Uudised

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

12.11.200911. novembril toimus Säästva Arengu Foorum 2009

Säästva arengu foorum 2009

“Jätkusuutliku arengu mõõtmine – kas mõõdame õigeid asju õige mõõdupuuga?”

 

Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn
PRESSITEADE

11.11.2009

 

Täna, 11. novembril, algusega kell 10 toimub Säästva Eesti Instituudi ja Riigikantselei korraldamisel Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis Säästva arengu foorum 2009.

 

Kolmandat korda toimuva foorumi peateemaks on sel korral jätkusuutlikkuse mõõtmise praktilised võimalused, vahendid ja tulemused nii Eestis kui Euroopas laiemalt.

 

Säästvat arengut iseloomustab inimühiskonna areng, mis tagab tänaste põlvkondade vajaduste rahuldamise nii, et see ei toimu tulevaste põlvkondade vajaduste arvelt. Sellest, mida peavad tänased põlvkonnad tegema või tegemata jätma, et seda eesmärki täita ja kuidas mõõta, kas oleme õigel teel, tulebki foorumil juttu. Ülemaailmse majanduskriisi põhjuste ja sellest väljumise strateegiate üle arutades rõhutatakse ennekõike ühiskonna ressursside säästvat ja mõistlikku kasutamist. Riikide ees seisvad suured ülesanded on üldjoontes sarnased: fossiilkütuste osakaalu vähendamine, keskkonnasõbralikuma majanduse arendamine, vananemisega ja rahva tervisega seotud probleemide lahendamine, globaliseerunud maailmas konkurentsi­võimelise tööjõu olemasolu tagamine, riigi rahanduse jätkusuutlikuna hoidmine jm. Kõik need teemad on otseselt seotud jätkusuutliku arenguga ning olulised ka Eesti säästva arengu poliitika kujundamisel.

 

Foorumi avasõnad ütlevad Riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets ja Säästva Eesti Instituudi juhataja Tea Nõmmann. Statistikaameti keskkonna ja säästva arengu talituse juhataja Kaia Oras esitleb äsja valminud Eesti säästva arengu indikaatorite kogumikku ja elektroonilist jätkusuutlikkuse näidikulauda. Statistikaameti andmetel on Eestis viimasel kümnendil toimunud kiire liikumine majandusliku heaolu saavutamise suunas, kuid tahaplaanile on jäänud sotsiaalne sidusus, ökoloogiline tasakaal ja kultuuriruumi arengud (www.stat.ee/38196).

 

Tea Nõmmann Säästva Eesti Instituudist annab ülevaate jätkusuutlikkuse hindamise võimalustest erinevate indeksite abil ning Eesti kohast neis mõõtmistes, samuti uuematest arengutest säästva arengu mõõtmisel Euroopa Liidus. SEI Yorgi keskuse teadur Anne Owen tutvustab mudelit, mille abil saab hinnata erinevate poliitikate mõju keskkonnale. Säästva arengu seirest kohalikul tasandil Botkyrka näitel räägib Ingrid Molander Rootsist.

 

Foorumi töörühmades analüüsitakse Eesti jätkusuutlikkuse hindamiseks väljapakutud mõõdikuid ja eesmärke inimvara arengu, energiamajanduse, transpordi ja liikuvuse valdkondades.

 

Foorumi korraldamist toetavad Riigikantselei ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eelmised säästva arengu foorumid on toimunud 2005. ja 2007. aastal.

 

Ajakirjanikud on oodatud kell 12.30 Rahvusraamatukogu kuppelsaali, kus Keit Kasemets, Tea Nõmmann ja Kaia Oras vastavad ajakirjanike küsimustele.

 

Foorumi päevakava ja töörühmades käsitlemisele tulevate teemade tutvustused asuvad aadressil www.seit.ee/foorum2009.

09.10.2009Aalborgi kokkulepetele ja kliimamuutustele keskenduv seminar ACClimate 10. novembril Tallinnas hotellis Euroopa

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus, Eesti Linnade Liit ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn/Säästva Eesti Instituut) korraldavad 10. novembril 2009 Tallinnas Põhjamaade-Baltimaade Aalborgi kokkuleppe omavalitsuste võrgustiku (NBAC) rahvusvahelise kliimaseminari ACClimate.

NBAC võrgustiku töö koordinaator 2009. aastal on Eesti Linnade Liit koos Säästva Eesti Instituudiga. Seminari korraldamist toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus.

ACClimate seminari eesmärk on hinnata kohaliku tasandi valmisolekut kliimamuutusega toimetulekuks ja näidata, kuidas Aalborgi kokkuleppeid saab kasutada ühe vahendina kliimamuutuse inimtekkeliste põhjuste vähendamiseks. Seminaril saab muuhulgas ülevaate, mida omavalitsused selles vallas juba teinud on.

Seminar on oluline, sest kliimamuutused, nendega kohanemine ja võimalike leevendusmeetmete planeerimine ja rakendamine nii Põhja- kui Baltimaades on hetkel kõrge prioriteetsusega kõige erinevamatel valitsustasanditel.

Lisainformatsioon Aalborgi kokkulepete kohta:  http://www.aalborgplus10.dk/

Põhjamaade-Baltimaade Aalborgi kokkuleppe (AC) kohalike omavalitsuste võrgustiku kohta: http://www.aalborgplus10.dk/default.aspx?m=2&i=379


Lisainformatsioon:
Heidi Tuhkanen
Stockholm Environment Institute Tallinn Centre, Estonian Institute for Sustainable Development
heidi.tuhkanen@seit.ee
Tel. +372 53020274

Irja Alakivi
Association of Estonian Cities/Eesti Linnade Liit
irja.alakivi@ell.ee
Tel. +372 6943 417, +372 56 206402

08.10.2009Stockholmi Keskkonnainstituut tähistas 8. oktoobril 2009 20. tegevusaastat

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse pressiteade.

08.10.2009Keskkonnahoidlike riigihangete projekti Norra külastusreisi ettekanded

11.-13. oktoobril 2009 toimus Norra-EMP majanduspiirkonna rahastatava projekti "Suutlikkuse tõstmine ja koostöö edendamine keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks Eesti omavalitsustes  (Saare ja Harju maakonnas)" raames külastusreis Norrasse, Hamarisse.

ETTEKANDED (kõik inglise keeles)

Øystein Sætrang, Hedmark County Council
How to do it?

Viire Viss, SEI Tallinn, Estonia
Green Public Procurement project in Estonia

Christl Kvam, Regional Director of NHO Innlandet
Public Procurement – “greening” business

Grete Solli, Senior Adviser Social Responsibility, South Eastern Norwegian regional health authority
Low price, but not at any cost…

Deevi Asbaum, Hannes Mädo, Estonian Ministry of the Environment
Key  Elements of the Green Public Procurement National Action Plan of  Ministry of the Environment of Estonia

Lars Farinha, Projecet Manager, Pitney Bowes Norge AS
Green organization and green products

Siri Anette Løvdal, Advisor, Municipality of Hamar
”Green Tenders” in Hamar

Øystein Sætrang, Hedmark County Council
Social criteria – what is it? How to deal with it?

Erik Heggelund, Business Development Manager, Klubben AS
Ethical trade. Experiences from Klubben AS


21.09.2009Keskkonnajuhtimissüsteemide koolitussari Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele

2009. aasta septembrist 2010. aasta märtsini viib Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn) koostöös Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooniga (EKJA) läbi projekti „Keskkonnajuhtimissüsteemide sh EMAS rakendamine Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes“. Projektitegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK). Projekti eesmärk on rahvusvaheliselt aktsepteeritud keskkonnajuhtimissüsteemide (ISO 14001, EMAS) tutvustamine ja rakendamine Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes.

Projekti raames toimub koolitussari, mis koosneb neljast koolituspäevast, kus tutvustatakse keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise olulisemaid etappe: KKJS kavandamist, elluviimist, kontrolli ja korrigeerimist ning siseauditi läbiviimist. Koolitussari on eriline, sest põhineb spetsiaalsel VKEdele suunatud KKJSi rakendamise nn EMAS/ISO easy meetodil. EMAS/ISO easy on ökokaardistamise edasiarendus, mis võimaldab ettevõtetel lihtsalt ja vähese dokumentatsiooniga juurutada EMAS-määruse või ISO 14001 standardi nõuetele vastav juhtimissüsteem. Nimetatud meetod on sobivaim lahendus just väikeettevõtetele. Lisaks on ettevõtetel võimalik saada individuaalset nõustamist KKJSi ekspertidelt.

Koolitustest oodatakse osa võtma ettevõtete ja organisatsioonide esindajaid (eelistatud on väikesed ja asukohakesksed ettevõtted, nt põllumajandus-, tööstusettevõtted jms), kes soovivad rakendada keskkonnajuhtimissüsteeme oma ettevõttes tõhusal ja lihtsal moel. Koolitused viivad läbi SEI-Tallinna eksperdid. Koolituste käigus kasutatakse muuhulgas elektroonilisi SEI-Tallinna väljatöötatud materjale.

Esimene koolitus toimus 17. septembril 2009. Järgmine on plaanis 22. oktoobril. Osalustasu ühe koolituse kohta on 250 krooni. Koolitussarjal osalemissoovist palume teada anda alljärgneval kontaktaadressil:

Karin Kilk
Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn), keskkonnakorralduse programm
karin.kilk@seit.ee, tel: 6276105.

Projekti ja koolitussarja täpsema tutvustuse leiad siit.


Projekti ja koolitussarja rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

11.05.2009Keskkonnahoidlike riigihangete koolitused 1.-2. juunill Kuressaares ja 3.-4. juunil Tallinnas

Kutsume Teid osalema keskkonnahoidlike riigihangete koolitusele, mis toimuvad 1.-2. juunil Kuressaares ja 3.-4. juunil Tallinnas.

Rasketel majandusperioodidel ei peaks keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamises igapäevategevustesse, s.h riigihangetesse, nägema kui tülikat uut tegevust, vaid võimalust säästa ressursse (k.a rahalisi) ja kasutada avaliku sektori raha mõistlikult ja kvaliteetselt. Keskkonnahoiu põhimõtete rakendamine riigihangetes on saamas tavapraktikaks ning Euroopa Liit on seadnud liikmesriikidele ülesande, et aastaks 2010 peavad 50% riigihangetest oleme keskkonnahoidlikud. Raske aga on neid eesmärke saavutada, kui teadmisi ja oskusi napib ning vastavasisulisi koolitusi toimub vähe.

Säästva Eesti Instituut koostöös partneritega korraldab 1.-2. juunil Kuressaares ja 3.-4. juunil Tallinnas keskkonnahoidlike riigihangete koolitused, kuhu on oodatud osalema hangete läbiviijad omavalitsustest ja riigiasutustest.

Koolituse eksperdiks on Hedmarki Maavalitsuse (Norra) hankejuht Oystein Saetrang, kellel on laialdased teadmised (keskkonnahoidlikest)riigihangetest nii praktilisel kui ka EL-i ja Norra keskkonnapoliitika tasemel.

Koolitustel toimub järeltõlge inglise keelest eesti keelde. Koolitus on osalejatele tasuta. Maksimaalne osalejate arv 25 inimest koolituste kohta.

Koolituskava (1.-2. juunil Kuressaares, 3.-4. juunil Tallinnas)

Registreerumine 20. maiks kontaktidel: Karin Kilk, karin.kilk@seit.ee, 6276105

Koolitus toimub Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemi projekti "Suutlikkuse tõstmine ja koostöö edendamine keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks Eesti omavalitsustes (Saare ja Harju maakonnas)".

27.02.2009SEI Tallinna pressiteade seoses energeetikakavade heakskiitmisega

 

Säästva Eesti Instituut rõhutab, et energiakava ega elektrikava ei planeeri Eestisse tuumajaama. Pressiteate täisversiooni loe siit.

23.02.2009Keskkonnahoidlike riigihangete seminarid 2. aprillil Tallinnas ja 3. aprillil Kuressaares 2009

Projekti “Suutlikkuse tõstmine ja koostöö edendamine keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks Eesti omavalitsustes (Saare ja Harju maakonnas)” 2009-2010 raames viiakse Eestis läbi kaks seminari, mille eesmärk on tutvustada riigihangete keskkonnahoidlikumaks muutmise vajadust ja võimalusi, anda ülevaade keskkonnahoidlike riigihangete olukorrast Euroopas ja Eestis ning õppida Põhjamaade kogemusest keskkonnahoidlike riigihangete rakendamisel.

Seminaride sihtrühmaks on eelkõige omavalitsuste, ametkondade ja riigiasutuste juhid ja hangete läbiviimise eest vastutavad spetsialistid, aga ka pakkujad ning teised teemast huvitatud isikud.

Seminar on registreerunud osalejatele tasuta. Ingliskeelsed ettekanded tõlgitakse eesti keelde.

Seminar Tallinnas 2. aprillil 2009 (päevakava)

Seminar Kuressaares 3. aprillil 2009 (päevakava)

Registreerimine: 26. märts (karin.kilk@seit.ee, 6276105)

Info projekti kohta: viire.viss@seit.ee, 6276116

 

 

10.02.2009Energiamajanduse riikliku arengukava keskkonnamõju hindamise tulemuste kokkuvõte

Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 mahukas keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruanne esitati Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile  9. veebruaril 2009.

Hindamise lühikokkuvõte, pikemalt saab lugeda siit.

04.02.2009Pressiteade: Energiasäästu saavutamise lihtsad võimalused

Energia kokkuhoid ja ratsionaalne kasutamine on akuutne kogu Euroopas. Euroopa Komisjoni programmi Intelligent Energy Europe raames viidi aastatel 2004-2005 läbi 1. energiasäästuvõistlus “Energy Trophy” projekti näol, mille käigus säästeti kokku 3,7 GWh energiat ning atmosfääri jäi paiskamata 1885 tonni CO2.

Võistluse head tulemused, kerkivad fossiilkütuste hinnad ning suur sõltuvus imporditavast kütusest innustasid osalisi jätkama võistluse teise vooruga. “Energy Trophy+” teine voor keskendus büroo- ja kontorihoonete energiatarbe vähendamisele töötajate käitumisharjumuste muutmise teel. Võistlus toimus 1. septembrist 2007 31. augustini 2008 üle 140 ettevõtte/asutuse kontori vahel 17 Euroopa riigis. Tingimuseks oli mitterahaliste või odavate vahendite kasutamine, vt lähemalt projekti kodulehelt. Projekti Eesti-poolne juht oli Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn.

Võistluse käigus peeti palju arutelusid kontorites, pakuti säästuvõimalusi ja tutvustati lahendusi seminaridel ning jagati eri riikide kogemusi avalike igakuiste uudiskirjade abil. Kokku säästeti võistluse käigus võrreldes varasema 3 aasta energiatarbega keskmiselt 11,8% energiat.

Eestis osalesid 5 kontorit 21 000 ruutmeetri pinna ja 840 töötajaga. Edukaimad olid  2 panka, kes suutsid nutikusega säästa vastavalt 28% ja 25% senisest energiatarbest (ühtlustatud ilmastiku ja töötajate arvuga). Selliste säästudega saavutati hinnatavad kohad ka üleeuroopaliselt - Krediidipank tuli suurema energiatarbega kontorite hulgas 2. kohale ning saab auhinna veebruari algul Brüsselis toimuval pidulikul galaõhtul.

Absoluutarvudes säästsid tänu lihtsate võtete rakendamisele Krediidipank 214 MWh soojust ja Swedbank 517 MWh elektrit ja 86 MWh soojust ning kõik osalejad kokku veidi alla 1 GWh energiat. Kasutatud meetmeteks olid: ruumide sisetemperatuuri vähendamine, ventilatsiooni korrastamine, kütte ja jahutuse seadistamine ühtsesse automaatreziimi, koridoride ja ühiskasutuses olevate ruumide valgustuse parem seadistamine ning töövälisel ajal elektriseadmete välja lülitamine. Viimastel kuudel on toimunud juba mitmeid seminare, kus rakendatud meetmeid ja töötajate kaasamise võimalusi on tutvustatud laiemalt.

Elektrisäästuks saavutati võistluses ca 0,01% ja soojuses ca 0,004 % kogu Eesti tarbest - ning seda ainult viie osalenud kontori arvel. Soojuse ja elektri säästu tulemusena paisati atmosfääri 613 tonni vähem süsinikku.

Hinnates riikliku statistika alusel osalenud viie kontori pinna sajandikuks olemasolevaist kontoripindadest ja sarnastest ruumidest saame kergesti vähendatavaks energia tarbimise koguseks umbes 100 GWh, millest veidi üle poole võiks moodustada elektri sääst. Samuti võimaldaks selline hõlpsasti saavutatav energiasääst vähendada atmosfääri paisatavat süsiniku kogust umbes 60 000 tonni võrra ehk umbes 0,5% senisest Eesti heitkogusest.

Võistlus näitas, et energiasäästu saavutamiseks ei pea tingimata suuri kulutusi tegema, natuke nõudlikkust, nuputamist ning energiasääst ongi käes. Käsilolevate teiste energiasäästu alaste projektide abil loodab Säästva Eesti Instituut kaasa aidata säästuvõimaluste propageerimisele ja asutuste/ettevõtete motiveerimisele energiasäästu saavutamisel. Lähemalt saab projekti ja selle tulemuste ning informatiivsete uudiskirjadega tutvuda SEI-T kodulehel, vt kliima- ja energiaprogramm.
Tel. 62 76 100

2008

2007

0