Uudised

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

30.12.2010Uus käsiraamat tutvustab linnaelustiku kaitse ja mitmekesistamise võimalusi

SÄÄSTVA EESTI INSTITUUDI
PRESSITEADE
30. detsember 2010

Säästva Eesti Instituudis valmis raamat „Elurikas linn. Linnaelustiku käsiraamat“, mis annab ülevaate elurikkust hoidvatest meetoditest linnahaljastuses ja -planeerimises.  Käsiraamatu autorid on Meelis Uustal, Piret Kuldna ja Kaja Peterson.

Käsiraamatus tutvustatakse meetodeid, kuidas säilitada ja suurendada hoonete, aedade, parkide ja linnametsade liigilist mitmekesisust ning kuidas luua juurde uusi loodusväärtuslikke elupaiku.

Käsiraamatus kirjeldatakse asulates elutsevate loomarühmade ja -liikide elupaiganõudeid ning selgitatakse nende tähtsust inimesele ja toiduvõrgustikus tervikuna. Samuti pööratakse raamatus tähelepanu olulisematele taimedele, mis leiavad kasutust nii inimese kui teiste loomaliikide poolt.

Loomarühmadest käsitletakse tolmeldajaid ja teisi selgrootuid, samuti levinumaid selgroogseid. Suurem tähelepanu on pööratud lindudele, keda esineb asulates kõige rikkalikumalt, ja nahkhiirtele, kes oma peidulise eluviisi tõttu vajavad senisest palju suuremat tutvustust ja kaitset.

Üle 70% Euroopa elanikest elab linnades, seepärast peetakse linnalooduse seisundit  tänapäeval üheks olulisemaks elukvaliteedi näitajaks linnas. Paraku alahindab valitsev linnaplaneerimispraktika liikide ja elupaikade tähtsust ökosüsteemiteenuste pakkujana. Selle tulemusena kaotavad linnad väärtust kvaliteetse elukeskkonnana. Paljuski  inimeste teadmatuse tõttu on sobivad elupaigad muutunud linnas defitsiidiks ning linnaloodus on vaesunud. Väljavaade pole siiski trööstitu, sest sellise suundumuse ümber pööramiseks on arvukalt erinevaid võimalusi, mida ka raamatus tutvustatakse.

Käsiraamat on mõeldud ennekõike linnaplaneerimise, haljastuse ja keskkonnaspetsialistidele, maastikuarhitektidele, planeerijatele, vabaühendustele ja teistele, kelle otsustest ja tegevusest sõltub meie linnades elurikka ja elamisväärse keskkonna kujunemine.

Raamatud jagatakse sihtrühmale laiali tasuta. Käsiraamatu veebiversioon on kättesaadav siit.

Raamatu koostamist ja väljaandmist finantseeris Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Raamat on pühendatud Eesti looduskaitse 100. aastapäevale ja rahvusvahelisele elurikkuse aastale 2010. Elurikkuse aasta eesmärk on parandada teadlikkust bioloogilise mitmekesisuse tähtsuse osas ning juhtida tähelepanu elustiku vaesumisele nii looduslikes kui ka antropogeensetes ökosüsteemides.


Lisainfo:
Meelis Uustal
6276106
meelis.uustal@seit.ee

02.11.20108.-12. novembrini toimub Eesti energiasäästunädal

Energiatark

Novembrikuus on eestlastel taas võimalus pöörata rohkem tähelepanu säästlikule eluviisile ja püüda energiat vähem kulutada. 8.-12. novembrini toimub Eesti energiasäästunädal. Nädala jooksul on võimalus osa võtta energiasäästu seminaridest üle Eesti. Lisaks toimub energiasäästu tutvustavate videoklippide konkurss koolinoortele, tudengite väitlusklubi ja kõigil soovijail on võimalik üheskoos pöörata rohkem tähelepanu energia säästmise võimalustele oma töökohas või kodus. Juhiseid energia säästmiseks otsi veebilehelt www.energiatark.ee.

Lähemat teavet ja kava saab lugeda kodulehelt energiatark.ee ja emaili teel kalle.virkus@trea.ee. Energiasäästunädala kavaga on võimalik liituda kuni 5. novembrini.

Energiasäästunädalat toetavad: Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liit, Kliima- ja Energiaagentuur, Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx, Säästva Eesti Instituut, Tartu Regiooni Energiaagentuur, Tartu Teaduspark. Energiasäästunädalat aitab läbi viia Euroopa Liit.

28.10.2010Be-Smarter lõpuseminar

19. novembril kell 10-12.30 toimub Hotell Euroopa Ida-Euroopa saalis EKJA seminar koostöös Säästva Eesti Instituudiga. Seminar annab ülevaate Be-Smarter projekti tulemustest ning teistest käimasolevatest ning kavandavatest keskkonnajuhtimise alastest projektidest. Seminarile järgneb ühine lõunasöök.

SEMINARI PÄEVAKAVA

9:45 - 10:00   Registreerumine ja hommikukohv
10:00 - 10:30 Be-smarter projekti kokkuvõte
                      Harri Moora, Säästva Eesti Instituut
10:30 - 11:00  EMASeasy metodoloogia rakendamine praktikas –  
                      konsultandi ja ettevõtte kogemused
                      Jana Kelus, kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise ekspert 
                      Kairi Tänavsuu, AS A.L.A.R.A

11:00 - 11:30  E-õppe platvormi ülevaade ja võimalused edasiseks kasutamiseks
                      Evelin Urbel-Piirsalu, Säästva Eesti Instituut
11:30 - 12:00  EMAS III ja  EMASeasy metodoloogia edasised arengud
                      Kadri Tomingas, Keskkonnaministeerium
                      Harri Moora, Säästva Eesti Instituut

12:00 – 12:15  Keskkonnajuhtimise põhimõtete parem rakendamine
                      avalikus sektoris
                      Lauri Aasalo, Keskkonnaministeerium
12:15 - 12:30  Ülevaade käimasolevatest ja kavandatavatest projektidest
                      Harri Moora, Säästva Eesti Instituut
12:30 – 13:30  Lõuna


Registreerimine hiljemalt 10. novembriks emailil maarja.orasson@seit.ee.

21.10.2010Seminar "Praktilised kogemused keskkonnahoidlike riigihangete rakendamises"

17. novembril 2010 toimub Hotell Olümpias projekti “Suutlikkuse tõstmine ja koostöö edendamine keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks Eesti omavalitsustes (Saare ja Harju maakonnas)” lõpuseminar.

Üheks põhiliseks takistuseks keskkonnaprintsiipe arvestavate riigihangete läbiviimisel on kogemuste ja teadmiste puudumine. Selle aasta algul avatud keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlev koduleht (www.envir.ee/KHRH) üritab seda lünka täita ning pakub mitmekülgset abimaterjali keskkonnahoidlike hangete läbiviimiseks. Samuti on suureks abiks teiste kogemusest õppimine, kui endal veel kogemusi napib. Põhjamaad on keskkonnahoidlike riigihangete rakendamisel olnud eriti edukad, kuid mõningaid häid näiteid on võimalik juba ka Eestist tuua. Seminaril tutvustataksegi häid praktikaid keskkonnahoidlike riigihangete rakendamises nii Eestis kui Soomes, millest on ka teistel võimalik õppida.

Seminari sihtrühmaks on eelkõige omavalitsuste, ametkondade ja riigiasutuste juhid ja hangete läbiviimise eest vastutavad spetsialistid, aga ka pakkujad ning teised teemast huvitatud isikud.

Seminar on registreerunud osalejatele tasuta. Ingliskeelsed ettekanded tõlgitakse eesti keelde.

Seminari päevakava

Registreerimine: 10. november (maarja.orasson@seit.ee, 6276115)

Info projekti kohta: evelin@seit.ee, 6276116

14.10.2010Valminud on uuring Läänemere kasutamisest ja suhtumisest meresse

 
Kõigis Läänemere riikides 2010. aasta kevadel korraldatud arvamusküsitluse Baltic Survey eesmärk oli uurida merekeskkonna kasutust inimeste vaba aja veetmisel ja suhtumist meresse. Uuring on esimene osa Läänemere keskkonnaprobleemide analüüsist kulude ja tulude väljaselgitamise abil, mida koordineerib rahvusvaheline teadusvõrgustik Baltic STERN. Analüüsi tulemusena töötatakse välja poliitikasoovitused Läänemere ökosüsteemi teenuste kaitsmiseks majanduslikult tõhusate meetmete toel.
 
Uuringu tulemused avaldatakse täna, 14. oktoobril, kui Tallinnas avatakse Euroopa Liidu Läänemere strateegia esimene aastafoorum.
 
Uuring arvudes

Ligi 80% Läänemereäärsete riikide elanikest on oma vaba aega veetnud Läänemere ääres. Enamasti juhtub see suvekuudel, kõige tavalisemad tegevused on ujumine või lihtsalt merekalda nautimine päevitades, jalutades või piknikku pidades. Kõige sagedasemad mere ääres käijad on taanlased, soomlased ja rootslased. 
 
Enim on Läänemere keskkonna pärast mures soomlased, eestlased, Venemaa rannikupiirkonna elanikud ja rootslased. Seitsmes riigis üheksast hindasid inimesed Läänemere keskkonnaküsimusi oma riigi kolme kõige tõsisema keskkonnaprobleemi hulka. Kõige rohkem pani vastajaid muretsema prügi, raskmetallid ja teised ohtlikud ained meres, väikesed igapäevased naftalekked ja suurte naftalekete oht, mere taime- ja loomaliikide kahjustamine ning vetikaõitsengud. Eesti vastajate jaoks oli üsna tõsine mure ka merepõhjas paiknevad lõhkemata miinid ja keemiarelvad.
 
Küsitletute enamus oli seisukohal, et saastaja peab maksma ning praegusest kõrgemad saastetasumäärad üksikisikutele ja ettevõtetele on vastuvõetav viis Läänemere keskkonda parandavate tegevuste rahastamiseks. 66% eestlastest pidas saastetasumäärade tõstmist vastuvõetavaks.
 
Kõigis riikides, v.a Poolas ja Rootsis, ei nõustunud enamus väitega, et nad isiklikult mõjutavad Läänemere keskkonna kvaliteeti.
Poolas ja Rootsis nõustus suurem osa vastajaid ka seisukohaga “Ma saan ise kaasa aidata Läänemere keskkonna parandamisele”. Ülejäänud riikides nõustus sellega 17-37%. Eestlastest tunnetas 37% oma osa Läänemere keskkonna¬seisundi paremaks muutmisel. See on rohkem kui teistes Balti riikides (Leedus 18% ja Lätis 17%), kuid vähem kui Rootsis ja Poolas (vastavalt 55% ja 68%).
 
Kõigis maades pidas enamik vastajaid vajalikuks oma riigis Läänemere kaitseks abinõude tarvitusele võtmist reoveepuhastus-, kalapüügi-, tööstus-, meretranspordiettevõtetes ja sadamates. Taanis, Eestis, Soomes, Poolas, Rootsis ja Venemaa rannikupiirkonnas hindas enamus oluliseks ka oma riigi talunike tegevust Läänemere keskkonna parandamiseks.
 
Taust

Inspireerituna raportist “Sterni aruanne: kliimamuutuse majandusmehhanismid” (2007) algatasid Põhjamaade keskkonnaministrid sarnase ülevaate koostamise Läänemere kohta, et hinnata inimmõju sotsiaal-majanduslikke tagajärgi merekeskkonnale.
 
Baltic Survey arvamusküsitlusel oli kolm peamist eesmärki:
1. Koguda uusi andmeid Läänemere kasutuse ja meresse suhtumise kohta
2. Anda sisendit merekeskkonna kaitse kulude ja tulude analüüsimiseks
3. Saada lähteandmeid reisikulude meetodi kasutamiseks mere puhkeväärtuse hindamisel.
 
Uuringu raames interjueeriti 9000 inimest aprillist juunini 2010 üheksas Läänemere riigis. Tööd rahastas Rootsi keskkonnakaitseagentuur ja Soome valdkondlike teadusuuringute nõuandekogu. Uuringut juhtis Enveco keskkonnaökonoomika konsultatsioonifirma Ltd koostöös teadusinstituutide ja teiste organisatsioonidega kõigist Läänemere riikidest, Eestist osales Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. Andmete kogumist korraldas Synovate Rootsi.
 
Uuring on allalaaditav aadressilt: www.stockholmresilience.org/balticstern
Eestis küsitletute vastuste kokkuvõte (ingl. k.)
 

Lisainfo

Heidi Tuhkanen, Eesti-poolne projektijuht
Säästva Eesti Instituut
heidi.tuhkanen@seit.ee
53 020274

Tea Nõmmann, juhataja
Säästva Eesti Instituut
tea.nommann@seit.ee
50 94011
 
Tore Söderqvist, Baltic Survey projektijuht
tore@enveco.se
+46(0)70 4937473
 
Siv Ericsdotter, Baltic STERNi sekretariaadi juht
Stockholm Resilience Centre
siv.ericsdotter@stockholmresilience.su.se
+46(0)73 707 8625
 
Anneli Nivrén, pressiesindaja
Rootsi keskkonnakaitseagentuur
anneli.nivren@naturvardsverket.se
+46(0)10-6981312, +46(0)70 2063727

12.10.2010Säästva transpordi raport - SAKTRA 2010

Säästva Eesti Instituut koostab Säästva arengu komisjonile transpordi raportit, mille vahearuande ja 8.10.10 tööseminari ettekannetega saab tutvuda siin. 

05.10.2010Baltic Climate töövahendi väljatöötamise hange

Säästva Eesti Instituut kutsub osalema Baltic Climate projekti raames koostatava IKT töövahendi väljatöötamise hankes. Töövahendi eesmärk on aidata valdade ja maakondade ametnikel  töötada välja ruumiliste planeeringute terviklahendusi, mis arvestavad kliimamuutustest tulenevate väljakutsete ja võimalustega. 

Täpsema info hanketingimuste kohta leiad siit.

Pakkumised ja dokumendid saata elektrooniliselt aadressile evelin@seit.ee hiljemalt  13.10.2010 kell 17.00. Pakkumise võitja teatatakse 18.10.2010 elektrooniliselt pakkumises toodud e-posti aadressile.

Lisainformatsiooni pakkumiskutse kohta saab e-posti aadressilt evelin@seit.ee või telefonil 56 48 18 58.

02.09.2010Läänemere hea seisund on kõigi mure

EL Interregi Läänemere piirkonna programmi raames läbiviidava projekti "Baltic Compass" partnerid kogunevad 15.-17. septembril 2010 Vilniusesse, et üheskoos arutada Läänemere seisundi parandamise võimalusi. Baltic Compassi fookuses on põllumajandusest lähtuva hajareostuse ohjamine. Projekti juhib Rootsi Põllumajanduse Ülikool. Eestist osalevad projektis Säästva Eesti Instituut ja TTÜ Keskkonnatehnika Instituut. 

Projektist lähemalt saab lugeda aadressil:
http://www.seit.ee/?m=9&program=1&project=70

27.08.2010Keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlev koduleht

Koostöös Keskkonnaministeeriumiga on valminud keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlev koduleht, mille eesmärk on pakkuda hankijatele keskkonnahoidlike hangete läbiviimisel mitmekülgset abi. Veebilehelt saab alla laadida mitmeid juhendmaterjale (k.a projekti raames koostatud juhendmaterjal) ning abivahendeid (nt GRIP pakkumuste hindamise abivahend, olelusringi hindamise kalkulaatorid jne), seminaride ja koolituste ettekandeid, linke vajalikele kodulehtedele, mitmeid huvitavaid näiteid ja muud vajalikku. Samuti on seal kättesaadavad Euroopa Komisjoni välja töötatud tooterühmade kriteeriumid, mida 2010-2011 aasta jooksul Eesti olude ja seadusandlusega kohandatakse.
Koduleht valmis Keskkonnahoidlike riigihangete edendamise projekti raames Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide toetusel.

Lisainfo: Evelin Urbel-Piirsalu, tel 6276 116

18.05.2010Uus juhend tutvustab elurikkuse säilitamise võimalusi linnakeskkonnas

Säästva Eesti Instituudis on valminud juhend „Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine kohalikul tasandil“.

Juhendi eesmärgiks on parandada linnaliste omavalitsuste võimekust arvestada bioloogilise mitmekesisuse aspektiga nii planeeringute ja tegevusloa protsessides kui ka teiste igapäevaste otsuste tegemisel.  Juhendis tutvustatakse strateegilisi põhimõtteid bioloogilise mitmekesisuse kaitses ning mitmekesise linnaelustiku tähtsust elukvaliteedi kujundamisel.

Juhendi koostamist ajendas asjaolu, et senised linnade arengusuunad ja planeerimispraktikad on selgelt alahinnanud linnalooduse väärtusi ja mõistnud vääriti selle tähtsust ja tähendust linnaelanikele. Linnaelustiku arvestamata jätmine erinevatel otsustustasanditel on toonud kaasa aina süveneva elustiku vaesumise.

Linnaelustiku mitmekesisus ja kvaliteetne elukeskkond sõltuvad aga paljuski just kohaliku omavalitsuse igapäevastest otsustest. Omavalitsus saab kehtestada linnaloodust arvestavaid arengukavasid ja planeeringuid, suurendada kvaliteetse rohevõrgustiku osakaalu, kasutada maksimaalselt ära olemasolevate looduslike koosluste potentsiaali, luua juurde uusi kooslusi ning parandada otsustus- ja planeerimisprotsesside suutlikkust arvestada kõige eelnevaga.

Paljud Euroopa linnad on viimaste kümnendite jooksul astunud jõulisi ja kulukaid samme, et peatada ühtlasi nii bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kui luua linlasele väärtuslik ja tervislik elukeskkond. Käesolev juhend vahendab muuhulgas ka nende linnade kogemusi.

Valminud juhend on mõeldud ennekõike linnavalitsuste juhtidele ning keskkonna- ja planeerimisspetsialistidele, kuid väljaandest leiavad uusi teadmisi bioloogilist mitmekesisust arvestavate planeerimisvõtete kohta ka keskkonnaeksperdid, asumiseltside esindajad ja arendajad.

SEI väljaanne nr 13 „Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine kohalikul tasandil“ valmis ühe osana Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projektist „Tallinna linnaelustiku uuringud ja strateegiline analüüs“. Projekti kaasrahastas Tallinna Keskkonnaamet ning projekt kestab jaanuarist 2009 maini 2010.

Juhendi saab alla laadida Säästva Eesti Instituudi kodulehelt http://www.seit.ee/failid/685.pdf

Lisainfo:
Meelis Uustal

14.05.2010Konverents „KESKKONNAJUHTIMINE – KULU VÕI KASU?“


Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni ja Säästva Eesti Instituudi KONVERENTS

Aeg: 27. mai 2010
Koht: Hotell Euroopa, Lääne-Euroopa saal (Paadi 5, Tallinn)

KUTSE
Roheline majandus on viimasel ajal uus suund poliitilisel tasandil. Rohelise majanduskasvu strateegiaid valmistatakse ette nii Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) kui Euroopa Liidus, mõjutades otseselt ka Eesti majandust. Mida see aga ettevõtetele tähendab ning milliseid väljakutseid kaasa toob? Alles majanduskriisi tingimustes on Eesti poliitilisel maastikul mõistetud, et innovatsioon ja roheline mõtteviis aitab tõsta konkurentsivõimet. Ent ettevõtted on juba mõnda aega keskkonnategevust parandanud ja keskkonnajuhtimissüsteeme rakendanud. Siinkohal on oluline teada saada, mis kasu on sellest saadud. Kas see aitab ettevõtetel otsest kokkuhoidu saavutada või koguni oma tulusid suurendada? Mida tähendab see väikeettevõtete jaoks? Kui oluline on ettevõtete koostöö ja millised on koostöövõimalused? Nende teemade üle arutamiseks ning küsimustele vastuste leidmiseks korraldab Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon koostöös Säästva Eesti Instituudiga konverentsi „Keskkonnajuhtimine – kulu või kasu?“

Konverents korraldatakse kaheosalisena. Esimeses osas tutvustatakse rohelist mõtteviisi ja selle tulevikku ning selgitatakse, milliseid väljakutseid ning millist kasu võib roheline majandus ettevõttele tuua. Antakse ülevaade keskkonnajuhtimise sh EMAS arengutest nii Eestis kui Euroopas. Tutvustatakse SEI Tallinna poolt läbi viidud ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti „Keskkonnajuhtimissüsteemide, sh EMAS rakendamine Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes”   ning tehakse kokkuvõte projekti tulemustest.

Päeva teine pool keskendub Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni poolt läbi viidud  ja Vabaühenduste Fondi rahastatud projekti „Keskkonnahoidliku ettevõtluse koostöövõrgustiku tõhustamine” tutvustamisele ja tulemuste esitlemisele. Esitletakse projekti käigus kogutud parimaid näiteid keskkonnategevuse edukusest ning kasulikkusest Eesti ettevõtluses. Oma häid näiteid esitavad projekti käigus kaasatud ettevõtted.

Konverentsile oodatakse kõiki neid, kellele pakub huvi keskkonnajuhtimise edendamine ettevõtetes/organisatsioonides – ettevõtete, omavalitsuste ja mittetulundusorganisatsioonide esindajaid, riigiametnikke ja  tudengeid.

Konverents on kõigile tasuta. Ingliskeelseid ettekandeid ja vestlusi ei tõlgita.

Registreerumistähtaeg: 25. mai 2010 (nimi, asutus, e-mail)
Registreerumine ja lisateave: ekja@ekja.ee, tel: 6276112

 

Konverentsi toimumist toetavad Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel (projekt "Keskkonnahoidliku ettevõtluse koostöövõrgustiku tõhustamine") ning Keskkonnainvesteeringute Keskus (Keskkonnajuhtimissüsteemide sh EMAS rakendamine Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes).

PÄEVAKAVA
9.00 Registreerimine 
9.20 Konverentsi avamine
       Olavi Tammemäe, Keskkonnaministeeriumi asekantsler

Roheline majandus ja seda toetavad keskkonnajuhtimise vahendid.
EMAS arengud Eestis ja Euroopas – ülevaade KIK rahastatud projektist
„EMAS rakendamine Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes”

Moderaator Tea Nõmmann
09.30 Rohelise mõtteviisi osa Eesti kasvuvisioonis 2018
         Ott Pärna, Arengufond
10.15 Keskkonnamajandusarvestus ettevõtetes
         Tea Nõmmann, SEI Tallinn
10.45 Kohvipaus
11.05 EMASi viimased arengud Euroopas
         Heinz Werner Engel, Eco-Conseil Enterprise scrl, Belgia
11.50 Ökomärgised ja EMAS Eestis
         Hedi Leomar, Keskkonnateabe Keskus
12.05 Keskkonnajuhtimise programm avalikus sektoris
         Lauri Aasalo, Keskkonnaministeerium, programmijuht
12.20 Ülevaade KIK projektist „EMAS rakendamine Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes”
         Harri Moora, SEI Tallinn
12.30 Arutelu
13.00 Lõuna

Keskkonnajuhtimise parimad praktikad Eestis
Ülevaade VÜF rahastatud projektist "Keskkonnahoidliku ettevõtluse koostöövõrgustiku tõhustamine” ja projekti käigus kogutud parimatest näidetest

Moderaator Harri Moora
14.00 Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise põhjused Eestis. Ülevaade VÜF projektist "Keskkonnahoidliku ettevõtluse koostöövõrgustiku tõhustamine”      
         Harri Moora, SEI Tallinn
14.30 Keskkonnajuhtimissüsteemi "Roheline Võti" praktilised tulemused ja energiasäästu suurendamise võimalused Pühajärve Spa ja Puhkekeskuses
         Indrek Vähi, Pühajärve SPA ja Puhkekeskus
15.00 Keskkonnajuhtimise rakendamise kogemused AS Green Marine’s
         Tanel Ritser, AS Green Marine
15.15 Väikese jalajäljega trükikoda 
         Juhan Peedimaa, AS Ecoprint
15.40 Arutelu
16.00 Konverentsi lõpp

NB! Päevakava võib vähesel määral muutuda.

Päevakava (pdf)

05.05.2010Seminar ´´Ettevõtted ja keskkond´´ 7. mail Tallinna Tehnikaülikoolis

SEI Tallinn korraldab koostöös EKJA ja Tallinna Tehnikaülikooliga 7. mail 2010 rahvusvahelise seminari "Ettevõtted ja keskkond". Seminar toimub Tallinna Tehnikaülikoolis, Ehitajate tee 5 (ruumis IV-125) ning seal esinevad eksperdid Rootsist Lundi ülikoolist Dr. Andrius Plepys, Åke Thidell ning Tareq Emiratai.  Räägitakse tootega seotud keskkonnajuhtimise vahenditest, keskkonnamõju mõõtmisest ning selle vähendamise võimalustest ja võrgustikmajandusest. Seminar toimub inglise keeles ning seda ei tõlgita.  Siiski on see hea võimalus õppida oma ala ekspertidelt väljaspool Eestit.
 

PÄEVAKAVA

8.45-9.00 Registreerumine
9.00-11.00 Tootepoliitika: pehmed poliitikavahendid, keskkonnadeklaratsioonid, ökomärgised, tootjavastutus; ökodisaini näited
11.00-12.00 Keskkonnastrateegiad ehitussektoris
12.00-13.00 Lõuna
13.00-14.45 Võrgustikettevõtted: miks võrgustikulaadsed tootmis- ning tarbimismudelid koguvad populaarsust ning kui elujõulised need on strateegilises kontekstis?
14.45-15.00 Paus
15.00-16.30 Võrgustikettevõtted… jätkub
16.30-17.00 Diskussioon ja päeva kokkuvõte


Lisainfo ekja@ekja.ee või tel. 6276112.

Seminar on tasuta. Seminar toimub kursuse “Jätkusuutilku ettevõtluse strateegiline juhtimine“ raames ning seminari toimumist toetavad SEI Tallinn, Tallinna Tehnikaülikool ja Lundi Ülikool. 

ETTEKANDED:

Product policy and Eco labels 

Inter-organizational management of Environmental Issues

Environmental improvements in constructions

Design for environment - principles and examples

Environment and products - what is the problem?

Consumption problematic - efficiency and rebounds

 

09.04.2010SEI uuring: usaldamatus keskkonnamõju hindamise osapoolte vahel pärsib säästvat arengut

SEI uuring: usaldamatus keskkonnamõju hindamise osapoolte vahel pärsib säästvat arengut. 2010.a. veebruaris-märtsis läbiviidud veebipõhise küsitluse tulemusi saab lugeda siit  

23.03.2010Inimarengu aruanne: inimesed alahindavad keskkonna mõju tervisele

Eile avaldatud Eesti Inimarengu Aruande esitlusel tõi looduskeskkonda ja elukvaliteeti käsitleva peatüki toimetaja, SEI Tallinna säästva arendamise programmi juht  Kaja Peterson oma ettekandes  esile selle, et inimesed teavad vähe keskkonna mõjust tervisele. Samas võivad terviseprobleemide allikaks olla saastunud joogivesi, toit või välisõhk.
Eesti inimasustus on üks Euroopa hõredamaid ja 18% maismaast on looduskaitse alla, mis  näitab meie eluruumi head kvaliteeti, kuid see kvaliteet ei jagune kõigi piirkondade ja elanike vahel ühtlaselt. Eristuvad piirkonnad (Ida-Virumaa, Tallinn), kus näiteks õhukvaliteet on probleemiks, fluoriidisisalduse kõrgem tase või eksponeeritus mürale on suurem kui mujal.
Eesti looduskapitali tuleks samuti kapitalina arvesse võtta ja käsitleda investeeringuna tulevikku.

Peatüki autorid on SEI Tallinn töötajad Piret Kuldna, Harri Moora, Tea Nõmmann, Kaja Peterson (toimetaja) ja Helen Poltimäe, ning Tartu Ülikooli emeriitprofessor Astrid Saava.

Inimarengu aruande täisversioon on kättesaadav siit

02.02.2010SEI uuring: Loodust kaitstakse üha enam interneti kaudu kui vahetult looduses ja koos inimesega

Loodust kaitstakse üha enam veebis kui vahetult looduses ja koos inimesega, selgus SEI Tallinna jaanuaris 2010 korraldatud küsitlusest Keskkonnaameti looduskaitsega vahetult seotud ametnike hulgas.

Ankeedile  vastas 84 ametnikku, mis moodustas 38% adressaatidest (221). Küsitluse eesmärk oli uurida vastajate hinnanguid 2009. a. alanud ümberkorralduste mõjule looduskaitse korralduses. 84-st vastajast 13% töötas Keskkonnaameti juhtkonnas, 15% looduskaitse-, metsa- või keskkonnahariduse osakonnas ja 72% spetsialistina regioonis. 29% vastajatest oli töötanud looduskaitse valdkonnas enam kui 10 aastat, 20%  5-10 aastat ja  51% vähem kui 5 aastat. Mõne küsimuse puhul vaadeldi eraldi suure looduskaitsekogemusega ametnike vastuseid, kuivõrd eeldati, et pikema kogemusega ametnikel on võrdlusmoment varasemate reformide ja nende mõjudega.    

Üheksale küsimusele antud vastuste põhjal võib järeldada järgmist: 

1. Looduskaitseametniku töö on muutunud enamjaolt kameraalsemaks ja bürokraatlikumaks, kuivõrd põhiosa tööst moodustab töö andmebaaside ja registritega veebipõhiselt ja kontoris. Üha vähem tutvutakse asjaoludega kohapeal, ka suhtlemist maaomanike ja teiste asjaosalistega on jäänud vähemaks. Suure looduskaitsekogemusega ametnike arvates on looduskaitse kodanikust järjest kaugenemas, kuivõrd suhtlemine ei toimu enam vahetult, vaid kirjavahetuse kaudu ja "paragrahvide keeles".

2. Suuremad probleemid kogu looduskaitse korralduses on vastajate arvates seotud kohapealse järelevalve nõrkuse või koguni puudumisega. Keskkonnainspektsiooni tegevuse kohta märgitakse, et see on tagantjärele tarkus, mitte kahju ennetav tegevus, ja et järelevalvet tehakse enamasti paberil (andmebaaside ja registrite alusel).

3. Suuremad probleemid looduskaitsetöö korralduses on vastajate arvates seotud rollide ebaselgusega Keskkonnaameti ja RMK vahel. Vastajate enamiku arvates ei aita siin ainult infovahetuse parandamine kahe asutuse vahel, vaid kasuks tuleks rollide regulatsioon õigusakti tasandil.

4. Enamik ankeedile vastajaid ennustab looduskaitseametniku töö muutumist üha keerulisemaks ja olulisemaks, sest nende otsustest sõltub loodusväärtuste säilimine. Samas soovitakse selleks tunda suuremat ühiskonna tuge, kuivõrd täna toetab ühiskond rohkem arendajat kui looduskaitsjat, tõdeti kommentaarides. 
 
Küsitluse tulemused on kättesaadavad aadressil: http://www.seit.ee/failid/620.pdf

2009

2008

2007

0