Uudised

2017

11.12.2017SEI Tallinn hindas Eestisse kavandatava puratehase olelusringipõhise süsiniku jalajälge

Uuringus hinnati Eestisse kavandatava puidurafineerimistehase süsiniku jalajälge, mis omakorda võimaldab määratleda tehase panust Eesti kliimaeesmärkide saavutamisse. Süsiniku jalajälje hindamisel kalkuleeriti eraldi fossiilse ja biogeense CO2 teke, sealhulgas arvestati süsiniku sidumist ja vältimist.

Süsiniku jalajälje hindamine viidi läbi olelusringi põhiselt vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud CEPI metoodikale. Süsiniku jalajälg on arvutatud tselluloosi põhiselt, kuna uuringu läbiviimisel ajal ei olnud teada, milliseid lõplikke tooteid tehas  tootma hakkab. See on ka põhjus, miks ei olnud võimalik uuringusse haarata teisi olelusringi  elemente (nt toote eluea lõpp).

Eelduste kohaselt on tehasele vajalik puidutoore võimalik hankida praeguste Eesti ja Läti raiemahtude piires. Lähtudes sellest eeldusest ei suurenda tehase rajamine Eesti raiemahtusid. Võttes arvesse, et Eesti ja Läti metsad toimivad tänaste raiemahtude juures süsiniku sidujatena, ei avalda kavandatud tehase negatiivset mõju metsade süsiniku sidumisele.

Eelduste kohaselt hakkab kavandatud tehas tootma kõrvalproduktina omatarbeks taastuvelektrit, mille ülejäägid saab suunata üldvõrku, kus see saab asendada eelkõige põlevkivielektrit. Selle tulemusel on võimalik vältida fossiilset CO2, mis paisataks õhku põlevkivielektri tootmise tagajärjel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kavandatava puidurafineerimistehase süsiniku jalajälg on kliimamuutuste suhtes neutraalne. Peale selle, võttes arvesse fossiilse CO2 välditavaid koguseid, aitaks puidurafineerimistehase rajamine muuhulgas olulise tegurina kaasa Eesti kliimaeesmärkide saavutamisele ning panustaks kõigi kolme põhilise kliimaeesmärgi saavutamisse:

1) Tehase rajamine aitaks vähendada kasvuhoonegaaside teket Eestis

2)Tõuseks taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalelektrienergia tarbimisest

3) Kavandatav puidurafineerimistehas aitaks suurendada töötleva tööstuse keskmist energiatõhusust Eestis

Tutvu täispika aruandega siin.

 

Kasutatud foto: Flickr

24.11.2017Rohealad ja nende mõju inimeste heaolule

Rohelisel linnaruumi ja töökeskkonnal võib olla positiivne mõju ja kasu nii töötajate heaolule kui ettevõtete käibele. SEI Yorgi keskuse ekspert Steve Cinderby on pühendunud antud valdkonna uurimisele ja tutvustas teemat Looduspõhiste lahenduste konverentsil Tallinnas. Loe intervjuud Steve Cinderby'ga rohealade mõjust ja konverentsi järelkajast siin.

 

 

Foto: "High Line" - New York’s High Line park.  Alexander Baxevanis,  Flickr

20.10.2017Kompromissid arengu ja looduskatastroofide ohu vähendamise vahel

Ühiskonna arengu suundumused, nagu näiteks linnade ja taristu kasv, võivad muuta ühiskonna haavatavamaks looduskatastroofide, sealhulgas tormide ja üleujutuste, suhtes. 

Paljud linnad ja olulised taristuobjektid asuvad piirkondades, kus looduskatastroofid on vägagi tõenäolised ja võivad tekitada olulist kahju. Eriti suur on see probleem maailma piirkondades, kus puuduvad sotsiaalse kaitse meetmed nagu näiteks kindlustused. SEI Tallinna vanemekspert Heidi Tuhkanen uurib Aasia piirkondlike näidete varal arengu ja katastroofiriskide vähendamise vahelisi seoseid, millest ka siin artiklis juttu on.

Loe usutlust Heidi Tuhkaneniga siit: https://www.sei-international.org/-news-archive/3784.

 

Foto: Nepaali maavärin, Flickr.

11.10.2017Linnad kui inspiratsiooniallikas – muljeid linnafestivalilt URBACT

SEI Tallinna praktikant Kaidi Kaaret osales vabatahtlikuna 3-5. oktoobril Tallinnas Telliskivi loomelinnakus toimunud URBACT linnafestivalil ja jagab oma muljeid kuuldust ja nähtust.

Mis organisatsioon URBACT on ja miks selliseid üritusi on vaja?

Kaidi Kaaret: URBACT on Euroopa Komisjoni regionaalse ühtsuse programm, mille eesmärk on arendada jätkusuutlikke linnasid ning linnadevahelist koostööd ja omavahelist kogemuste vahetamist. Üheltpoolt on URBACT rahapott, kust saab linnade jätkusuutlikuks arenguks toetust taotleda. Samas korraldavad nad ka „linnafestivale“, mis toovad kokku erinevate Euroopa linnade esindajad ning võimaldavad neil omavahel jagada innovaatilisi ja hästi õnnestunud projekte, mida saaks ka teistes linnades rakendada. Seekord korraldati linnafestival Tallinnas.

Kui festivali eesmärk on eelkõige urbaniste ja linnade arenguga tegelevaid osapooli inspireerida edukate näidete varal teistest linnadest, siis millist inspiratsiooni sina sealt said?

KK: Inspireeriv oli tõdeda, et suured muutused algavad väiksetest sammudest. Näiteks mitmete linnade praktikate puhul oli tegemist väga väikeste algatustega, mis hiljem kasvasid nõnda suureks, et mõjutasid kogu linna või lausa mitut linna. Nii suutis 10 000 elanikuga linnake Moans-Sardoux Prantsusmaal oma otsusega kõikides linna koolides ja lasteaedades ökotoitu pakkuda edendada linna ökopõllundust ning muuta ka linnaelanike toitumisharjumusi laiemalt.

Ka Tallinna linn pälvis festivalil Heakorrakuu eest tunnustuse. Mis olid veel põnevad ettevõtmised teistes Euroopa linnades, mis pälvisid tähelepanu?

KK: URBACT linnafestivalil oli esindatud 97 innovaatilist ja õnnestunud näidet Euroopa linnadest alates ringmajandusest ja keskkonnasäästlikkusest, kuni pagulaste integreerimiseni ühiskonda.

Näiteks Sloveenia pealinnas Ljubljanas on eesmärgiks võetud liigiline mitmekesisus ning linnamesindus, millest nüüdseks võtab osa üle 300 mesiniku 4500 mesitaruga. Sarnase tegevuse algatas sel aastal Eesti president Kadriorgu pargis.

Väga populaarne oli ka Hispaanias Santiago de Compostelas loodud veebiplatvorm, kus linnakodanikud saavad taaskasutamise ning prügi sorteerimise eest punkte koguda. Punktide eest on neil omakorda võimalik saada kinkekaarte kohalikes firmades, kes algatust sponsoreerivad. Nüüdseks on see idee kasutusel kuues Hispaania linnas Galicia regioonis ning välja on antud üle 800 kinkekaardi.

Praktika raames SEI Tallinnas oled sa hiljuti koostanud analüüsi KOV valimiste keskkonnalubadustest, mis puudutavad eelkõige just linnasid. Kriitikana tood sa muuhulgas välja, et kliimamuutusega kohanemise vajadust ei ole valimislubadustes üldse mainitud. Kuivõrd olid kliimamuutuse teemad kajastatud URBACT festivalil?

KK: Kliimamuutusega seoses oli esindatud palju erinevaid algatusi, mille eesmärgiks oli linna üldise looduskeskkonna parendamine. Näiteks Manchesteris moodustasid 30 kultuuri- ja kunstiorganisatsiooni ühtse tiimi lubades edendada linna kliimamuutuse vähendamise eesmärki. Seda tegid nad läbi teadlikkuse suurendamise teatrietenduste ja muuseuminäituste abil. Selle kaudu on Manchesteris saavutatud 7%-line CO2 koguse vähenemine aastas alates 2012. aastast.

Prantsusmaal Strasbourgis hakati vabatahtlikult vähendama pestitsiidide kasutust linnas, mis aitab hoida linnades liigilist mitmekesisust, ning lisati teadlikult linnaruumi ohtralt taimi, mis aitavad reguleerida õhutemperatuuri ja –niiskust.

Tulevik tõotab olla linnade päralt, kuna elu koondub järjest rohkem linnadesse. Mis jäi URBACT festivalilt kõlama, kuidas linnad selle survega kohaneda suudavad, nii et homo urbanicusel oleks seal ka hea elada?

KK: URBACTis esindatud Euroopa linnade puhul on kindlasti näha, et looduslikke elemente lisatakse linnapilti ja integreeritakse linnaplaneerimisse teadlikult ja proaktiivselt. Väga paljud algatused tegelevad ka inimeste teadlikkuse suurendamisega looduse rollist linnakeskkonna koormuse maandajana (müratõke, õhusaaste puhastamine, sademevee imamine, kuumatõkke pakkumine) kui ka linnalooduse olulisusest elanike füüsilisele ja vaimsele tervisele. Väga hea on tõdeda, et oktoobri lõpus toimub siinsamas Tallinnas ka Looduspõhiste lahenduste konverents, kus just nendele võimalustele ja näidetele linnapildis keskendutakse.

Kuigi linnastumine on vägagi aktuaalne teema, olid festivalil esindatud  ka paljud Euroopa väikelinnad, kelle probleemiks sarnaselt Eesti linnadega on pigem rahvastiku vähenemine ning vananemine. Näiteks esitleti erinevaid viise, kuidas pakkuda noortele elamispindu ning paremaid töötingimusi, et hoida neid oma kodukohas ning hoida väikelinnu nö kokku kuivamast.

Kokkuvõtteks oli tore näha linnaesindajate siirast vaimustust kuuldud näidetest. Oli tunda, et paljud ideed võetakse kohe ka teistes linnades käiku ja seega on sellisest festivalist tõeliselt kasu. 

 

Loe lisa:

URBACT linnafestival Tallinnas: http://urbact.eu/urbact-city-festival-set-inspire-urban-actors-european-cities

Tunnustus Tallinna linnale Heakorrakuu korraldamise eest: http://www.pealinn.ee/tallinn/tallinna-heakorrakuu-sai-euroopa-linnade-festivalil-tunnustuse-n202947


Foto: URBACT, Flickr

07.10.2017SEI Tallinn värbab vanemeksperdi

SEI Tallinn otsib oma meeskonda andmetöötluse ja modelleerimise valdkonna vanemeksperti.
Kandideerimise tähtaeg on 29. oktoober.
Kandideerimise tingimusi vaata lähemalt https://www.sei-international.org/working-for-sei/3768.

22.09.2017Kohalike valimiste keskkonnalubaduste keskmes on ühistransport, jalgrattateed ja rohealad, kuid autostumist ei piirata

Kuue parlamendi erakonna (KE, RE, SDE, IRL, EKRE ja VE), kahe valimisliidu (Savisaare Liit ja Tartu Heaks) ja Eestimaa Roheliste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste platvormide keskkonnalubaduste võrdlus näitas, et suurimat tähelepanu on lubadustes pööratud linnaliiklusele, eriti ühistranspordi ja kergliikluse teemadele ning rohealadele. Samas jääb valmislubadustes puudu integreeritud lähenemisest, mis keskkonateemad ühte tervikusse seoks.

Nii Tallinna kui Tartu valimisplatvormides antakse lubadus ehitada jalgrattateid ja rattaparklaid ning arendada jalgrattateede ja rendirataste võrgustikku. Ühistranspordi valdkonnas nähakse suuremat potentsiaali trammiteede arendamiseks Tallinnas (RE, SDE, IRL, Rohelised, Savisaare Liit), mida Rohelised laiendaksid ka Tallinna lähivaldadesse. Tartus on ühistranspordi prioriteediks pigem bussiliikluse kaasajastamine (SDE, RE, TAHE), vaid EKRE sooviks Tartusse ka trammitee või linnaraudtee rajamist.

Tallinnas on prioriteediks ka parkimisprobleemi lahendamine kas parkimismajade loomisega (KE, RE, IRL, Rohelised, Savisaare Liit) või „Pargi ja Reisi“ süsteemi arendamisega (RE, SDE, Rohelised). Siinkohal on erandiks EKRE, kes vähendaks tasulise parkimise ala ja hinda Tallinnas.

Rohealasid, eelkõige parkide korrastamist, pinkide lisamist, rattateede ehitamist ja sportimisvõimaluste loomist, tähtsustavad valimislubadused nii Tallinnas kui Tartus. Peamiselt nähakse rohealades rekreatsiooni arendamise võimalusi, seejuures on jäänud tähelepanuta linnalooduse poolt pakutavad lisaväärtused nagu näiteks müra, õhusaaste, paduvihmavee ja kuumalainete leevendamine, mis on olulised ka kliimamuutusega kohanemise seisukohast.

Lisaks aktiivse linnaelu võimalustele linna parkides lubavad Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid ja Rohelised toetada Tallinnasse keskkonnaaedade loomist ja linnapõllumajanduse arendamist.

Samas võivad omavahel vastuollu minna valimislubadused, mis ühelt poolt tähtsustavad küll rohelasid, kuid teisalt näevad ette sõiduteede ja ristmike rekonstrueerimist või parklate ja parkimismajade ehitust. Praktika on näidanud, et enamasti toimuvad sellised tegevused just rohealade arvelt nagu on näha ka Haabersti  ristmiku ja Reidi tee arenduse puhul.

“On tunnustust väärt, et erakondade ja valimisliitude valimisplatvormides on võrreldes eelmiste valimistega palju rohkem keskkonnaga seotud lubadusi,” kommenteerib analüüsi juhendanud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Kaja Peterson. „Kuid selleks, et linnad muutuksid ka praktikas rohelisteks linnadeks, on vaja julgemaid otsuseid autostumise piiramiseks. Selleks tuleb näha ühistransporti, kergliiklust ja rohealasid mitte eraldiseisvalt, vaid ühtse tervikliku süsteemina, mis suudaks pakkuda linnaelanikele tervislikumat elukeskkonda,“ märgib Peterson. See terviklik visioon, mis erakondade ja valimisliitude poolt välja käidud rohked lubadused omavahel paremini lõimiks, on seekord valimislubadustes puudu.

Põhjalikumat ülevaadet Stockholmi Keskkonnainsituudi Tallinna Keskuse poolt läbi viidud keskkonnaalaste valimislubaduste analüüsist saab lugeda siit: http://seit.ee/et/publikatsioonid?id=4719.

 

Lisainfo:
Kaja Peterson Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) vanemekspert
kaja.peterson@seit.ee, +372 502 2578

 

22.08.2017Sügavkülmutamine on hea nipp toidu raiskamise vastu

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuringust eestlaste toidutarbimise kohta selgus, et eestlane püüab toidu raiskamist vältida eelkõige õigete toidukoguste planeerimisega. Vähem mõeldakse sellele, kuidas toitu paremini säilitada ka järgmisteks toidukordadeks ja kuidas näiteks toidu sügavkülmutamine võiks siin abiks olla.

„Meie instituudi poolt läbi viidud uuring tõi välja, et eestlane küll üritab oma toidukorvi kohandada vastavalt sellele, kui palju ning kuidas planeeritakse toitu tarbida, kuid hoolimata sellest tuleb Eesti peredes toidu äraviskamist ette sageli,“ sõnas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu. „Tihtipeale on põhjuseks see, et kokku ostetud või valmistatud toit jääb külmkappi seisma ja läheb riknema. Sealjuures unustatakse, et peaaegu kõiki toite võib säilitada sügavkülmas, kus toit säilib kauem ning ei muutu kvaliteedilt halvemaks.“  

„Meie inimesed ei ole üldjuhul suured sügavkülma kasutajad – arvatakse, et peale marjade, seente ja liha midagi muud väga sügavkülma ei sobi panna,“ märkis Evelin Piirsalu. „Mida väga ei tehta, on valmistoidu sügavkülmutamine. Aga kui näiteks suppi, ühepajatoitu või mõnda muud sooja toitu on üle jäänud, siis oleks igati mõistlik seda portsjonite kaupa sügavkülmas hoiustada, et näiteks koolilastel oleks seda hea koju jõudes üles soojendada või täiskasvanutel lõunapausiks tööle kaasa võtta.“

„Sügavkülmutamise puhul ei pea kartma, et see protsess oluliselt toidus leiduvaid vitamiine või toiteväärtust vähendaks. Tähtis on aga, et valmistoidu portsjonid sügavkülma ei ununeks vaid tarbitaks ära mõistliku aja ehk mõne kuu jooksul. Samuti on soovitatav kasutada külmutamiseks ette nähtud korduskasutatavaid säilituskarpe ja pakendeid ning kirjutada neile peale ka kuupäev,“ rääkis Evelin Piirsalu.

Vaata, kuidas Rimi kokk Jörgen Kohal õpetab toitu sügavkülmas hoidma:

 

 

Toitude sügavkülmetamise kohta saab lugeda lisa siit:

http://tarbitoitutargalt.ee/portfolio/toiduainete-sailitamine-sugavkulmikus/

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuringud toiduraiskamise kohta Eestis:

http://www.seit.ee/et/projektid/projektide-andmebaas?project_id=322

 

Lisainformatsioon:

Evelin Piirsalu, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert

e-post: evelin.piirsalu@seit.ee, tel: +372 6276 116

 

 

Foto: Flickr

14.07.2017Digilahendused keskkonna vallas

Digitaalsed võimalused ja lahendused, mis on ka üks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodi prioriteetidest, loovad üha uusi võimalusi ka keskkonna ja looduskaitse valdkonnas. 14. juulil Rootsi Suursaatkonnas Tallinnas korraldatud arutelul keskenduti just keskkonna-alaste digivõimalustele ja teemakohaste kogemuste jagamisele Eesti ja Rootsi vahel.

Arutelu korraldajateks olid Rootsi saatkond ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) ning üritus toimus seoses EL-i keskkonnaministrite mitteametliku kohtumisega Tallinnas 13-14. juulil.

Arutelul osalesid Rootsi keskkonna- ja energiaministeeriumi asekantsler Per Ängquist, Rootsi saatkonna töötajad ja ajakirjanikud. Üritusel tutvustas SEI Tallinna juhataja Lauri Tammiste Läänemeres plastjäätmete vähendamise projekti BLASTIC , kus SEI Tallinnal on oluline roll merre suunduva prügi monitoorimises ja koguste väljaselgitamises. Ain Soome Maaeluministeeriumist tutvustas elektroonilise seire võimalusi kalanduses. Tegemist on Eesti riigi poolt võetud kohustusega ÜRO Ookeanide konverentsil käesoleva aasta juunikuus, mille eesmärgiks on kalandusvarustuse efektiivne seire ja kontroll merel.

Ettekannetele järgnenud arutelus, mida modereeris rootsi suursaadik Anders Ljunggren, keskenduti öko-innovatsioonile, monitoorimisele ja konkreetsetele lahendustele, et tagada Läänemere puhtam seisund. Arutusel olnud teemasid kajastas samal päeval ka Aktuaalne Kaamera (saatelõik 06:23-08:47).

03.06.2017Linnaelanikud hindavad looduse tähtsust oma tervisele

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn), Tallinna keskkonnaameti ja Helsingi linna koostöös korraldatud Tallinna ja Helsingi rohealade külastusuuringutest selgub, et linlased väärtustavad kõrgelt looduse pakutavaid hüvesid ja võimalusi ning nende mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele.

Uuringute eesmärk oli hinnata nende rohealade külastuskoormust, saada teada külastajate suhtumist looduse pakutavatesse hüvedesse ja ootusi rohealadele.

„Uuringute tulemused näitavad, et roheala külastajatele on looduskeskkonnas viibimine ja sellest saadav positiivne mõju väga oluline,“ ütles SEI Tallinna vanemekspert Piret Kuldna. „Looduse hüvedest ehk ökosüsteemide teenustest, mida linna rohealad pakuvad, peavad küsitletud linlased kõige tähtsamaks võimalust värskes õhus viibida, puhata ja vaba aega veeta, lihtsalt loodust nautida, vaikuses olla jatervisesporti teha. Linna rohealad pakuvad ka võimalustloodushääli kuulata, elusloodust jälgida ja marju või muid loodusande korjata, mida hindasid küsitletute seas kõrgemalt just välismaalased. ­Ilmselt on kohalikud elanikud harjunud nende võimalustega ka väljaspool linnarohealasid, mis mujal linnastunud keskkonnas võib olla muutunud haruldaseks. Samuti ei saa unustada, et eakamatele inimestele on tähtis võimalus leida linna rohealadel varju suvepalavuse eest, nagu küsitlus näitas,“ lisas Kuldna.

Et rohealade külastajad tahaksid veelgi enam loodust vahetult kogeda, näitab nende soov matka- ja jalutusradade ning radu tutvustavate kaartide järele. Rohealadele oodatakse ka rohkem mitmes keeles infotahvleid.

Külastusuuringud tehti Kadrioru pargis, Rocca al Mare promenaadi ümbruses, Paljassaare hoiualal, Helsingis Viikki looduskaitsealal ning Harakka saarel.

Rohealadel intervjueeriti kokku 634 inimest, keda küsitlesid Tallinna Ülikool ja Ympäristötutkimus Yrjölä Oy. Külastajate arvu ja päritolu hinnati täpsemalt Paljassaares ja Kadriorus, kus OÜ Positium LBS kasutas selleks mobiilpositsioneerimise andmeid, Paljassaare hoiualal koguti andmeid külastajate arvu kohta ka elektroonilise loenduri abil.

Külastusuuringud toimusid Interregi programmi projekti NATTOURS raames, mille eesmärk on arendada vastutustundlikku loodusturismi Tallinnas ja Helsingis. Uuringud jätkuvad 2018. aasta kevadeni, et hinnata rohealade külastuste ajalisi muutusi.

 

Projekt NATTOURS Instagramis: https://www.instagram.com/explore/tags/nattours/

NATTOURS Facebookis: https://www.facebook.com/NATTOURS1/

NATTOURS projektist: http://www.seit.ee/et/projektid/projektide-andmebaas?project_id=335

 

30.05.2017SEI Teadusfoorum 2017 Bangkokis

Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) iga-aastane Teadusfoorum toimus 30. maist 1. juunini esmakordselt Bangkokis, Tais. Üritusel osalenud 120 külalist ja 80 teadurit SEI rahvusvahelisest võrgustikust keskendusid säästva arengu teemadele ja võimalikele lahendustele Aasia kontekstis. Järgnevates videotes saab näha SEI Tallinna ekspertide muljeid ja teemakäsitlusi foorumil.

 

 

 

SEI Tallinna juhataja Lauri Tammiste jagab oma muljeid SEI Teadusfoorumilt.

 

Kerli Kirsimaa, SEI Talinna nooremekspert, avab soolise palgalõhe tagamaid Eesti põllumajandus- ja metsandussektoris.

 

SEI Tallinna vanemekspert Heidi Tuhkanen selgitab arendustegevuse ja katastroofiohuga seotud kompromisse.

 

Loe lisa teadusfoorumi esinejate, päevakava ja ülekannete kohta siit: https://www.sei-international.org/-news-archive/3705

19.05.2017Uus paradigma veemajanduses

Planeedi Maa jõgede ja järvede mageveed ning merede ja ookeanide soolased veed moodustavad omavahel tihedas seoses ühtse terviku. Majandus- ja elutegevus jõgede ülemjooksul mõjutab jõe keskkonnaseisundit alamjooksul ja rannikumeres, kuhu jõgi suubub, ning vastupidi.

Siiski on magevett ja merd käsitletud siiani valdavalt eraldi. #SEITallinna ekspert dr. Sulev Nõmmann osales rahvusvahelises töögrupis, kes töötas välja uudse vaatenurga, kuidas majandada vett ühtse tervikuna ja jätkusuutlikult. Intervjuud tehtud tööst Sulev Nõmmanniga saate lugeda siin: https://www.sei-international.org/-news-archive/3697.

 

Foto: liebeslakritze, Flickr

17.05.2017Rohelise kontori koolitus 8. juunil

Korraldame 8. juunil rohelise kontori koolituse, kuhu on väga oodatud ettevõtted ja organisatsioonid, kelle huvi on keskkonnamõju vähendamine kontoris (sh energiasääst, ressursside kokkuhoid) ja "rohelise" ning igati töötamist soosiva mõnusa keskkonna loomine oma töötajatele.
Info, päevakava ja registreerimine siin: http://seit.ee/et/sundmused

05.05.2017Valdava osa Tallinna mere-ja rannaprügist moodustab plast

Möödunud laupäeval Heakorra kuu raames läbi viidud rannatalgutel koristati prügist puhtaks Stroomi rannapark ja rand.

SEI Tallinna eksperdid sorteerisid rannast kokku korjatud prügi ja määrasid kindlaks selle koostise, kogudes seekaudu teavet Läänemere plastikprügi vähendamisele suunatud projekti BLASTIC jaoks.

Ootuspäraselt moodustas suurima osa rannaprügist plastik. Koguni 76% kokku kogutud ja koristatud rannaprügist olid kilekotid, plastpudelid ja -korgid, kõrred, plastikmänguasjad jne. 10% oli prügis klaasi- ning keraamikakilde, ülejäänud jäätmeliike (paber, metall, tekstiil, kumm, ohtlikud jäätmed) leidus kõiki kogutud prügis vähem kui 5%.

Rannatalgud toimusid samaaegselt Tallinnas, Helsinkis ja Turu linnas, nädal varem ka St Peterburgis.

Loe lisa: DELFI: Tormi kiuste – üle 300 inimese korrastas Stroomi rannaparki

Vaata ka: www.blastic.eu

 

Foto: Stroomi rannast korjatud prügi. Autor: Monika Jasson

27.04.2017Kaja Peterson Bosnia ja Hertsegoviinas riigi keskkonnaülevaadet koostamas

Loe usutlust Kaja Petersoniga siin.

Foto: Jaime Silva, Flickr

03.04.2017Toit ei ole prügi - toidujäätmete nutikad ja kestlikud kasutusviisid

Tallinn Music Week'i raames korraldati sel aastal kaks "Trash Cooking Dinner" õhtusööki, kus olid luubi all toidujäätmed - kuidas neid toidu valmistamisel nutikalt ja säästvalt ära kasutada.

Lisaks kontseptsiooni autori ja Rootsi parima restorani Fäviken Magasineti peakoka parema käe Peeter Piheli improviseeritud roogadele ning heale muusikale moodustas olulise osa õhtusöögist ka vestlusring solidaarse majanduse ja toidu säästmise teemal. Vestlusringi panustasid ka SEI Tallinna eksperdid Maarja Jõe ja Harri Moora, rääkides meie instituudi teostatud uuringute põhjal toiduraiskamise statistikast ja põhjustest Eestis ning toidu raiskamise vältimise võimalustest.
 

Loe ürituse kohta lisa siit.

Ürituse pildialbumid:

https://www.flickr.com/photos/tallinnmusicweek/albums/72157678601877364

https://www.flickr.com/photos/tallinnmusicweek/sets/72157679549596952

Loe Postimehest: Uus suund maitsemaailmas: prügist tehtud road

Vaata Kanal 2 Radari säästva arengu erisaadet, Trash Cooking Dinner'ile pühendatud saatelõigu algus 35:28: http://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=71425

 

02.03.2017Ressursitõhusus pakub ettevõtetele konkurentsieelise

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) asub koostöös Keskkonnaministeeriumiga rahvusvahelise projekti ENHANCE raames edendama Euroopa Liidu keskkonnajuhtimissüsteemi (EMAS) ja ringmajanduse põhimõtteid.

„Keskkonnajuhtimissüsteem loob raamistiku ettevõtete ja organisatsioonide ressursitõhusale ja keskkonnasäästlikule tegevusele. See on vältimatu eeldus konkurentsieelise saavutamiseks tänapäeva kiiresti muutuvas ärimaailmas,“ kommenteeris SEI Tallinna programmijuht Harri Moora.

EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) on keskkonnajuhtimis- ja auditeerimisskeem, mis on mõeldud organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ning avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks. Hetkel on Euroopas enam kui 4500 EMAS registreeringuga asutust. Samas on tänaseks Eestisse jäänud ainult kuus EMAS organisatsiooni (Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, AS Tallinna Vesi, Eesti Energia AS Iru Elektrijaam, Põllumajandusamet ja Tallinna Keskkonnaamet), nendest vaid kaks on ettevõtted.

„Ettevõtete motivatsioon EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi rakendada on väike. Seega on vaja EMAS skeemi rakendamist edendada ja täiendavalt motiveerida. Võttes arvesse teiste riikide kogemusi aitaks EMAS skeemi laiemale rakendamisele kaasa järjepidev riiklik toetamine ja motiveerimine läbi erinevate stiimulite. Oluline on ka ringmajanduse ja ressursi- ning energiatõhususe teemade integreerime EMASi rakendamisse,“ mainis Moora.

„Vabal tahtel enda keskkonnamõju süsteemselt hindavad ning suutlikkust tõstvad organisatsioonid annavad riigile võimaluse suunata ressursse sinna, kus king kõige enam pigistab. Seetõttu on iga projekt, mis aitab kaasa keskkonnajuhtimissüsteemide laialdasemale kasutusele võtmisele, äärmiselt vajalik,“ kommenteeris Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma. „EMAS määruse eeliseks on kohustus igal aastal esitada avalikkusele keskkonnategevusest ülevaadet kajastav aruanne. Oma tegevusega kaasneva keskkonnamõju jagamine avalikkusele peaks olema iga vastutustundliku organisatsiooni lahutamatu osa,“ nentis Heinma.

Et aidata kaasa ettevõtete ressursitõhususe tõusule läbi EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise ning toetada avalikku sektorit EMAS skeemi edendamisel, on ellu kutsutud rahvusvaheline projekt ENHANCE. Neli aastat kestva Interreg’i programmi rahastatud projekti jooksul kogutakse parimaid praktikaid, näiteid ja kogemusi projekti liikmesriikide valitsusasutustest, kus EMAS süsteem on edukalt rakendunud nagu Austria, Itaalia ja Hispaania. Neid teadmis jagatakse omakorda ning levitatakse ringmajanduse põhimõtteid nö uutes liikmesriikides nagu Tšehhi ja Eesti, kus see teema vajab arendamist.

Projekti tegevused aitavad kaasa ka ringmajanduse arendamisele, mis on hetkel üks Euroopa Liidu olulisemaid keskkonnapoliitika eesmärke.

ENHANCE projekti tegevusi ja eesmärke tutvustatakse täpsemalt 6. märtsil Keskkonnaministeeriumis toimuval seminaril. Päevakava ja registreerimine kuni 2. märtsini siin.

Loe lisa: http://www.interregeurope.eu/ENHANCE/

http://seit.ee/et/projektid/projektide-andmebaas?project_id=344

 

Foto: Johan Viirok, Iru elektrijaama korsten seestpoolt

 

Lisainfo:

Harri Moora, programmijuht, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn)

6276 108

harri.moora@seit.ee

01.03.2017ENHANCE – ringmajanduse ja ressursitõhususe suunas läbi EMAS süsteemi laiema rakendamise

Tänapäeva konkurentsitihedas ja kiiresti muutuvas maailmas on ettevõtted mõistnud, et ressursside tõhus kasutamine võib anda neile olulise konkurentsieelise, samuti luua head võimalused uute turgude hõivamiseks ning materjalikuludelt kokku hoidmiseks.

Paljud uuringud on välja toonud, et Euroopa keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteem EMAS (EcoManagement and Audit Scheme) ja keskkonnajuhtimissüsteemid laiemalt on tõhus vahend ressursitõhususe ja keskkonna-alase tegevuse parandamiseks.

Interreg Europe projekt ENHANCE(EMAS as a Nest to Nurture the Circular Economy) on ellu kutsutud selleks, et toetada avalikku sektorit EMAS rakendamise suurendamisel. Antud projektiga luuakse avalikule sektorile (eelkõige Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur ja teised huvirühmad) võimalused jagada, vahetada ja saada praktilisi kogemusi rahvusvahelisel tasandil EMAS süsteemi edukamaks rakendamiseks ning ringmajanduse põhimõtete levitamiseks Eestis. Projekti üleüldine siht on arendada riiklikke poliitikameetmeid, mis aitavad kaasa ettevõtete ressursitõhususe tõusule läbi EMAS määruse kohase keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise.

ENHANCE projekti esimeses etapis (2017-2018) on plaanis koguda ja analüüsida parimaid praktikaid EMAS rakendamisel projekti partnermaades, mis aitaksid EMAS-i laiemale rakendamisele teed rajada. Samuti vahetada EMAS süsteemi rakendamise kogemusi partnerriikide seas. Kogutud head näited ja parimad praktikad kogutakse loodavasse EMAS Joint Database’i. Seejärel koostatakse partnerriikides tegevusplaan (Towards EMAS Action Plan), mis sisaldab meetmeid nii halduskoormuse vähendamiseks kui ka rahaliste stiimulite jaoks, et suurendada EMAS juurutamist.

Projekti teises etapis (2019-2020) toimub loodud tegevusplaani rakendamine, jälgimine ning kokkuvõtete tegemine.

ENHANCE projektipartnerid: Ministry of Territory and Sustainability, Government of Catalonia (juhtpartner, Hispaania), Andalusian Institute of Technology (Hispaania), Sant´ Anna School of Advanced Studies (Itaalia), Federal Ministry of Agriculture, Forestry, Environment and Water Management (Austria), Stockholm Environment Institute Tallinn Centre, Czech Environmental Information Agency (Tsehhi).

ENHANCE projekti tutvustav seminar toimub 6. märtsil 2017 Tallinnas (Keskkonnaministeeriumi I korruse saalis, Narva mnt 7a):

 

Päevakava

12.40 – 13.10 ENHANCE projekti tutvustus. Harri Moora, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn)

13.10 – 13.40 EMAS määruse edendamiseks kasutatavate toetusmeetmete analüüsimine. Evelin Piirsalu, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn)

13.40 –14.15 EMAS määrus ning selle rakendamise peamised kitsaskohad. Andres Martma, AS Metrosert

14.15 – 15.00 Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise kitsaskohad. Andro Kivistik, Bureau Veritas Eesti OÜ ja Andres Kalda, DNV GL Eesti

15.00 – 15.30 Arutelu ja sirutuspaus

15.30– 16.00    Energiajuhtimissüsteemi  standardi  ülevaade  ja  selle  erinevus  võrreldes  teiste  juhtimissüsteemidega. Andro Kivistik, Bureau Veritas Estonia OÜ

16.00 – 17.00 „Kuidas      teostada      tasuvaid      investeeringuid      energia-      ja      ressursitõhusatesse tehnoloogiatesse?“ Mart Moora, CoreGrow OÜ

Seminarile registreerumise tähtaeg on 2. märts 2016 või kuni kohti jätkub. Registreerumiseks palun saata kiri maarja.joe@seit.ee. Kohtade arv on piiratud!

 

Loe lisa:

http://www.interregeurope.eu/enhance
http://seit.ee/et/projektid/projektide-andmebaas?project_id=344
https://www.sei-international.org/-news-archive/3641

              

27.02.2017SEI Tallinn uuris õhukvaliteedi parandamise võimalusi hoonete ja transpordi sektoris

Õhu kvaliteet mõjutab oluliselt inimeste tervist ja kvaliteetselt elatud eluaastaid. Kuigi Eesti õhukvaliteet on üks paremaid Euroopas, põhjustavad ka siin lühiajalise kliimamõjuga õhusaasteained enneaegseid surmasid ja terviseprobleeme. SEI Tallinna eksperdid uurisid, kuidas saaks olukorda parandada alustades muutustega transpordi ja hoonete sektoris.

Loe uudislugu SEI kodulehelt (inglise keeles).

30.01.2017SEI tunnistati maailma mõjukaimaks keskkonnapoliitika mõttekojaks

Stockholmi Keskkonnainstituudile (SEI) määrati Pennsylvania Ülikooli poolt välja antavas Global Go To Think Tanks Index’is, mida peetakse maailma mõttekodade peamiseks andmebaasiks ja mõõdupuuks, maailma mõjukaima keskkonnapoliitika mõttekoja reiting.

Indeks koostatakse tuhandete ajakirjanike, poliitikakujundajate, valdkonna- ning regioonide ekspertide seas läbi viidud küsitluste põhjal, milles hinnatakse muuhulgas mõttekodade juhtimist, töötajaid, töö kvaliteeti ja mainet, mõju poliitikaotsustele, tunnustust, innovatsiooni ning kommunikatsiooni.

Mõttekodasid reastatakse globaalselt, regioonide ja ekspertiisi põhiselt. Viimased kolm aastat on SEI olnud keskkonnamõttekodade seas teisel kohal Maailma Ressursside Instituudi (World Resources Institute) järel, kes on sel aastal indeksis kolmandal positsioonil.

“Meil on väga hea meel oma tööle sellist tunnustust saada,“ kommenteeris SEI direktor Johan  Kuylenstierna. “Võtame seda kui tõestust, et meie tööl on mõju ja seda hindavad ka meie partnerid.“

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) juhataja Lauri Tammiste tõdes samuti, et tegemist on väga suure tunnustusega. „On au olla osa SEI võrgustikust, mis tegutsedes oma seitsme keskuse kaudu ülemaailmselt alates Tallinnast kuni Bangkokini, panustab aasta aastalt üha enam positiivsete muutuste esilekutsumisse.“

Tammiste tõi värske näitena positiivsetest muutustes globaalsel tasandil SEI USA kolleegide tehtud analüüsi avamere naftapuurimise mõjudest Atlandi ookeanis ja Arktikas, mille põhjal Obama administratsioon otsustas seada piirangud tulevastele puurimistele nendes piirkondades. Kohalikul tasandil viis SEI Tallinn 2016. aastal näiteks läbi varasemal  toidukadu puudutaval analüüsil tugineva kampaania „Tarbi toitu targalt“ koos Toidupangaga.

Teadustöö ja poliitikakujundamise ühendamine on olnud SEI missioon alates organisatsiooni loomisest 1989 aastal, SEI Tallinn tegutseb keskkonnateemadega regionaalselt juba 25. aastat.

2016 Global Go To Think Tank Indexraportiga saab tutvuda siin: http://repository.upenn.edu/think_tanks/12/

 

Foto: Antoinette van de Rieth / Flickr

 

17.01.2017Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks?

Täna korraldavad Toidupank ja SEI Tallinn seminari „Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks?“, kus võetakse kokku oktoobris ja novembris toimunud kampaania „Tarbi toitu targalt“ tegevused, tänatakse partnereid ning vaadatakse teemaga seonduvalt tulevikku.

Sisukal ning samas pidulikul lõpuüritusel valmistatakse piduroad n.ö päästetud toidust ehk kohe realiseerimistähtajani jõudvast toidukaubast. See toonitab vastutustundliku ja teadliku tarbimise olulisust. Kaubad annab toitude valmistamiseks Rimi Eesti.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud teavituskampaania „Tarbi toitu targalt“ eesmärk oli koondada taas kord avalikkuse tähelepanu toidu raiskamise probleemile ning pakkuda teavet ning häid nippe selleks, et Eestis satuks vähem toidukaupa prügikasti. SEI Tallinna poolt viimastel aastatel teostatud toidukao uuringud ning Toidupanga kogemus toidu raiskamise vastu võitlemisel andsid kampaaniale hea kandepinna, millelt edasi minna.

„Meie hinnangul on kampaania „Tarbi toitu targalt“ raames edastatud info ning uus koduleht saanud rohkelt tähelepanu ning seega oleme astunud koos Toidupangaga järgmise olulise sammu toidu raiskamise vähendamiseks,“ kommenteeris SEI Tallinna programmijuht Harri Moora. „Kodude, restoranide ja kaupluste jaoks said loodud kaasaegsed teavitusmaterjalid, mis koondati veebilehele www.tarbitoitutargalt.ee. Sealt on nüüdsest leitav nii asjassepuutuv värske info, statistika kui ka nutikad näpunäited, kuidas toiduga teadlikumalt ringi käia. Meie kõigi tarbimisharjumused mõjutavad üldist pilti: iga inimene saab targemini majandades vähendada toidu äraviskamisega seotud keskkonnamõju kui ka sotsiaalset probleemi,“ rõhutas Moora.

Uusim lisandus veebilehel www.tarbitoitutargalt.ee on tarbimisharjumuste test, mille abil saab igaüks kohe esmase tagasiside oma toidu raiskamisega seotud rutiinidele. Test asub aadressil:tarbitoitutargalt.ee/testi-kuidas-tarbid-toitu-sina/ . 

SEI Tallinn ja Toidupank tänavad kõiki, kes aitasid teavituskampaaniat läbi viia ja sellesse panustasid. Eriti täname Eesti Kaupmeeste Liitu, ResQ Club’i ja suurepäraseid meediapartnereid, kes aitasid kampaania sõnumit võimendada ja inimesteni viia: TV3, Kanal2, ERR, ClearChannel ja JCDecaux.

Info seminari kohta leiab siit.

12.01.2017Seminar: Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks

Kutsume kõiki, kellele pakub huvi toiduraiskamise vähendamise teema, seminarile "Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks?" teisipäeval 17. jaanuaril Butterfly Lounge'is.

Teeme kokkuvõtteid SEI Tallinna ja Toidupanga kampaaniast Tarbi toitu targalt ja arutleme selle üle, mida saame teha, et Eestis läheks vähem toitu raisku.
REGISTREERU: http://bit.ly/2jeG8YM (kuni 14.01) ja loe lisa siin.

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

0