussevõtus materjalina pole suuri edusamme tehtud. Lähemal ajal on meie suurim väljakutse just olmejäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu edendamine, kusjuures põhitähelepanu tuleb suunata biojäätmete liigiti kogumise süsteemi rakendamisele. 2020. aastaks peaks olema ringlussevõetuna taaskasutatud vähemalt 50% olmejäätmete kogumassist.“

Lisaks aidati projekti Reco Baltic 21 Tech käigus nii omavalitsustel kui teistel jäätmekäitlusesse kaasatud osalistel ette valmistada investeeringuid jäätmekäitlustehnoloogiatesse, täiendati piirkondlikke ja riiklikke jäätmekavu ning koostati parimate tehnoloogiate andmebaas. SEI Tallinn aitas ette valmistada kahte jäätmekäitlusprojekti, millest üks keskendus laevadel tekkivate toidujäätmete liigiti kogumise ja käitlemise süsteemi arendamisele Tallinna Vanasadamas ning teine biojäätmete käitlussüsteemi ettevalmistamisse Narva linnas. Kokku viidi projekti raames Läänemere-äärsetes riikides läbi 18 pilootprojekti.  

Projekti kohta saab lisaks lugeda siit.

10.02.2014SEI jõudis maailma keskkonnamõttekodade järjestuses teisele kohale

Ülemaailmne mõttekodasid hindav organisatsioon paigutas Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) keskkonnamõttekodade hulgas maailmas teisele kohale. 2012. aastal oli SEI selles järjestuses kuues. Indeksis hinnatakse üle 6500 maailma mõttekoja tegevust ning tulemused avaldatakse väljaandes Global Go To Think Tank Report, mille paneb igal aastal kokku Pennsylvania ülikooli mõttekodade ja kodanikuühiskonnaprogramm.

SEI tegevdirektori Johan Kuylenstierna sõnul on ta väga rahul instituudi kohaga selles järjestuses, mis on kindlasti tunnustus kõikidele Stockholmi Keskkonnainstituudi töötajatele ning nende töö kvaliteedile. „Edu võtmesõna on tihe koostöö, mis meil toimib sadade partnerorganisatsioonidega nii teaduses kui poliitikas, nii et me ei ole oma töös ja saavutustes üksi.“

SEI Tallinna keskuse direktori Tea Nõmmanni sõnul on hea meel, et otsustajad ja poliitikakujundajad maailmas tajuvad järjest enam poliitikauurimiskeskuste ning mõttekodade vajalikkust ning võtavad meie uurimustöö tulemusi otsuste kaalutlemisel arvesse.

„Kuigi igasugused järjestused on alati veidi etteaimamatud, siis see, et instituudi koht on liikunud aasta-aastalt ülespoole, näitab, et meie uuringute tegemise viis on edukas,“ ütles SEI teadusdirektor Måns Nilsson.

Global Go To Think Tank indeksi koostamises osales üle 1950 teadlase, avaliku- ja erasektori rahastaja, poliitiku ning ajakirjaniku, kes aitasid hinnata rohkem kui 6500 organisatsiooni. Edetabeli koostamise eesmärk on aidata kaasa mõttekodade arengule tunnustades neid, kes on maailmas liidrid ning juhtida tähelepanu olulisele sisendile, mida mõttekojad pakuvad nii valitsustele kui kodanikuühiskonnale üle maailma.

Järjekorras seitsmendat Global Go To Think Tank raportit on nimetatud ka „insaideri teejuhiks maailma ideede turuplatsil“. Raport avalikustati 22. jaanuaril Washingtonis.

Stockholmi Keskkonnainstituudi peakorter asub Stockholmis, instituudi keskused asuvad veel ka USA-s, Suurbritannias, Tais, Keenias ja Eestis Tallinnas.

Lähemalt raportist ja mõttekodade edetabelist saab lugeda siit.

05.02.2014Uuring näitas, et inimesed viskavad ära vähem klaasi, paberit, pappi ning biojäätmeid

Eestis tekkivatest segaolmejäätmetest (inimese kohta keskmiselt ligikaudu 216 kilogrammi aastas), suurima osa moodustavad biojäätmed, mille hulgas on kõige rohkem köögijäätmeid, näitas SEI Tallinnas valminud uuring. Ligikaudu 58 kg köögijäätmeid inimese kohta aastas moodustab üle poole biolagunevate jäätmete kogumassist. Euroopas keskmiselt visatakse ära aastas 180 kg toidujäätmeid inimese kohta.

Segaolmejäätmete uuringust selgus, et Eestis on äravisatu hulgas ka palju plasti (39 kg inimese kohta aastas), sellele järgneb paber ja papp. Võrreldes 2007./2008. aastal läbi viidud uuringu tulemustega on vähenenud klaasi, paberi ja papi ning biojäätmete osakaal. Samas on suurenenud metalli, puidu, ohtlike jäätmete ja muu põleva jäätmefraktsiooni osakaal.

Uuring annab ülevaate Eesti erinevate piirkondade ja asundustüüpide segaolmejäätmete, liigiti kogutud paber- ja pakendijäätmente ning elektroonikaromu koostisest. Segaolmejäätmete koostise analüüs aitab välja selgitada Eesti erinevates piirkondades ja asundustüüpides tekkivate segaolmejäätmete liigilist koostist, sh hinnata nendes jäätmetes sisalduvat biolagunevate jäätmete ja pakendite osakaalu.

Paberi-, pakendi ja elektroonikaromu analüüsi tulemuste põhjal saab teha järeldusi nende jäätmete liigiti kogumiseks rakendatud kogumissüsteemi toimivusest, hinnata elanikkonna teadlikkust ning kontrollida õigusaktides sätestatud nõuete saavutustasemeid ning hinnata jäätmearuandlusesse esitatavaid andmeid.

Segaolmejäätmete ja eraldi kogutud pakendijäätmete sortimisuuring aitab hinnata ja täpsustada lisaks ka pakendiaruandluse andmeid.

Uuring viidi läbi 2012. ja 2013. aastal neljal aastaajal. Segaolmejäätmete sortimisuuringu piirkondade valikul arvestati, et piirkonnad hõlmaksid nii suurlinna Tallinna (Eesti suurim linn ja olmejäätmetekitaja) erinevaid linnaosi, väikelinnu kui ka maapiirkonda. Kokku uuriti kuut piirkonda:

- Tallinna suurelamutega piirkond (Lasnamäe linnaosa – Priisle-Mustakivi),

- Tallinna erinevate elamutüüpidega piirkond (kesklinna linnaosa),

- Tallinna väikeelamute piirkond (Nõmme linnaosa),

- väikelinnade piirkonnad (Pärnu ja Jõhvi),

- maapiirkond (Järvamaa-Imavere, Koigi ja Paide vald).

Jäätmeproovide arvu määramisel arvestati, et oleks tagatud analüüsitulemuste võimalikult kõrge usaldatavus. Usaldatavuse tase on seda kõrgem, mida suurem on proovivõtmiste arv. Uuringus võeti igast kindlaksmääratud piirkonnast igal aastaajal 4 proovi. Kokku võeti segaolmejäätmete analüüsimiseks 96 proovi. Segaolmejäätmete koostise analüüsimiseks tuli uuritavast piirkonnast hinnata vähemalt 100 majapidamise jäätmed. Jäätmekoormad, millest jäätmeproovid võeti, sisaldasid rohkem kui 100 kodumajapidamise jäätmed.

Uuring valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel.

“Eestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise uuringuga” saab lähemalt tutvuda siin.

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

0