Uudised

2017

2016

2015

22.12.2015SEI Tallinn soovib kauneid pühi!

 

 

 Loe lisa säästva arengu eesmärkide kohta klikates siia

21.12.2015 Kutse konverentsile „Inimmõju Tallinna keskkonnale VII“

Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Keskkonnaamet ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) kutsuvad osalema konverentsil „Inimmõju Tallinna keskkonnale VII“, mis toimub neljapäeval, 28. jaanuaril 2016. aastal Tallinna Botaanikaaias.

Konverentsi seekordne teema on „Rohelised linnad täna ja homme“, fookuses on Euroopa Rohelise Pealinna konkurss ja Eesti linnade väljakutsed seoses kliimamuutusega kohanemisega.

Konverentsi esimene pool on pühendatud Euroopa Rohelisele Pealinnale – tiitlile, millele kandideerib 2018. aastaks ka Tallinna linn. Tegemist on Euroopa Komisjoni eestvedamisel toimuva konkursiga, kus igal aastal valituks osutuv linn on oma silmapaistvate keskkonnanäitajate ja innovatiivsete keskkonnalahenduste poolest eeskujuks ka teistele linnadele.

„Euroopa Rohelise Pealinna idee algatas 2006. aastal Tallinna linn ja nüüd püüame ka ise 2018. aastal selle tiitlini jõuda,“ kommenteeris Tallinna keskkonnaameti juhataja kohusetäitja Relo Ligi. „Konkurss on tihe, sest lisaks Tallinnale soovivad Euroopa Rohelise Pealinna staatust ka Arad Rumeeniast, Gent Belgiast, Nijmegen ja ‘s-Hertogenbosch Hollandist, Umeå Rootsist ja Varssavi Poolast, “ lisas Ligi.

Konverentsile on oodata ka välisesinejaid kolmest seni Euroopa Rohelise Pealinna tiitlit kandnud linnast – Kopenhaagenist, Essenist ja Vitoria-Gasteizist – kes jagavad oma kogemusi Rohelise Pealinna tiitlini jõudmisest, linnade keskkonnaeesmärkidest ja linnaelanike tegevusse haaramise plaanidest.

Konverentsi teises pooles vaadatakse tulevikku: arutatakse, milliseid probleeme võib kliimamuutus käesoleva sajandi lõpuks Eesti linnadele ja linnaelanikele tekitada ja kuidas saaks nende uute tingimustega kohaneda. Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettevalmistamise käigus on valminud põhjalikud ülevaated kliimamuutuse mõjudest ja sobilikest kohanemismeetmetest Eestis. Konverentsil käsitletakse neid teemasid linnade kontekstis.

Päevakavaga saab tutvuda Tallinna Botaanikaaia koduleheküljel http://tallinnbotanicgarden.org/rohelised-linnad-tana-ja-homme. Konverentsi töökeel on eesti keel, ettekanded tõlgitakse eesti ja inglise keelde.

„Inimmõju Tallinna keskkonnale“ on pikaajalise traditsiooniga konverents, mida on korraldatud Tallinna Botaanikaaias juba alates 1986. aastast. Järjekorras seitsmes konverents juhatab sisse ka Tallinna Botaanikaaia 55. sünnipäevaaasta. Üritus on eelkõige suunatud linnaplaneerijatele ja -arhitektidele, linnamajanduse- ja keskkonnaspetsialistidele ning teistele linnakeskkonnahuvilistele.

Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelnev registreerimine: http://bit.ly/1MgFCik (20. jaanuarini).

Lisainfo:
Meelis Uustal (SEI Tallinn)
E-post: meelis.uustal[at]seit.ee
Tel: 627 6106

Helen Saarniit (SEI Tallinn)
E-post: helen.saarniit[at]seit.ee
Tel: 627 6122
 

Loe ka 2011. aastal toimunud kuuenda „Inimmõju Tallinna keskkonnale“ konverentsi kohta: http://www.seit.ee/et/projektid?project_id=246

02.12.2015Eesti inimesed on valmis oma elukeskkonna hüvangusse rahaliselt panustama

24. novembril toimus Tartus projekti Mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine lõpuseminar. Peipsi Koostöö Keskuse juhitud projekti eesmärk oli Euroopa Liidu ja sealhulgas Eesti veeökosüsteemide säilitamine. Projektis osalenud partnerite (EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut, TÜ Eesti Mereinstituut, TLÜ Ökoloogia Instituut, SEI Tallinn, Keskkonnaagentuur, Norwegian Institute for Nature Research) analüüsidest ja uuringutest jäid kõlama järgmised mõtted.

- Inimestel on valmisolek looduskeskkonnalt saadud hüvede parandamise eest maksta. Projekti raames viis SEI Tallinn läbi küsitluse Harku järve piirkonnas elavate inimeste seas, uurides nende hoiakuid ja eelistusi ning valmisolekut järve keskkonnaseisundi parandamisse rahaliselt panustada ja seda täiendavalt riigipoolsele piiratud finantseerimisele.

Küsitluse käigus väljendasid paljud valmidust maksta ka oma taskust väikseid summasid, kui eesmärgiks on konkreetsete ökosüsteemiteenuste kvaliteedi tõstmine, olgu selleks siis ujumis- ja kalastamisvõimalused, järve ümbruse kasutamine puhke- ja spordialana vms. Inimesed hoolivad oma elukeskkonnast ja mõistavad, et võivad selle parandamiseks midagi ka isiklikult ära teha.
Seda ja sarnaseid SEI Tallinna poolt varem läbi viidud uuringuid on plaanis kasutada ka väga keeruliste ja tundlike teemade analüüsimiseks ja lahendamiseks, nagu näiteks Eesti jõgedele rajatud paisude likvideerimine või allesjätmine.

- Uuringu keskmes olnud ökosüsteemiteenuste all mõeldakse teenuseid ja kaupu, mida pakub inimesele, ühiskonnale ja ka majandusele looduslik või poollooduslik ökosüsteem. Näiteks varustab järve ökosüsteem ühiskonda toiduga (kala, veetaimed jne), reguleerib vee kvaliteeti (puhastab järve sattunud reovett, kuni ületatakse järve isepuhastusvõime), pakub liigilist mitmekesisust (veetaimede ja -loomade liigirikkus ja liikide areng) ning rekreatsioonivõimalusi.

Tegemist on teenustega, mille kadumine toob kaasa suuri kulutusi alternatiividele (nt heitgaaside süsiniku sidumine, üleujutuste ohjamine ning puhta vee ja õhu tagamine tehniliste vahendite ja tehnoloogiliste võtetega). Ökosüsteemiteenuste suurt majanduslikku väärtust hoomatakse tihti alles siis, kui loodus lõpetab tasuta teenuse osutamise ning inimene on sunnitud selle töö üle võtma.

- Mere- ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia on nüüdseks välja töötatud. Projekti jooksul arendati välja metoodika, kuidas Eesti looduskeskkonnas olevaid eri ökosüsteemiteenuseid hinnata. Metoodikat katsetati järvede, jõgede ja merelahtede ökosüsteemiteenuste alusel.

- Projekti tulemusi kavatseb Eesti riik tulevikus rakendada. Üks võimalik väljund selleks on Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020, kus mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise metoodikad saavad muuhulgas olla aluseks maismaaökosüsteemide kaardistamisele. Samuti on Eesti riigil vaja aastaks 2020 hinnata kohalike ökosüsteemiteenuste majanduslik väärtus ehk arvestada välja looduse poolt pakutavate teenuste või nende puudumise maksumus.

- Kuidas saaks ühiskond laiemas pildis ökosüsteemide kaardistamisest kasu? Lähitulevikus on vaja tähelepanu pöörata meie juhtivate tööstusharude negatiivsetele välismõjudele, mis teatud ökosüsteemiteenuseid pärsivad ja ammendavad. Eesti majanduspoliitika peab järjest enam hakkama rakendama rohe- ja ringmajanduse põhimõtteid, mis koos kaasaegsete ärimudelitega tõstavad meie ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ökosüsteemiteenused on oluline osa looduskapitalist, mille säilitamisest ja suurendamisest sõltub ühiskonna heaolu.

Foto: SEI Tallinn

Vaata ka SEI Tallinna projektile pühendatud lehte Ökosüsteemiteenuste määramise metodoloogia.

19.11.2015SEI Tallinn toetab püüdlusi salvestada päikeseenergiat vesinikuna

Võrumaal Kurenurme päikesepargis on võetud eesmärgiks päikeseenergiat vesinikuna salvestada. Projekti on kaasatud ka SEI Tallinn.

Viido Polikarpuse eestvedamisel Võrumaal Keema külas rajatud Kurenurme päikesepargis, kus hakati elektrit tootma sel kevadel, seisavad hetkel neli 11-st energiatornist jõude. Seda põhjusel, et kohalik alajaam ei võimalda kogu toodetud elektrit vastu võtta. Lahendusena nähakse võimalust päikeseenergia abil toodetud elekter vee elektrolüüsi kaudu vesinikuks ja hapnikuks muundada.

Teisisõnu, salvestada elekter universaalse ja puhta kütusena. Samuti on võimalik vesinikku toota väiketuuliku genereeritud elektri abil. Tänavu sügisel kogunesid teemast huvitatud entusiastid, sh teadlased Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja SEI Tallinnast, et alustada selles projektis koostööd.

Vesinikuenergeetika on Maailma Energeetikanõukogu tunnistanud lähikümnendite teedrajavaks arengusuunaks, kuna taastuva energia allikana on vesinikul perspektiivi süsinikuvaba majanduse loomisel. Vesiniku näol salvestatud päikeseenergiat on võimalik kasutada ka siis, kui päike ei paista.

Üheks perspektiivikamaks rakenduseks on vesinikuenergia kasutamine kütuseelementidel töötavates autodes ja bussides. Seda eriti linnaliikluses, kuna heitgaaside asemel jääb vesinikust järele vaid veeaur. Samuti saab vesinikku kasutada majade kütmiseks või vajaliku elektri tarbimise tippkoormuse katmiseks.

Vesiniku tootmisele lisab perspektiivi see, et päikesepaneelide tootmine ja installeerimine on teinud läbi hüppelise arengu ja on muutumas järjest soodsamaks ja kättesaadavamaks. Ka Eestis on 2014. aasta seisuga jaotusvõrguga ühinenud mikro- ja väiketootjate koguvõimsus üle kolme megavati.

SEI Tallinna kliima-ja energiaprogrammi vanemekspert Tiit Kallaste esitles päikeseelektri tootmise ja salvestamise perspektiive ka 12. novembril Maaülikoolis toimunud 17. taastuvenergia rakendamisele pühendatud konverentsil. Stendiettekanded on artiklitena saadaval konverentsi kogumikus (lk. 33-44 ja ühisartikkel Viido Polikarpusega lk. 58 – 69).


Vaata ka:

Lõunaeestlane, Võrumaal plaanitakse katsetada vesiniku tootmist
Maaleht, Võrumaa väikekülla tuleb taastuvenergia keskus

Fotod: Kurenurme päikesepark / Tiit Kallaste

15.11.201520 aastat Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja auditeerimise skeemi

13. novembril tähistati Frankfurdis piduliku konverentsiga 20 aasta täitumist keskkonnajuhtimise ja auditeerimise skeemi EMAS loomisest. Üritusel jagati juhtivate EMAS-organisatsioonide kogemusi ja arutleti EMAS-i potentsiaali üle ringmajanduse arendamisel Euroopas. Eestis on EMAS-i skeemi edendajaks ja organisatsioonide nõustajaks olnud läbi aastate SEI Tallinn koostöös Keskkonnaministeeriumiga.

EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) on keskkonnajuhtimise vahend, mille Euroopa Komisjon töötas välja ettevõtetele ja organisatsioonidele, et nad saaksid oma keskkonnategevuse tulemuslikkust hinnata, parandada ning sellest ka avalikkust teavitada. EMAS on avatud igat tüüpi organisatsioonidele, kes soovivad vähendada oma negatiivset keskkonnamõju ja see on kasutatav kõikjal maailmas.

Lisaks SEI Tallinnale osalesid konverentsil Eestist Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium, kes pälvisid Eestis esimeste EMAS-i registreeringute saanutena Euroopa Komisjonilt ka EMAS-i eritunnustuse. Samuti määrati eritunnustus Eesti Energia Iru Elektrijaamale.

SEI Tallinn on edendanud ja toetanud EMAS-i levikut Eestis koostöös Keskkonnaministeeriumiga erinevate projektide ja tegevuste kaudu. Samuti on SEI Tallinn nõustanud ja nõustab jätkuvalt mitmeid EMAS-organisatsioone nagu Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusametit, hiljuti EMAS-i registreeringu saanud Tallinna Keskkonnaametit ning samuti mitmeid keskkonnateemalisi auhindu võitnud ettevõtet WERROWOOL OÜ.

EMAS eritunnustuse üle andmine Keskkonnaministeeriumile Foto: Evelin Urbel-Piirsalu / SEI Tallinn

23.10.2015Küsimused ja vastused: USA ja Eesti vaheline keskkonna-alane koostöö

Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Tallinnas korraldas kohalike huvirühmadega ümarlauaarutelu tehnoloogia ja innovatsiooni kasutamisest keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Arutelu toimus USA asevälisministri Judy Garberi visiidi raames, kelle juhitud osakond välisministeeriumis täidab meie mõistes keskkonnaministeeriumi ülesandeid. Ürituse võõrustajateks olid Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) ja Mektory, sellel keskenduti avaliku ja erasektori partnerlusele. Ümarlauda modereeris SEI Tallinna juhataja Tea Nõmmann, arutelul osales ka SEI Tallinna vanemekspert Sulev Nõmmann.

Kuidas SEI Tallinn ümarlaua võõrustajaks sattus?
TN: Impulss tuli USA saatkonnalt Tallinnas. Saatkonnad teavad, et SEI Tallinnaga saab keskkonnateemasid arutada ja meilt kuulda Eesti seisukohti mõttekoja tasandil, mis pole pelgalt poliitiline seisukoht. Nii nad kutsusid meid ümarlauda võõrustama ja keskkonnateemadel kaasa mõtlema.

Mis olid kõige huvitavamad näited, mida innovatsiooni teemal avalikus ja erasektoris välja toodi?
SN: Hea innovatsiooninäide oli Eesti start-up ettevõtte ReLaDe taaskasutatav pesupulber, mille eest nad said hiljuti Euroopa Climate Launchpad võistlusel kolmanda koha. Nende leiutises tõmbavad magneetilised nanoosakesed pulbri pesuveest tagasi pesumasinasse ja nii saab pesupulbrit kuude kaupa taaskasutada.
Merevaldkonnas oli juttu Eestis väljatöötavatest keskkonnaseire tehnoloogiatest, mis kujunevad riigile oluliselt odavamaks võrreldes laevadelt ja lennukitelt tehtava seirega.

TN: Samuti pakub ameeriklastele huvi kõik Eesti IT-sektoris toimuv. Kostus, et mitmed meie tehnoloogilised arendused on USAst ees, kuna väikses riigis on neid kergem läbi viia kui praegu veel Ameerikas. Samas vaatavad paljud Eesti idufirmad USA poole, et seal oma äri kasvatada.

Mis teemal sina rääkisid, Sulev?
SN: Mina tegin lühikese ettekande Source to Sea platvormist, millega ma olen praegu SEIs seotud. Näiteks toob see projekt esile suure probleemi, et magevett ja ookeane puudutava poliitika juhtimine käib täiesti eraldi, kuigi kogu veesüsteem on omavahel seotud. Sellega seonduvalt rääkisid ka USA diplomaadid oma veesüsteemi muredest, näiteks võõrkalaliikide põhjustatud ohust ning plastist ja mikroplastist merevetes, mis nõuab tulevikus väga palju tähelepanu ja teistmoodi haldamist.

Mis sõnum jäi üritusel enim kõlama?
TN: Läbiv sõnum oli, et USA kaalub kõiki võimalusi keskkonna- ja kliimaalase koostöö tihendamiseks Euroopa Liiduga, mis on loomulikult väga hea uudis. See idee oligi Judy Garberi visiidi ja Euroopas asuvate USA saatkondade keskkonna- ja teadusdiplomaatide kokkusaamise põhjus.

Mis mulje jättis teile Judy Garber?
SN: On väga muljetavaldav, kui hästi ta kohalike keskkonnateemadega kursis on. Tal on kolm aastat kogemust USA suursaadikuna Lätis, kus ta töötas aastatel 2009-2012, ja seetõttu tunneb ta ka Balti regiooni väga hästi. Ta on edasisest koostööst tõeliselt huvitatud ja temaga konkreetselt annab koostööd ka üles ehitada.
 

Foto: Mektory

22.09.2015Kliimamuutustega kohanemise nimel tuleb tegutseda juba praegu

Eile toimunud kliimamuutustega kohanemise seminaril Eesti aastal 2100 – kas soe troopika või jäine põhjamaa? heideti pilk tulevikku, et saada ülevaade kliimamuutuse võimalikest mõjudest sajandi lõpus ja meetmetest nendega toime tulemiseks.

Uuringute tulemusena võib öelda, et tulevik Eesti laiuskraadil on niiskem, vihmasem ja keskmine temperatuur sajandi lõpuks umbes 3,4 kraadi võrra kõrgem praegusest. Oodata on ka merepinna tõusu u 63 cm võrra ja tormide sagenemist. Kõik see hakkab mõjutama meie elukvaliteeti ning erinevatel valdkondadel on tarvis nende muutustega kohaneda.

Kliimast põhjustatud muutustel on nii negatiivne kui positiivne pool. Näiteks pehmemad talved ja null kraadi ümber kõikuvad temperatuurid toovad tõenäoliselt kaasa ohtramalt jäitepäevi ja teede lagunemist. Samas võib üldine temperatuuritõus soodustada nii kergliiklushooaja pikenemist kui ka üleüldist liikuvust, mistõttu on jällegi vaja tähelepanu pöörata kergliiklustaristule ja ohutu liikluse tagamisele pimedamal aastaajal. Kuigi sombusem ja porisem talvine kliima võib mõjuda negatiivselt inimeste enesetundele ja tervisele, peaksid külmaperioodi küttearved olema tulevikus madalamad ja soojemad suved looma võimalusi turismisektori arenguks.

Valmistudes kliimamuutusega kohanemiseks juba täna, saame oluliselt vähendada tulevasi potentsiaalseid rahalisi ja ühiskondlikke riske. Teades, et ka sajupäevade arv suureneb, tuleks tänavate ja parklate lausasfalteerimise asemel kasutada vett läbilaskvaid katendeid ja haljastust, vähendades sellega üleujutusega kaasnevaid kahjusid. Kasvavat tuulekiirust saame aga kasutada taastuvenergia ressursina tuuleenergia tootmises. Peale selle saaks soojemas kliimas kasvatada teisi põllukultuure. Ette planeerides ja valmistudes saame lõigata muutuva kliima positiivsetest külgedest rohkem kasu.

Seminaril esitletud tulemused on Keskkonnaministeeriumi tellitud nelja suurprojekti kokkuvõtted, mille alusel koostatakse 2016. aasta suveks Eesti kliimamuutustega toimetuleku strateegia eelnõu. Projektid vaatlesid kliimamuutuse tulevikustsenaariume Eestis ja nendega kaasnevat võimalikku mõju elutähtsates valdkondades nagu majandus ja ühiskond; planeeringud, maakasutus, inimtervis ja päästevõimekus. SEI Tallinn panustas strateegia valmimisse looduskeskkonna ja biomajanduse ning taristute, ehitiste ja energeetika sektorites projektide BioClim ja ENFRA kaudu.

Lisainfo:

SEI Tallinn - Eesti taristu ja energiasektoriga kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegia koostamine (ENFRA): kliima.seit.ee
Eesti Maaülikool - Kliimamuutustega kohanemisest looduskeskkonna ja biomajanduse valdkonnas (BioClim): pk.emu.ee/struktuur/maastikukorralduse-ja-loodushoiu-osakond/projektid/bioclim/uudised-ja-tegevused
Tartu Ülikool, RAKE - Kohanemismeetmete väljatöötamine majanduse, ühiskonna, teadlikkuse ja koostöö valdkonnas: www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava/majandus-ning-uhiskond-teadlikkus
Tartu Ülikool - Kliimamuutuste kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse valdkonnas (KATI): www.geograafia.ut.ee/et/teadus/kati-kliimakohanemine

Keskkonnauuringute keskuse kliimamuutustega kohanemise portaal: www.klab.ee/kohanemine

09.09.2015SEI Tallinn ja Eesti Kunstiakadeemia arendavad jätkusuutlikku disaini

Septembris alustab Eesti Kunstiakadeemias uus kursus „Jätkusuutlik disain“, mille käigus omandavad üliõpilased teadmisi jätkusuutliku ettevõtluse toimimispõhimõtetest ning jätkusuutliku tootearenduse ja -disaini vahenditest ja meetoditest. Õppetöö oluliseks osaks on reaalsete toote- ja teenusearendusprojektide elluviimine. Kursus on mõeldud erinevate erialade üliõpilastele.

Praktilisel ja probleemipõhisel õppemudelil põhineva loengusarja töötas välja SEI Tallinn koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga rahvusvahelise projekti Innolabs raames. Selle projekti eesmärk on parandada innovatsioonihariduse kvaliteeti ja võimekust Eesti, Läti ja Küprose ülikoolides. Loengusarja sisu ja õppemetoodika koostamiseks viidi läbi taustauuring ning käidi kogemusi vahetamas Hollandi juhtivates ülikoolides ja innovatsioonikeskustes.

Projekti käigus arendatakse 2016. aastaks Eesti Kunstiakadeemia juurde maailma juhtivates ülikoolides kasutusele võetud innovatsiooni- ja disainiplatvorm Design Factory, mis seob disainiõppe tootearenduse ja praktikaga, tuues kokku nii teadlased, üliõpilased kui ka ettevõtjad.

Arendatava innovatsiooni- ja disainiplatvormi ning uue loengusarja tutvustamiseks korraldab SEI Tallinn koos Eesti Kunstiakadeemiaga kaks üritust. 15. septembril Von Krahlis toimuval ümarlaual osalevad ka Kanada Emily Carr Institute of Art + Design esindajad. 6. oktoobril korraldatakse Tallinna ettevõtluspäeva raames jätkusuutliku disaini töötuba ettevõtetele.

Lisainformatsioon:
Harri Moora
harri.moora@seit.ee 

19.08.2015SEI Tallinn osaleb Euroopa Liidu-Kanada linnapoliitikaalases koostööprogrammis

SEI Tallinn osaleb koos Tallinna Keskkonnaameti spetsialistide ja Tallinna Ülikooli teaduritega ICLEI (Local Governments for Sustainability) Maailma linnade initsiatiivi projektis „EL-Kanada linnapoliitika koostööprogramm“. Tegemist on omavalitsustevahelise programmiga, mille eesmärk on hõlbustada linnadevahelist kohaliku ja regionaalse koostöö alast dialoogi ning edendada ELi regionaalpoliitikat kolmandates riikides. SEI Tallinna kaasas Tallinna meeskonda Tallinna Keskkonnaamet väliseksperdina koos TLÜ Ökoloogia Instituudiga. Projekti esimesed kohtumised toimusid 6.-10. juulil Torontos ja Halifaxis Kanadas.

Jätkusuutlikule arengule pühendunud kohalikke omavalitsusi ühendav rahvusvaheline organisatsioon ICLEI valis projekti jaoks välja neli linna nii Euroopa Liidust (Tallinna Eestist, Almada Portugalist, Vitoria-Gasteizi Hispaaniast ja Hannoveri Saksamaalt) kui Kanadast (Halifaxi Nova Scotia, Saanichi British Columbia, Edmontoni Alberta ja Ottawa Ontario provintsist). Igale ELi linnale valiti partneriks eelduste kohaselt sarnaseim Kanada linn. Tallinn oma mereäärse asukoha tõttu määrati kokku ookeanilinna Halifaxiga.

Projekti esmakohtumine (kick off meeting) toimus Ontario provintsi pealinnas Torontos. Kohtumisel tutvustati ELi linnadele Kanada linnapoliitikat ja tulevikuplaane. Kohalike ekspertide ettekannete teemad olid jätkusuutliku kogukonna planeerimine, vähese süsinikuheitega majanduse areng, energiatõhusus ning kliimamuutustega kohanemine ja vastupanuvõime. Tallinna meeskond tõi oma ettekandes saavutustena välja muuhulgas tasuta ühistranspordi, jäätmekäitluse arengu ja "Teeme ära" projekti. Väljakutsetena mainiti linna rohealade vaheliste ühenduste loomise vajadust ja linna energiasäästlikkuse parandamist.

Visiidi viimased päevad veetsid ELi linnade esindused Kanada partnerlinnades, kus neile tutvustati kohalikke linnaplaneerimisalaseid projekte ning üldist linnapoliitikat ja arengusuundi. Läbivateks teemadeks Tallinna partnerlinna külastuste ajal nii Halifaxi linnavalituses kui ka kohalikus Dalhousie Ülikoolis olid merevee taseme tõus, linnametsaarendus, tulekahjude ja üleujutusalade riskianalüüs ning energiatõhusus. Sarnaselt Tallinnale on ka Halifax huvitatud eelkõige tõhusamast süsinikuringest ning jätkusuutlikumast ja efektiivsemast ökosüsteemiteenuste arendamisest linnas.

Kindlasti annaks Tallinnal Halifaxilt õppida sealsest rohealade planeerimisest, kuna linnametsandus (urban forest management) on kohalikus omavalitsuses vägagi päevakohaseks teemaks. Halifaxil oleks omakorda Tallinnalt õppida ehk siinsetest energiaefektiivsuse projektidest, näiteks sihtasutuse KredEx loomine või jäätmete laialdasem põletamine energia saamiseks.

Oktoobris jätkub projekt külastusega Vitoria-Gasteizi linnas Hispaanias. 21.-23. oktoobril külastab Halifaxi delegatsioon Eesti pealinna, sealhulgas ka SEI Tallinna keskust. Visiidi jooksul viiakse neid kurssi siinsete kõige päevakohasemate linnaplaneerimisalaste projektide ja arendustega.

Euroopa Liidu-Kanada linnapoliitika koostööprogrammi toetab Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO). Maailma linnade initsiatiivi ja EL-Kanada linnapoliitika alane koostööprogrammi kohta saab rohkem infot:

world-cities.eu
www.greenenergyfutures.ca/episode/iclei-sustainable-cities#.VbDGogMO24g.linkedin
 

Fotod: Kerli Kirsimaa, SEI Tallinn ja Santhosh Kodukula, ICLEI World Secretariat

Laenutusrattad (citybikes) Toronto linnapildis
EL-Kanada linnapoliitika-alase arengu koostööprogrammis osalejad
EL-Kanada linnapoliitika-alase arengu koostööprogrammi tööprotsess
Vaade Toronto linna infrastruktuurile
A rocky wave crusher ehk ookeanilainetel teed ära uhtumast takistav kivivall (Cow Bay, Halifaxi linn, Kanada)

05.08.2015Reedel toimub Eesti taristu- ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia lõpuseminar

7. augustil Radisson Blu Hotell Olümpias toimuval seminaril tehakse kokkuvõtted Eesti kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegia ettevalmistamiseks läbiviidavast uurimusest kliimamuutuste mõjude kohta Eesti taristu- ja energiasektorile. Seminari eesmärk on kaasata riikliku strateegia koostamisse vastava valdkonna asjatundjaid.

Kliimamuutuste mõjust ja nendega kohanemisest Eestis annavad ülevaate Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse vanemeksperdid Mari Jüssi (transpordisektor) ja Tiit Kallaste (elektritootmine). Soojusmajanduseses ja jahutamisel kasutatavaid kliimamuutusetega kohanemise meetmeid tutvustab Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi doktorant Jaanus Uiga. Ettekannetele järgnevad arutelud valdkonna huvigruppide esindajatega riikliku strateegiadokumendi eesmärkide ja meetmekava täiendamiseks.

„Kuigi Eesti taristu ja energiasektor on käesoleva sajandi lõpuks prognoositud kliimamuutuste suhtes üldiselt vähe haavatav, on äärmuslike kliimasündmuste negatiivseid mõjusid ja neist tulenevat kahju majandusele võimalik vähendada. Seda eelkõige parema planeerimisega ja uue taristu rajamisel ka muutuvate kliimateguritega arvestades,“ kommenteeris valmiva uurimuse tulemusi SEI Tallinna vanemekspert ja uuringut läbi viivate teadlaste grupi juht Valdur Lahtvee.

Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia koostamine on osa Keskkonnaministeeriumi algatatud protsessist, mille tulemusena koostatakse "Riiklik kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030". Riiklik arengukava valmib keskkonnaministeeriumi juhtimisel eeldatavalt 2016. aasta suvel. Arengukava koostamise eesmärgiks on tagada Eesti riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. See tähendab, et ühiskond laiemalt oleks kliimamuutustest teadlik, suudaks muutustega kaasnevaid riske õigesti hinnata ja nendele asjakohaselt reageerida.

Uuringu läbiviimist rahastavad Euroopa Majanduspiirkonna rahastu ja Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfot kliimamuutusega kohanemise strateegia ettevalmistusprojekti kohta leiate leheküljelt kliima.seit.ee. Seminari kavaga saab tutvuda siin.

08.06.2015SEI aastaraamat toob välja instituudi mõju maailmas

Ilmunud on Stockholmi Keskkonnainstituudi aastaraamat 2014,  mis annab ülevaate sellest, millist  mõju on instituudi töö maailmas avaldanud, sh Tallinna keskuse töö. Aastaraamatus saab tutvuda 25 aastaseks saanud Stockholmi Keskkonnainstituudi eelmise aasta teadustegevuse ülevaate, finantsnäitajate ja kommunikatsioonitöö tulemustega. Samuti võib lugeda, milline on organisatsiooni tulevikustrateegia.

Interaktiivset aastaraamatut saab vaadata siit.

04.06.2015SEI Teadusfoorum 2015: keskkonna ja majandusarengu ühisosa

Täna algas Stockholmis Stockholmi Keskkonnainstituudi üks aasta tähtsündmustest – SEI teadusfoorum, mis toob kokku keskkonna ja arenguga tegelevaid teadlasi ja poliitikakujundajaid üle maailma. Kahepäevasel foorumil esitletakse nii arenguvõimalusi kui -visioone, mis aitaksid suurendada ühiskondade sidusust ja inimeste heaolu, vähendada kliimamuutust ning hoida keskkonda jätkusuutlikuna. Seda nii ÜRO säästva arengu eesmärkide kui ka Pariisi kliimakokkuleppe valguses, mis ellu viies annavad hea võimaluse uueks, keskkonna ja kogukondadega arvestavaks arenguks maailmas.

Foorumil osaleb üle 90 teaduri Stockholmi Keskkonnainstituudi keskustest üle maailma, lisaks neile 150 kutsutud eksperti ja poliitikakujundajat. Sel aastal keskendub foorum eelkõige hoiakutele, nagu eksisteeriks keskkonna ja majandusarengu vahel vastuolu. Stockholmi Keskkonnainstituudi direktori Johan L. Kuylenstierna sõnul on ta aastate jooksul sageli kogenud, et inimesed näevad majandusarengu ja keskkonnahoiu vahel vastuolu. “Me oleme küll aastatega siin palju teinud, aga see “pinge” nende kahe eesmärgi vahel siiski veel eksisteerib. Me püüame oma tööga näidata, et majandusareng on võimalik ka loodust hoides, ehk et ka keskkonda säästes on võimalik nii öelda raha teha”.

Kahe päeva jooksul kaaluvad kokku tulnud teadurid ja poliitikakujundajad lahendusi, kuidas kõige paremini viia ellu nii säästva arengu eesmärgid kui eeldatavasti aasta lõpus Pariisis sõlmitava kliimakokkuleppe. 

Konverentsil kõnelejate hulgas on Melinda Gates, kes esindab Bill & Melinda Gates Fondi, ÜRO ametnikud, suursaadikud, ülikoolide teadlased ning arengu- ja keskkonnaorganisatsioonide juhid.

22.05.2015SEI Tallinn analüüsib energiatõhusust suunavaid poliitikaid ja meetmeid kahes majandussektoris - hooned ja transport

Maikuus käivitus Euroopa Komisjoni uue rahvusvahelise teadusprogrammi Horisont 2020 projekt HERON, mis uurib kahe majandussektori, transpordi ja hoonete, energiatõhusust. Energiatõhususe suurendamine on päevakorras terves Euroopas. Ligi 40% lõppenergiast tarbivad Euroopa Liidus hooned. Peaaegu sama olukord on Eestis, kus kolmandik energiatarbimisest toimub elamutes.
 
Teisel kohal lõppenergia tarbimises on transport ja seejärel tööstus. Muutmaks nende sektorite energiakasutust märksa efektiivsemaks, on vaja riiklikul tasemel poliitikat ja meetmeid. Stsenaariumites analüüsitakse inimeste harjumuste, informeerituse ja käitumisviiside muutmise võimalusi, mis seostatakse tõhusa energiatarbimise ja majandusliku efektiivsusega. Tarbimise poole pealt analüüsitakse kõiki nimetatud muutujaid lõpptulemuse - energiatõhusa ja mõistliku tarbimise kriteeriumitest - lähtudes.
 
Projekti üks tulemusi on innovatiivsust ja energiatõhusust siduv abivahend otsusetegijatele parima poliitikastsenaariumi valikuks, kus käsitletakse energiatõhususe, makromajanduslikke, sotsiaalseid, hariduslikke ja kultuurilisi kriteeriume. 
 
Makromajanduslikuks analüüsiks kasutatakse SEI Bostoni keskuses välja töötatud programmi LEAP, mis võimaldab energiasektori näitajaid seostada sotsiaal-majanduslike mõõdikutega ning koostada mitmesuguste eelduste ja piirangutega arengustsenaariume. Sarnased stsenaariumid tehakse kõigis HERONi projekti partnerriikides. 
 
Projekt kestab kuni 2017. aasta juulikuuni. Projekti koordinaator on Kreeka energiapoliitika ja arengu keskus, partnerid Antwerpeni ülikool Belgiast, Musta mere äärsete riikide energiauuringute keskus Bulgaariast, Wuppertali kliima-, keskkonna- ja energiauuringute instituut Saksamaalt, Luigi Bocconi majandusülikool Itaaliast, Belgradi ülikool Serbiast, Brookes’i Oxfordi ülikool Suurbritanniast ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus. 
 
 
Foto: Shutterstock

14.05.2015Aasta parim Roheline Kontor on Statistikaamet

Aasta parima Rohelise Kontori auhinna sai Statistikaamet. Rohelise Kontori tunnistuse said Kuressaare Linnavalitsus, raamatupidamisfirma Rödl & Partner, Keskkonnaõiguse Keskus, Arhitektuuribüroo Pluss, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Lasnamäe Linnaosavalitsus ja Balti Keskkonnafoorum.

Euroopa Rohelise Kontori süsteemi tunnistused antakse keskkonnateadlikele organisatsioonidele, kes oma kontoris rakendavada kokkulepitud keskkonnahoiu põhimõtteid. Rohelise Kontori süsteem vähendab kontorite keskkonnamõju, hoiab töötajate tervist ning aitab organisatsioonidel kokku hoida raha.

„Rohelise Kontori põhimõtted on muutunud järjest populaarsemaks, seda näitas ka suurenenud huvi nii avalikus- kui erasektoris,“ ütles üks Rohelise Kontori koolitajatest, SEI Tallinna programmijuht Harri Moora.  

Auhinnasaaja Statistikaameti üldosakonna juhataja asetäitja Taimi Sauli (pildil) sõnul tegid nad enne kontorimaja asukohavalikut uuringu, kuidas inimesed tööle tulevad. Nii tööletulekuaeg kui -viis sai üheks kriteeriumiks, mille järgi maja asukoht valiti. Praegu käib ametis aktiivne jalgrattaga liikumist propageeriv kampaania. Maja nutikad liftid toodavad pidurdusjõust elektrit. Kõik kraanid on veesäästlikud, samuti reguleerib automaatika ruumide valgustust ja ventilatsiooni vastavalt vajadusele, kui loetleda üles osa keskkonnahoidlikke tehnilisi lahendusi majas. Majja sisenedes saab näha elektritarbimist reaalajas. Peale energia- ja ressursisäästulahenduste löövad statistikaameti töötajad kaasa nii tervishoiu- kui keskkonnaalgatustes. Näiteks on töötajad organiseerinud rohevahetust, kus kollektiivi aiandushuvilised liikmed vahetavad kevadel omavahel taimi. Käiakse koos matkadel ja peagi avatakse töötajate toodud taaskasutatud esemete näitus.

„Tegu on keskkonnaseisukohalt harukordse näitega, seda eriti avalikus sektoris,“ ütles Harri Moora. „Kontorihoone tehniline lahendus, aga ka inimeste kaasamine keskkonnategevusse ei ole ainult Eesti mõistes kõrgem tase, vaid kindlasti võiks neid heaks eeskujuks tuua lausa Euroopa tasemel.“

Varem on Rohelise Kontori tunnistuse saanud teiste hulgas mitmed tuntud eraettevõtted (näiteks ABB, Ragn-Sells, Starman), ministeeriumid (näiteks rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning haridus- ja teadusministeerium) ja kohalikud omavalitsused (näiteks Harku ja Rae vallavalitsused, Keila linnavalitsus).

SEI Tallinn on Rohelise Kontori koolitussarju läbi viinud alates 2012-st aastast, koolitatud on ligi 70 organisatsiooni. Alates sellest aastast annab Rohelise Kontori tunnistust välja Eesti Keskkonnajuhtimise Assiotsiatsioon.

Koolitussarja ja seminari läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

Foto: Tiina Salumäe

11.05.2015Kümnendal jätkusuutliku ettevõtluse juhtimise kursusel keskenduti olelusringile ja ökodisainile

Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga korraldas SEI Tallinn kümnendat korda jätkusuutliku ettevõtluse strateegilise juhtimise kursuse. Selleaastase õppenädala raames andsid loenguid nii SEI Tallinna kui Lundi ülikooli (The International Institute for Industrial Environmental Economics at Lund University) jätkusuutliku arengu eksperdid, kes rääkisid toote olelusringist ja ökodisainist. Lisaks neile teemadele kõneldi keskkonnajuhtimise süsteemidest, jäätmemajandusest ja jätkusuutlikest strateegiatest eri tasanditel.

Keskmiselt on igal aastal kursusest osa võtnud kakskümmend inimest ja huviliste arv kasvab. Õppetöö kannab endas nelja mõõdet – keskkond, majandus, ühiskond ja poliitika. Praktiliste näidete ja juhtumianalüüside abil näidatakse, kuidas organisatsioone jätkusuutlikult juhtida. Aastate jooksul on kursuslased külastanud Eesti Energia Iru elektrijaama, Tallinna Sadamat, Tallinna Lennujaama, AS-i ABB, AS-i AGA, Elcoteci ja Tallinna Vee reoveepuhastusjaama ning analüüsinud nende jätkusuutlikkust. Sel aastal külastati ettevõtet Mistra-Autex, mis toodab põhiliselt tekstiildetaile autotööstusele. Kunagi Togliatti autotehasele tootnud Mistra detaile kasutavad nüüd muuhulgas kaubamärgid Mercedes, Range Rover, Volvo, Volkswagen ja BMV.

Kursus on mõeldud nii erineva astme üliõpilastele kui kõikidele praegustele ja tulevastele otsusetegijatele. Kõige arvukamalt on kümne aasta jooksul osalenud TTÜ keskkonnakorralduse eriala ja majandusteaduskonna tudengeid, aga ka ettevõtjaid ja teiste ülikoolide õppejõude. Kursuse läbinud tudengid peaksid oskama ühendada keskkondlikke, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte oma ettevõtte tulevikku puudutavates otsustes ning mõistma ettevõtte ja tootega seotud keskkonnajuhtimisvahendeid.

Seekordsel kursusel olid lektorid Evelin Urbel Piirsalu, Harri Moora, Kaja Peterson ja Kerlin Õunapuu SEI Tallinnast ning Andrius Plepys, Thomas Lindhqvist ja Carl Dalhammar Lundi Ülikoolist.

Lisainfo: kerlin.ounapuu@seit.ee

 

Pildil: Kolmapäeval, 6. mail, tutvusid kursusel osalejad Mistra-Autexi tegevuse ja keskkonnajuhtimisega. 

Projektilehekülg

 

 

29.04.2015Teabepäeval räägiti nii jalgrattaringluse võimalikkusest kui uutest linnaliikuvuse IT-lahendustest

28. aprillil korraldas SEI Tallinn koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga järjekordse teabepäeva liikuvuse ja linnaplaneerimise ekspertidele, ametnikele ja vabaühendustele.

Teabepäeva eesmärk oli anda ülevaade linnaliikuvuse tegevustest Eestis 2015. aastal ning tuua kokku valdkonna eksperdid üle Eesti.

Muuhulgas tutvustati viimasel aastal tehtud liikuvusuuringuid, linnaliikuvusega seotud uusi-IT lahendusit, Euroopa liikuvusnädalat “European Mobility Week”, linnade liikuvuskavade võrgustikku Euroopas, Põhja-Tallinna üldplaneeringuga seotud liikuvusuuringuid, jalgrattaringluse teostatavust Eesti linnades, Tehnopoli liikuvuse arendustegevust ning Tallinna liinivõrgu optimeerimisvõimalusi. Ettekandjate hulgas oli spetsialiste Arengufondist, Tehnopolist, ministeeriumitest ja kohalikest omavalitsustest.

Infopäeval osalenud ning teised säästva linnaliikuvuse huvilised saavad kõiki ettekandeid näha leheküljel: ENDURANCE - Säästva linnaliikuvuse kavade ja linnaplaneerimise edendamine Euroopa linnades

 

Fotol: Linnaliikuvuse aktuaalsetest teemadest ministeeriumi haldusalas rääkis Kaur Sarv majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonnast.

24.04.2015Säästva arengu haridus annab tulevikuga teadmised

“Säästva arengu haridus on oma olemuselt lai kontseptsioon,” nentis säästva arengu hariduse konverentsi “Teekond tulevikku” üks peakõnelejatest, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse programmijuht Kaja Peterson. “Ennekõike mahuvad siia alla kvaliteetne õpetus jätkusuutlikust majandamisest nii maal kui vees, aga ka jätkusuutlikust eluviisist laiemalt, kliimamuutusest ja sellega kohanemisest, sotsiaalsest vastutusest. Lisaks bioloogilisest ja kultuurilisest mitmekesisusest ning vaesuse vähendamisest.”
 
Säästva arengu haridus peaks Petersoni sõnul toetama viit õppimise põhitüüpi: õppida, et teada; õppida, et olla; õppida, et elada koos teistega; õppida, et osata; õppida, et muuta ennast ja ühiskonda. “Oluline on nii teadmine kui valmisolek seda teadmist elus rakendada keskkonna, ühiskonna ja majanduse hüvanguks.” 
 
2005. aastal allkirjastasid haridus- ja teadusminister ning keskkonnaminister koostööleppe, millega tunnistati säästev haridus Eestis esmatähtsaks valdkonnaks. 2011. aastal vastu võetud uue põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava kaheksast läbivast teemast üks on säästev areng. Eesti oli Costa Rica järel maailmas teine riik, mille parlament võttis 1995. aastal vastu säästva arengu seaduse.  
 
Oma ettekandes rääkis Kaja Peterson sellest, kuidas Eesti on veerandsaja aasta jooksul arvestanud säästva arengu põhimõtteid nii riiklikul, kohalikul kui tarbija tasandil. Eraldi peatus ettekanne sel kevadel statistikaameti avaldatud säästva arengu näitajatel. Peterson märkis, et Eesti peamised väljakutsed on seotud madala iibe, hõreda asustuse ja põlevkivil põhineva energiatootmisega. Eesti on kõrge inimarenguga riik, kuid rahvastiku vähenemine ja vananemine paneb suure koorma sotsiaalkuludele. Hõre asustus võimaldab küll loodusväärtusi ja tervislikku elukeskkonda paremini kaitsta, kuid suurendab transpordi- ja sotsiaalteenuste kulu ja heitmeid. Põlevkivipõhine energiamajandus toodab samuti rohkesti heitmeid ja kahjustab nii meie, kui õhu kaudu ka naabrite elukeskkonda. Samas tagab see Eestile energiasõltumatuse.  
 
Kaasettekandja, TLÜ säästva arengu hariduse keskuse juhataja Rea Raus, tutvustas 2013-2015 Euroopa Liidu toel ja Keskkonnaameti koordineerimisel ellu viidud koolitusprogrammi, mille käigus omandasid jätkusuutliku arengu teoreetilisi ja praktilisi aluseid aktiivõppemeetodil ligi 500 lasteaia-, põhikooli-, gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuse õpetajat, keskkonnaharidusspetsialisti ja õppejõudu üle Eesti. Üheks koolitajaks oli Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus.
 
Tallinna ülikoolis toimunud kolmepäevase säästva arengu hariduse konverentsi peaesinejad olid pikaaegse kogemusega professionaalid Eestist, Hollandist, Suurbritanniast, Austraaliast, Rootsist, Soomest, Lätist, Poolast, Saksamaalt ja Türgist. Konverentsil oli ka võimalik näha Keskkonnaameti tellimusel valminud aktiivõppemeetodeid toetavaid õppevahendeid keskkonnahariduskeskustele. Õppevahendite autorid tutvustasid savimaja valmistamise komplekti, rannaniidukohvrit, Lotte interaktiivset loodusmängu ning mänge sellest, kus on elu säästlikum ja mõistlikum ning kuidas toimib õiglane kaubandus; kätt sai proovida ka interaktiivse avastusraja tegemisel.
 
Keskkonnaameti korraldatud konverentsi läbiviimist toetas Euroopa Sotsiaalfond.
 
 
Foto: Keskkonnainvesteeringute keskus
 

23.04.2015Projekti BioClim seminar toob kokku kliimamuutusega kohanemise praktikud

Esmaspäeval, 27. aprillil toimub Tallinnas seminar "Kliimamuutuste mõjud ja kohanemisvõimalused looduskeskkonnas ja biomajanduses". Serminar on osa projektist BioClim, mis koos kolme teise teemavaldkonna projektiga nõustavad Eesti kliimamuutusega kohanemise strateegia ettevalmistamist. Seminar on suunatud eeskätt valdkondlikele asjaosalistele nii avalikust kui erasektorist, sh loodushoiu, põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja turba kaevandamise ekspertidele.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse roll projektis on Eesti jaoks esmatähtsate ökosüsteemiteenuste määratlemine ja kliimamuutuse mõjude hindamine nendes valdkondades (meri, magevesi, märgalad, metsa- ja põllumajandusmaastikud, muld ja tolmeldamne). Lisaks koostab SEI Tallinn kohanemismeetmete majandusanalüüsi. 

SEI Tallinn juhib ka üht BioClimi "sõsarprojektidest", mis valmistab kliimamuutusega kohanemise strateegiat ette taristu ja energeetika valdkonnas.

Seminaril tutvustavad esialgseid hinnanguid ökosüsteemidele ja biomajandusele avalduva kliimamuutuse mõju kohta teadurid Eesti Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusest ja Eestimaa Looduse Fondist. Oma kogemust kliimamuutuse mõjude analüüsimisel ja kohanemisstrateegia koostamisel jagavad Islandi Põllumajandusülikooli eksperdid.

Praeguseks on BioClimi projektis selja taga esimene etapp, kus kirjeldati kohanemise seisu üheteistkümnes looduskeskkonna ja biomajanduse valdkonnas. Sellest tööst selgus, et spetsiifilised kohanemismeetmed puuduvad enamikus valdkondades, kuid eeldused nendeks on olemas (nt valdkondlike strateegiadokumentide tasandil).

Kohtumisel arutatakse huvirühmade ja praktikutega läbi kliimamuutuse mõjuanalüüsid, samuti oodatakse neilt ettepanekuid kohanemise-alaste teadus- ja rakendusuuringute ning kohanemismeetmete kohta.

Seminar toimub Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009−2014 programmi toetusel projekti "Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine" raames.

BioClimi projekti juhib Eesti Maaülikool.

Projekti informatsioon

14.04.2015Go4Baltic töötab välja rahvusvahelisi meetmeid Läänemere seisundi parandamiseks

“Läänemere eutrofeerumisega on võideldud aastakümneid, tulemused võiksid muidugi märgatavamad olla,” märkis aprillis alanud Läänemere ökosüsteemipoliitika ja -juhtimise sidususe projekti Go4Baltic Eesti koordinaator, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse programmijuht Kaja Peterson. „Mida rohkem me teame Läänemere eutrofeerumise tagamaadest ja põhjustest, seda täpsemini on võimalik planeerida meetmeid selle pidurdamiseks. Mida ühtsemalt Läänemerd mõjutavad riigid probleemiga tegelevad, seda parema tulemuse saavutame. Läänemere problemaatilise keskkonnaseisundi üheks ajendiks on olnud see, et iga riik ja institutsioon on käitunud eelkõige oma huvidest lähtuvalt, unustades vaadata laiemat pilti ning pikemat sotsiaal-majanduslikku perspektiivi,“ sõnas Peterson.

28.-29. mail toimub Taanis Aarhusi ülikoolis Läänemere ökosüsteemide sidusa poliitika ja valitsemise projekti Go4Baltic avakoosolek. Projekti eesmärk on töötada välja ühtsed rahvusvahelised poliitikameetmete soovitused, mis aitaksid pidurdada Läänemere eutrofeerumist. Projekti partnerid on Aarhusi, Varssavi ja Helsingi ülikoolid, Rootsi Põllumajandusülikool, Soome Loodusvarade Instituut ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus.

Projekt käsitleb Läänemere eutrofeerumist valgalapõhiselt ning pakub välja jätkusuutliku majandamise stsenaariume ja mudeleid Läänemere piirkonnas.

Eesti üks ülesannetest on põllumajandustootjate küsitlusuuring. Sarnane küsitlus tehakse ka Poolas, Rootsis, Soomes ja Taanis. Küsitlusriikide valikukriteeriumiks oli eelkõige erinevus nende riikide põllumajanduse struktuuris ja tehnoloogiates, pakkudes nii head võrdlusmaterjali. Uuringus analüüsitakse, millised meetmed motiveerivad põllumajandusettevõtjaid kasutusele võtma jätkusuutlikumaid tehnoloogiaid ja tegutsemisviise ning milliseid meetmeid oleksid nad valmis keskkonnakahju ärahoidmiseks rakendama. 

Projekti käigus võrreldakse Läänemere riikide keskkonna ja põllumajanduse valdkonna õigusaktide sidusust ja sünergiavõimalust ning võimalikke konfliktikohti riiklike ja rahvusvaheliste regulatsioonide vahel.

Järgmisel kevadel toimub Tallinnas projekti aastakoosolek ja Läänemere eutrofeerumise teemaline rahvusvaheline seminar.  

Läänemere eutrofeerumise tagajärjeks on hapniku kadumine veest ja nn surnud alade teke. Eutrofeerumist põhjustavad vetikad, mille panevad vohama fosfori- ja lämmastikurikas reovesi, aga ka taimeväetised, mis jõuavad sageli just põldudelt jõgedesse ning sealtkaudu madalasse ja aeglase veevahetusega Läänemerre.

Kolm aastat kestvat projekti toetab Euroopa Liidu BONUS programm, mis rahastab Läänemere jätkusuutlikule majandamisele suunatud uuringuid, kaasrahastajaks on Eesti Teadusagentuur. 

 

Foto: Shutterstock

13.04.2015SEI Tallinn kutsub Rohelise Kontori seminarile ja tunnustusüritusele

14. mail on keskkonnateadlikud organisatsioonid ja ajakirjanikud oodatud Rohelise Kontori seminarile ja tunnustusüritusele. Seminaril jagavad oma häid kogemusi ja nutikaid leide Rohelise Kontori süsteemi rakendanud ettevõtted ja organisatsioonid ning räägitakse paberivabast raamatupidamisest ja keskkonnajuhtimise tulevikust. Samuti antakse seminaril kätte Rohelise Kontori tunnistused ning tunnustatakse aasta parimat Rohelist Kontorit.

Rohelise Kontori tunnistuse on saanud teiste hulgas mitmed tuntud ettevõtted (näiteks ABB, Ragn-Sells, Starman) ministeeriumid (rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning haridus- ja teadusministeerium) ning kohalikud omavalitsused (Harku ja Rae vallavalitsused, Keila linnavalitsus).

Arvestades, et kontorid tarbivad kas otseselt või kaudselt kokku ligi 40% kogu maailma toorainest ja ressurssidest, aitab kontorite keskkonnahoidlikumaks muutmine oluliselt parandada keskkonnaseisundit maailmas. Lisaks hoiab ressursitõhus kontor kokku raha. Keskkonnahoidlik ehk „roheline“ kontor, mille keskkonnamõju on väike ja kus inimestel on mõnus töötada, on nii maailmas kui Eestis leviv trend.

SEI Tallinn on Rohelise Kontori koolitussarju korraldanud alates 2012. aastast, koolitatud on ligi 70 organisatsiooni. Koolituse läbinutel on võimalik taotleda Euroopa Rohelise Kontori tunnistus.

Korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Seminari „Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest“ kava.

Lisainfo: Evelin Urbel-Piirsalu

01.04.2015Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus kuulutab välja juhikonkursi

 

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI Tallinn) võtab konkursi korras tööle juhataja, kelle tööülesandeks on instituudi igapäevane juhtimine, projektide juhtimine ja sihtasutuse tegevuseks rahastamisvõimaluste otsimine, koostöösidemete arendamine riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, SEI teiste keskuste ja partneritega. 

 

 

Kandidaadilt eeldame:

*kõrgharidust ja akadeemilist kraadi arengu- või keskkonnavaldkonnas

*vähemalt 10 aastast töökogemust valdkondades, mis kattuvad instituudi tegevusaladega

* juhtimis- ja meeskonnatöö kogemust

*rahvusvahelise koostöö ja projektijuhtimise kogemust ning rahastamisallikate leidmise kogemust

* väga head inglise keele oskust kõnes ja kirjas, kasuks tuleb eesti keele oskus kõnes ja kirjas

* head suhtlemisoskust ja koostöövalmidust

Pakume:

*huvitavat ja vastutusrikast tööd rahvusvahelises arengu- ja keskkonnaorganisatsioonis

*motiveerivat töötasu

*professionaalset ja koostöövalmis kollektiivi

Konkursil osalemiseks palume saata ingliskeelne motivatsioonikiri märgusõnaga „Center Director: Tallinn“ koos kandideerimise põhjenduse, kolme soovitaja kontaktandmete ja CVga aadressile http://www.sei-international.org/working-for-sei/current-recruitments/3074 lingilt „Apply Now“ hiljemalt 3. maiks 2015.

Lisateave inglise keeles: jakob.granit@sei-international.org; eesti keeles: kaja.peterson@seit.ee

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhi ametijuhend

17.03.2015Konverents "Taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemine" valmistab ette kohanemisstrateegiat neljas valdkonnas

Reedel, 20. märtsil toimub Tallinnas konverents „Taristu ja energiasektori kohanemine kliimamuutusega“, mis on üks osa Eesti kliimamuutusega kohanemise strateegia ettevalmistamisest. Konverents on mõeldud eelkõige kliimamuutusega kohanemise spetsialistidele.

Konverentsil räägivad kliimamuutuse mõjust transpordile Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Mari Jüssi, kliimamuutuse mõjust kütuste varustuskindlusele teeb ettekande Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi professor ja energeetikaosakonna juhataja Andres Annuk, kliimamuutuse mõjust soojamajanduses ja jahutamisel räägib Eesti Maaülikooli doktorant ja hajaenergeetika lahenduste planeerimise spetsialist Alo Allik.  Neljas valdkonnas − transporditaristu, elektritootmine ja -võrgud, hooned, soojatootmine ja jahutus − selgitatakse välja võimalikud kliimamõjud ja meetmed, mis aitaksid nendega kohanemisele kaasa.

Konverents toimub Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009−2014 programmi toetusel eelmääratletud projekti „Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine“ raames. Projekti üheks osaks on Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhitav alaprojekt „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“ , millega täiendatakse teadmisi kliimamuutuse mõjudest, nende mõjudega kohanemise vajadusest ja võimalustest Eestis. Projekti eesmärk on tagada, et kliimamuutusega kohanemise tegevused toimuvad Eestis läbimõeldult ja koordineeritult.

Rohkem infot kliimamuutusega kohanemise strateegia ettevalmistusprojekti kohta leiate leheküljelt kliima.seit.ee.

Konverentsikava

11.03.2015Ootame keskkonnajuhtimisest huvitatud väikeettevõtteid seminarile

26. märtsil korraldab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus seminari „Rohemajandus ja keskkonnajuhtimine väikeettevõttes“, mis lisaks teadmistele rohe-, ring- ja biomajandusest annab ettevõtetele infot rahastusvõimalustest rohemajanduse valdkonnas. Samuti võtab seminar kokku väikeettevõtete keskkonnajuhtimise projekti „Väikeettevõtete ökoloogilise jalajälje vähendamine“ tulemused. Projektis korraldatud koolitustel tutvustati lihtsaid keskkonnajuhtimisvahendeid (vt lähemalt www.ecotoolkit.eu) 45-le ettevõttele ja organisatsioonile. Tänaseks on paljud neist rakendanud keskkonnajuhtimissüsteemi ja saanud vastava keskkonnamärgise.

Mitme Eesti eduka väikeettevõtte kogemused näitavad, et lihtsate keskkonnajuhtimissüsteemide ja -vahendite teadlik kasutamine oma igapäevases juhtimistegevuses aitab neil energia- ja ressursitõhusalt tegutseda ning seeläbi olla edukamad ja konkurentsivõimelisemad.

Seminar on osalejatele tasuta. 

Päevakava

Vajalik on eelnev registreerimine elektroonilises ankeedis (hiljemalt 23. märtsil).

Lisainfo seminari kohta:

Evelin Urbel-Piirsalu, SEI Tallinn: evelin.urbel@seit.ee, 6276116

Seminari korraldamist rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

05.03.2015Kliimamuutus Norras tähendab lühemat suusahooaega, elektrikatkestusi ja keerukamaid tingimusi toidu tootmisel

(Rohem infot kliimamuutustega kohanemise projektist eraldi leheküljel kliima.seit.ee)

Kliimamuutus Norras tähendab seda, et ilm muutub niiskemaks, soojemaks ja ettearvamatumaks. Toidutootmises tähendab see pikemat ja keerulisemate tingimustega vegetatsiooniperioodi ning näiteks ka seda, et taristu peab toime tulema uute väljakutsetega, rääkis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse korraldatud koolitusel Norra Fritjof Nanseni Instituudi vanemteadur, Euroopa programmi direktor Tor Håkon Inderberg. Kliimamuutusega kohanemist tuleb võtta kui protsessi, kus tulemusi ei saavutata hommepäev.

“Hoolimata kliimamuutuse leevendamise püüdlustest seisame me silmitsi märkimisväärse inimese tekitatud muutusega ning me peame mõtlema, kuidas elada uutes tingimustes,” ütles Inderberg. Et kliimariskidega toimetulek on jätkusuutlikkuse seisukohalt oluline, peaks see olema tähtsal kohal ka poliitika kujundamisel.  

Norra kogemust jaganud Inderbergi (pildil) sõnul tähendab kliimamuutus Norras ilma muutumist soojemaks (warmer), niiskemaks (wetter) ja ettearvamatumaks (wilder). Keskmine õhutemperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud seal 0,8 kraadi ning suusahooaeg on juba lühenenud. Aastaks 2100 võib õhutemperatuur tõusta kuni 4,6 kraadi. Temperatuuri tõusust on seni olnud rohkem mõjutatud mereäärsed piirkonnad. Sajandi lõpuks võib Norras mereveetase tõusta läänekaldal umbes 70 cm, põhjas 60 cm. Peale selle muutuvad ilmaerinevused järjest suuremaks ja tuuled tugevamaks.

Samuti tähendab kliimamuutus Norra jaoks pikemat ja keerulisemate tingimustega kasvuperioodi toidutaimedele ning seda, et taristu peab vastu pidama karmimates oludes. 40% elektrikatkestustest Norras on põhjustatud äikesetormidest, mis samuti on sagenenud.

Kliimamuutusega kohanemise riikliku strateegia võttis Norra parlament vastu 2013. aastal.

Lisaks kliimamõjude ja haavatavuse ülevaatele rääkis Tor Håkon Inderberg Norra kliimamuutusega kohanemise poliitikast ja elektritootmise kohandamisest kliimamuutusega Norra ja Rootsi võrguettevõtete näitel. Koolitusel esinesid veel ettekannetega Oslo Rahvusvaheliste Kliima- ja Keskkonnauuringute Keskuse vanemteadur Trude Raudken kliimamuutuse kohanemise haldamisest kohalikul tasandil, Helsingi Ülikooli keskkonnateaduste osakonna linnakeskkonna poliitika dotsent Sirkku Juhola Euroopa Liidu kliimamuutusega kohanemise poliitikast ja institutsioonidest, Rootsi ja Norra kohanemispoliitika võrdlusest ning kohanemisnäidetest Helsingi linnaplaneerimisel. Norra Maaülikooli maastikuarhitektuuri ja -planeerimise osakonna professori Knut Bjørn Stokke ettekanne käsitles kliimamuutusega kohanemist Norra linnaplaneerimises.

Kliimamuutusega kohanemise võimalustest ja vastutusest Eestis andis ülevaate Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse programmijuht Valdur Lahtvee.

Koolitus “Capacity Building on Climate Adaptation“ toimus 3.-4. märtsil Tallinnas Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009−2014 toetusel projekti „Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine“ raames Norra kogemuse jagamiseks.

Norra on üks riikidest, kus  kliimamuutusega kohanemise meetmeid rakendatakse igapäevaselt nii riigi, omavalitsuse kui ettevõtete tasandil ja kodanikud on kliimamuutuse mõjudest hästi informeeritud.

25.02.2015SEI Tallinn tutvustab kliimamuutusega kohanemise kogemust Norrast

3.-4. märtsil korraldab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus koostöös Norra spetsialistidega kliimamuutusega kohanemise seminari.
 
Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009−2014 programmi "Integreeritud mere ja siseveekogude majandamine" eelmääratletud projekti „Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine“ ühe osana korraldab SEI Tallinn koos oma partneri Norra Fridtjof Nanseni Instituudiga kliimamuutusega kohanemise alase koolitusseminari Norra kogemuse edasi andmiseks Eesti asjatundjatele. Norra on üks vähestest riikidest, kus kliimamuutusega kohanemise meetmeid on rakendatud igapäevaselt nii riigi, omavalitsuse kui ettevõtte tasandil ja kodanikud on kliimamuutuse mõjudest hästi informeeritud.
 
Kahepäevasel koolitusseminaril “Capacity Building on Climate Adaptation“ esinevad Norra ja Soome vastava ala eksperdid. 
 
Ingliskeelne seminar toimub 3.-4. märtsil Tallinnas, Hotell L´Ermitage´i konverentsikeskuses, Toompuiestee 19 (registreerimine algab teisipäeval 3.03. kell 9.20, koolitus kell 10.00). 
 
Koolitus on eelregistreerimisega.

23.02.2015SEI Tallinna uuring annab ülevaate toidujäätmete ja toidukao tekkest ning põhjustest

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) uuringu „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes“ tulemused näitavad, et hoolimata elanike väiksematest sissetulekutest ja tarbimisest ei ole Eesti siin enam väga kaugel teistest arenenud riikidest.

Kodumajapidamiste uuringust selgus, et keskmine Eesti leibkond tekitab toidujäätmeid 130 kg aastas, millest ühel või teisel põhjusel raisatud toit moodustab 36% (47 kg aastas). Rahaliselt tähendab see keskmise leibkonna kohta ligikaudu 120 eurot aastas (lastega leibkonna puhul isegi ligi 200 eurot aastas). Nii võib üldistusena välja tuua, et Eesti kodumajapidamised viskavad toidukaona aastas ära ligikaudu 63 miljoni euro väärtuses toitu. Uuritud leibkondadest raiskasid toitu kõige enam ühe ja kahe lapsega perekonnad ning üksi elavad noored inimesed ja noored lasteta paarid. Kui lastega leibkonnas moodustab toidukaost suure osa üle jäänud valmistoit, siis nooremad inimesed viskavad ära enamasti riknenud või kasutusaja ületanud toiduaineid. Kõige vähem raiskavad toitu vanematest inimestest koosnevad leibkonnad.

Nii uuringu andmete kui statistika kohaselt söövad Eesti inimesed järjest enam kodust väljas. Toidujäätmete ja toidukao teke ning põhjused sõltuvad sellest, mis tüüpi toitlustusasutusega on tegu. Valdavas osas uuringus osalenud toitlustusasutustes oli toidukao osakaal võrdlemisi suur, moodustades üle 60% toidujäätmetest. Toitlustusasutustest raiskavad kõige enam toitu restoranid. Toidukao osakaal valmistatud toidust on väiksem koolisööklates ja kohvikutes. Peamiseks toidukao tekkepõhjuseks toitlustusasutustes on taldrikule üle jäänud toit, mis moodustab üle poole toidukaost. Erandiks on siin sööklad, kus peamiseks toidukao põhjuseks on päeva lõpus üle jäänud valmistoit.

Uuring viidi läbi 2014. aasta teises pooles Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Uuringusse kaasati 100 leibkonda ning 20 toitlustusasutust (restoranid, pubid/baarid, sööklad, kohvikud, lasteaia- ja koolisööklad, haigla).

Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes

17.02.2015SEI Tallinn kutsub ettevõtjaid keskkonnajuhtimise koolitusele

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) eestvedamisel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel toimub 6. märtsil Kuressaares selle perioodi viimane tasuta koolitusseminar sarjast „Majandustegevuse tõhustamine läbi keskkonnajuhtimise“. Seminaril räägivad SEI Tallinna eksperdid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele teemal, miks on keskkonnajuhtimine ettevõttes oluline, kuidas see aitab suurendada lisandväärtust ja kuidas kasutada ökonoomselt nii ettevõtte kui looduse ressursse. Lisaks antakse infot erinevatest võimalustest saada toetust keskkonnategevusteks ja investeeringuteks.

Grand Rose Spas toimuvale seminarile on oodatud ettevõtjad, kes soovivad teada saada, kuidas on võimalik oma tegevust ressursitõhusamalt korraldada (ehk kus on võimalik säästa), kuidas tõsta oma konkurentsivõimet pakkudes klientidele keskkonnahoidlikku toodet või teenust, kust saada täpsemat infot oma tegevust reguleerivate keskkonnaõigusaktide ja neist tulenevate nõuete kohta, kuidas juurutada lihtsat keskkonnajuhtimissüsteemi ning saada seda kinnitavat keskkonnamärgist, mis võimaldab oma keskkonnategevusest ka kliente teavitada.

Koolitusel annavad eksperdid teadmisi nii energiatõhususe, vee, kemikaalide jm ressursside aruka kasutamise, jäätmekäitluse kui ka keskkonnaõiguse teemal. Ettevõtetel on võimalik saada nõustamist spetsiifilistes keskkonnategevusega seotud küsimustes ning taotleda endale keskkonnamärgist, näitamaks oma keskkonnaalaseid edusamme ka väljapoole. Koolitus on hea alus ka neile, kes hiljem soovivad rakendada standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi (ISO 14001, EMAS või Roheline Võti).

Ühepäevase koolituse viivad läbi SEI Tallinna eksperdid koostöös Saaremaa Arenduskeskusega. Koolitus ja sellega kaasnev nõustamine on tasuta.

 

Lähemat infot leiab manusest. Koolitusele saab registreerida hiljemalt 27. veebruaril 2015 aadressil https://docs.google.com/forms/d/1X_a0Rt9fYrhx9smvpOf-aq9W_Pef48S2gg5XJg2_c2I/viewform või andes oma soovist teada e-posti aadressil evelin.urbel@seit.ee.

Lisainfo projekti kohta

28.01.2015Stockholmi Keskkonnainstituut teist aastat järjest maailma liidermõttekodade hulgas

Stockholmi Keskkonnainstituut saavutas teist aastat järjest maailma mõjukaimate keskkonnamõttekodade hulgas teise koha, selgus ülemaailmsest mõttekodasid hindavast Global Go To Think Tank indeksist. Indeksis hinnatakse üle maailma 6500 mõttekoja tegevust ning tulemused avaldatakse väljaandes Global Go To Think Tank Report, mille paneb igal aastal kokku Pennsylvania ülikooli mõttekodade ja kodanikuühiskonna programm. 
 
Stockholmi Keskkonnainstituudi tegevjuhi Johan L. Kuylenstierna sõnul on tal väga hea meel, et instituuti hinnatakse jätkuvalt maailma tippmõttekodade hulka kuuluvaks ja see innustab kindlasti keskenduma nii oma eesmärkidele kui tegevuse mõjule. „Soovin rõhutada, et nii kõrge koht on tulnud tänu kogu meeskonna pühendumisele ja suurepärasele koostööle, mis meil on sadade partneritega üle maailma.“ 
 
SEI Tallinna juhataja Tea Nõmmann väljendas samuti heameelt, et Tallinna keskus kuulub nii kõrgelt hinnatud rahvusvahelisse võrgustikku. „Instituudi analüüse ja eksperdihinnanguid arvestatakse ning kasutatakse poliitikakujundamises rahvusvahelisel tasandil. Meie tööd tunnustatakse ning seda juba mitmendat aastat järjest.“ 
 
Stockholmi Keskkonnainstituudi peakontor asub Stockholmis, instituudi keskused asuvad ka USA-s, Suurbritannias, Tais, Keenias ja Eestis.
 
Indeksi koostamises osales ligi 2000 eksperti, ajakirjanikku, poliitikut, avaliku ja erasektori esindajat, kes aitasid hinnata rohkem kui 6500 organisatsiooni. Edetabeli koostamise eesmärk on aidata kaasa mõttekodade arengule, tunnustades neid, kes on maailmas liidrid ja juhtides tähelepanu olulisele sisendile, mida mõttekojad pakuvad nii valitsustele kui kodanikuühiskonnale üle maailma. 
 
Foto: Gotothinktank

27.01.2015SEI Tallinn hindab taristu ja energiasektori võimalusi kliimamuutusega kohanemisel

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) analüüsib koos Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi ja Balti Keskkonnafoorumiga taristu- ja energiasektori haavatavust kliimamuutuse suhtes ja võimalusi kliimamuutusega kohanemiseks. Uurimustöö saab üheks sisendiks Eesti kliimamuutustega kohanemise riiklikku strateegiasse, mille eelnõu valmib 2016. aastal.

Kliimamuutus on reaalsus, millega kohanemine aitab maandada riske ja ennetada äärmuslike ilmanähtuste, nagu üleujutused, tormid, kuumalained, maalihked jms, tagajärjel tekkida võivaid kahjusid. Seda nii riigi, ettevõtete kui kodanike tasandil. SEI Tallinna juhitav projekt „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“ aitab täiendada teadmisi kliimamuutuse mõjudest ja nendega kohanemise võimalustest Eestis ning annab soovitusi riigipoolsete kulutõhusate kohanemismeetmete rakendamiseks aastani 2100.

Euroopa Liidus on 18 liikmesriiki kliimamuutustega kohanemise strateegiad juba vastu võtnud ja 15 liikmesriiki (sh Eesti) on sarnaseid strateegiaid koostama asunud.

Projekti toetab Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009-2014 programm „Integreeritud mere ja siseveekogude majandamine“. Analüüs valmib selle aasta sügisel. 

 

Foto: J. Rel

Flickr

26.01.201530. jaanuaril toimub koolitus "Eesti elektritootmise süsinikdioksiidi baasjoon ja selle arvutusmudel"

Elektritootmine on viimase kümnendi jooksul muutunud märgatavalt keskkonnahoidlikumaks. Kui aastatel 2003 kuni 2005 eraldus 1 MWh elektri tootmisel Eestis keskmiselt 1100 kg süsinikdioksiidi, siis nüüd näitab baasjoonearvutus, et heide on vähenenud 912 kg-ni 1 MWh kohta.  

See on saanud võimalikuks mitme teguri koostoimel. Esmalt tänu kahe uudse tsirkuleeriva keevkihiga põlevkivi põletusploki juurutamisele AS Eesti Energia Narva jaamades, aga ka tänu hakkpuidu koospõletamisele põlevkiviga, kümnete tuuleparkide rajamisele ning puidu- ja saetööstuse jäätmete ärakasutamisele soojuse ja elektri koostootmisjaamades Tartus, Pärnus ja Tallinnas.

Peaaegu kõikide elektritootmise tehnoloogiate rakendamisega kaasneb kasvuhoonegaaside heide. Põlevkivi või kivisöe kasutamisel tekib rohkem süsinikdioksiidi ja teisi kasvuhoonegaase kui muude fossiilkütuste, maagaasi või õli kasutamisel. Vähem kaasneb neid taastuvate allikate, nt puidu, päikese- või tuuleenergia kasutamisel.

Igal aastal lisandub uusi taastuvatel energiaallikatel töötavaid elektritootmisjaamu ja täiustuvad ka põlevkivi põletustehnoloogiad.

Eesti on sõnastanud oma panuse Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisesse energiamajanduse arengukavas, mis ütleb, et 2030. aastaks moodustab taastuvenergia osakaal vähemalt 45% energia lõpptarbimisest praeguse 26% asemel.

Uuring „Eesti elektritootmise summaarse CO2-baasjoone määramine“ põhines ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni metoodikal. Uuringut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

Lisainfo ja registreerimine:

Tiit Kallaste, tiit.kallaste@seit.ee, 62 76 103 

20.01.2015Rohelise Kontori tunnistuse poole pürib ligi kakskümmend organisatsiooni

Seekordses Rohelise Kontori ja keskkonnahoidlike hangete koolitussarjas osales üle kahekümne organisatsiooni, kellest enamus soovib taotleda ka Euroopa Rohelise Kontori tunnistust.

„Roheline kontor, mille keskkonnamõju on madal ning kus inimestel on mõnus töötada, on maailmas leviv trend ja huvi selle vastu on üles näidanud ka paljud Eesti organisatsioonid,“ ütles üks koolitajatest, SEI Tallinna programmijuht Harri Moora. Eelmisel aastal andis SEI Tallinn välja Rohelise Kontori tunnistuse näiteks rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, haridus- ja teadusministeeriumile, Harku ja Rae vallavalitsusele ning Keila linnavalitsusele.

„Kontorid tarbivad, otseselt või kaudselt, kuni 40% maailma ressurssidest,“ märkis SEI Tallinna vanemekspert ja samuti üks koolitajatest Evelin Urbel-Piirsalu. „Seega on kontorite „rohelisemaks“ muutmise mõju keskkonnale oluline ning kontorite ökoloogilise jalajälje vähendamine jätkusuutlikku arengut silmas pidades ka vältimatu.“

Rohelise Kontori koolituste eesmärk on anda osalejatele vajalikke teadmisi, et organisatsioonid saaksid hakata rakendama Euroopa Rohelise Kontori põhimõtteid ja juhtimissüsteemi. Koolitusele järgneb nõustamine ning kevadel on võimalik koolitusel osalenutel ja Rohelise Kontori süsteemi rakendavatel organisatsioonidel taotleda Rohelise Kontori tunnistust.

SEI Tallinn on Rohelise Kontori koolitussarju korraldanud alates 2012. aastast, koolitatud on ligi 70 organisatsiooni. Rohelise Kontori tunnistuse on saanud näiteks AS Ragn-Sells, AS DHL Eesti, AS Starman, Eesti Töötukassa, EAS. SEI Tallinn käis eelmisel aastal ka Valgevenes jagamas oma kogemusi keskkonnahoidlikest hangetest sealsetele ettevõtjatele ja ametnikele.

Seekordset koolitussarja rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Sarja esimene koolitus toimus oktoobris. 

Rohelise Kontori tunnistus antakse välja kolmeks aastaks.

http://eugreenoffice.eu/ee/

 

 

Foto: Shutterstock

06.01.2015Eesti elektritootmise ökoloogiline jalajälg on kahanenud

Eesti elektritootmise süsinikdioksiidi jalajälg on viimasel kümnendil märgatavalt kahanenud, selgus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse uuringust. Kui 2006. aastal eraldus 1 MWh elektri tootmisel Eestis keskmiselt 1100 kg süsinikdioksiidi, siis hiljuti tehtud baasjoone arvutused näitavad, et heide on vähenenud 912 kg-ni 1 MWh kohta.

See on saanud võimalikuks mitme teguri koostoimel. Esmalt tänu kahe uudse tsirkuleeriva keevkihiga põlevkivi põletusploki juurutamisele AS Eesti Energia Narva jaamades, aga ka tänu hakkpuidu koospõletamisele põlevkiviga, kümnete tuuleparkide rajamisele ning puidu- ja saetööstuse jäätmete ärakasutamisele soojuse ja elektri koostootmisjaamades Tartus, Pärnus ja Tallinnas.

Peaaegu kõigi elektritootmise tehnoloogiate rakendamisega kaasneb kasvuhoonegaaside heide. Põlevkivi või kivisöe kasutamisel tekib rohkem süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside heidet kui muude fossiilkütuste, maagaasi või õli kasutamisel. Hoopis vähe saastet või üldse mitte kaasneb neid taastuvate allikate, nt  puidu, päikese- või tuuleenergia kasutamisel.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemeksperdi Tiit Kallaste sõnul lisandub igal aastal uusi taastuvatel energiaallikatel töötavaid elektritootmisjaamu ja täiustuvad ka põlevkivi põletustehnoloogiad. Eesti on sõnastanud oma panuse Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisesse energiamajanduse arengukavas, mis ütleb, et 2030. aastaks moodustab taastuvenergia osakaal vähemalt 45% energia lõpptarbimisest praeguse 26% asemel.

Uuring „Eesti elektritootmise summaarse CO2-baasjoone määramine“ põhines ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikal. Uuringut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2014

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

0