Uudised

2017

14.07.2017Digilahendused keskkonna vallas

Digitaalsed võimalused ja lahendused, mis on ka üks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodi prioriteetidest, loovad üha uusi võimalusi ka keskkonna ja looduskaitse valdkonnas. 14. juulil Rootsi Suursaatkonnas Tallinnas korraldatud arutelul keskenduti just keskkonna-alaste digivõimalustele ja teemakohaste kogemuste jagamisele Eesti ja Rootsi vahel.

Arutelu korraldajateks olid Rootsi saatkond ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) ning üritus toimus seoses EL-i keskkonnaministrite mitteametliku kohtumisega Tallinnas.

Arutelul osalesid Rootsi keskkonna- ja energiaministeeriumi asekantsler Per Ängquist, Rootsi saatkonna töötajad ja ajakirjanikud. Üritusel tutvustas SEI Tallinna juhataja Lauri Tammiste Läänemeres plastjäätmete vähendamise projekti BLASTIC ja Ain Soome Maaeluministeeriumist elektroonilise seire võimalusi kalanduses

03.06.2017Linnaelanikud hindavad looduse tähtsust oma tervisele

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn), Tallinna keskkonnaameti ja Helsingi linna koostöös korraldatud Tallinna ja Helsingi rohealade külastusuuringutest selgub, et linlased väärtustavad kõrgelt looduse pakutavaid hüvesid ja võimalusi ning nende mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele.

Uuringute eesmärk oli hinnata nende rohealade külastuskoormust, saada teada külastajate suhtumist looduse pakutavatesse hüvedesse ja ootusi rohealadele.

„Uuringute tulemused näitavad, et roheala külastajatele on looduskeskkonnas viibimine ja sellest saadav positiivne mõju väga oluline,“ ütles SEI Tallinna vanemekspert Piret Kuldna. „Looduse hüvedest ehk ökosüsteemide teenustest, mida linna rohealad pakuvad, peavad küsitletud linlased kõige tähtsamaks võimalust värskes õhus viibida, puhata ja vaba aega veeta, lihtsalt loodust nautida, vaikuses olla jatervisesporti teha. Linna rohealad pakuvad ka võimalustloodushääli kuulata, elusloodust jälgida ja marju või muid loodusande korjata, mida hindasid küsitletute seas kõrgemalt just välismaalased. ­Ilmselt on kohalikud elanikud harjunud nende võimalustega ka väljaspool linnarohealasid, mis mujal linnastunud keskkonnas võib olla muutunud haruldaseks. Samuti ei saa unustada, et eakamatele inimestele on tähtis võimalus leida linna rohealadel varju suvepalavuse eest, nagu küsitlus näitas,“ lisas Kuldna.

Et rohealade külastajad tahaksid veelgi enam loodust vahetult kogeda, näitab nende soov matka- ja jalutusradade ning radu tutvustavate kaartide järele. Rohealadele oodatakse ka rohkem mitmes keeles infotahvleid.

Külastusuuringud tehti Kadrioru pargis, Rocca al Mare promenaadi ümbruses, Paljassaare hoiualal, Helsingis Viikki looduskaitsealal ning Harakka saarel.

Rohealadel intervjueeriti kokku 634 inimest, keda küsitlesid Tallinna Ülikool ja Ympäristötutkimus Yrjölä Oy. Külastajate arvu ja päritolu hinnati täpsemalt Paljassaares ja Kadriorus, kus OÜ Positium LBS kasutas selleks mobiilpositsioneerimise andmeid, Paljassaare hoiualal koguti andmeid külastajate arvu kohta ka elektroonilise loenduri abil.

Külastusuuringud toimusid Interregi programmi projekti NATTOURS raames, mille eesmärk on arendada vastutustundlikku loodusturismi Tallinnas ja Helsingis. Uuringud jätkuvad 2018. aasta kevadeni, et hinnata rohealade külastuste ajalisi muutusi.

 

Projekt NATTOURS Instagramis: https://www.instagram.com/explore/tags/nattours/

NATTOURS Facebookis: https://www.facebook.com/NATTOURS1/

NATTOURS projektist: http://www.seit.ee/et/projektid/projektide-andmebaas?project_id=335

 

30.05.2017SEI Teadusfoorum 2017 Bangkokis

Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) iga-aastane Teadusfoorum toimus 30. maist 1. juunini esmakordselt Bangkokis, Tais. Üritusel osalenud 120 külalist ja 80 teadurit SEI rahvusvahelisest võrgustikust keskendusid säästva arengu teemadele ja võimalikele lahendustele Aasia kontekstis. Järgnevates videotes saab näha SEI Tallinna ekspertide muljeid ja teemakäsitlusi foorumil.

 

 

 

SEI Tallinna juhataja Lauri Tammiste jagab oma muljeid SEI Teadusfoorumilt.

 

Kerli Kirsimaa, SEI Talinna nooremekspert, avab soolise palgalõhe tagamaid Eesti põllumajandus- ja metsandussektoris.

 

SEI Tallinna vanemekspert Heidi Tuhkanen selgitab arendustegevuse ja katastroofiohuga seotud kompromisse.

 

Loe lisa teadusfoorumi esinejate, päevakava ja ülekannete kohta siit: https://www.sei-international.org/-news-archive/3705

19.05.2017Uus paradigma veemajanduses

Planeedi Maa jõgede ja järvede mageveed ning merede ja ookeanide soolased veed moodustavad omavahel tihedas seoses ühtse terviku. Majandus- ja elutegevus jõgede ülemjooksul mõjutab jõe keskkonnaseisundit alamjooksul ja rannikumeres, kuhu jõgi suubub, ning vastupidi.

Siiski on magevett ja merd käsitletud siiani valdavalt eraldi. #SEITallinna ekspert dr. Sulev Nõmmann osales rahvusvahelises töögrupis, kes töötas välja uudse vaatenurga, kuidas majandada vett ühtse tervikuna ja jätkusuutlikult. Intervjuud tehtud tööst Sulev Nõmmanniga saate lugeda siin: https://www.sei-international.org/-news-archive/3697.

 

Foto: liebeslakritze, Flickr

17.05.2017Rohelise kontori koolitus 8. juunil

Korraldame 8. juunil rohelise kontori koolituse, kuhu on väga oodatud ettevõtted ja organisatsioonid, kelle huvi on keskkonnamõju vähendamine kontoris (sh energiasääst, ressursside kokkuhoid) ja "rohelise" ning igati töötamist soosiva mõnusa keskkonna loomine oma töötajatele.
Info, päevakava ja registreerimine siin: http://seit.ee/et/sundmused

05.05.2017Valdava osa Tallinna mere-ja rannaprügist moodustab plast

Möödunud laupäeval Heakorra kuu raames läbi viidud rannatalgutel koristati prügist puhtaks Stroomi rannapark ja rand.

SEI Tallinna eksperdid sorteerisid rannast kokku korjatud prügi ja määrasid kindlaks selle koostise, kogudes seekaudu teavet Läänemere plastikprügi vähendamisele suunatud projekti BLASTIC jaoks.

Ootuspäraselt moodustas suurima osa rannaprügist plastik. Koguni 76% kokku kogutud ja koristatud rannaprügist olid kilekotid, plastpudelid ja -korgid, kõrred, plastikmänguasjad jne. 10% oli prügis klaasi- ning keraamikakilde, ülejäänud jäätmeliike (paber, metall, tekstiil, kumm, ohtlikud jäätmed) leidus kõiki kogutud prügis vähem kui 5%.

Rannatalgud toimusid samaaegselt Tallinnas, Helsinkis ja Turu linnas, nädal varem ka St Peterburgis.

Loe lisa: DELFI: Tormi kiuste – üle 300 inimese korrastas Stroomi rannaparki

Vaata ka: www.blastic.eu

 

Foto: Stroomi rannast korjatud prügi. Autor: Monika Jasson

27.04.2017Kaja Peterson Bosnia ja Hertsegoviinas riigi keskkonnaülevaadet koostamas

Loe usutlust Kaja Petersoniga siin.

Foto: Jaime Silva, Flickr

03.04.2017Toit ei ole prügi - toidujäätmete nutikad ja kestlikud kasutusviisid

Tallinn Music Week'i raames korraldati sel aastal kaks "Trash Cooking Dinner" õhtusööki, kus olid luubi all toidujäätmed - kuidas neid toidu valmistamisel nutikalt ja säästvalt ära kasutada.

Lisaks kontseptsiooni autori ja Rootsi parima restorani Fäviken Magasineti peakoka parema käe Peeter Piheli improviseeritud roogadele ning heale muusikale moodustas olulise osa õhtusöögist ka vestlusring solidaarse majanduse ja toidu säästmise teemal. Vestlusringi panustasid ka SEI Tallinna eksperdid Maarja Jõe ja Harri Moora, rääkides meie instituudi teostatud uuringute põhjal toiduraiskamise statistikast ja põhjustest Eestis ning toidu raiskamise vältimise võimalustest.
 

Loe ürituse kohta lisa siit.

Ürituse pildialbumid:

https://www.flickr.com/photos/tallinnmusicweek/albums/72157678601877364

https://www.flickr.com/photos/tallinnmusicweek/sets/72157679549596952

Loe Postimehest: Uus suund maitsemaailmas: prügist tehtud road

Vaata Kanal 2 Radari säästva arengu erisaadet, Trash Cooking Dinner'ile pühendatud saatelõigu algus 35:28: http://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=71425

 

02.03.2017Ressursitõhusus pakub ettevõtetele konkurentsieelise

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) asub koostöös Keskkonnaministeeriumiga rahvusvahelise projekti ENHANCE raames edendama Euroopa Liidu keskkonnajuhtimissüsteemi (EMAS) ja ringmajanduse põhimõtteid.

„Keskkonnajuhtimissüsteem loob raamistiku ettevõtete ja organisatsioonide ressursitõhusale ja keskkonnasäästlikule tegevusele. See on vältimatu eeldus konkurentsieelise saavutamiseks tänapäeva kiiresti muutuvas ärimaailmas,“ kommenteeris SEI Tallinna programmijuht Harri Moora.

EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) on keskkonnajuhtimis- ja auditeerimisskeem, mis on mõeldud organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ning avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks. Hetkel on Euroopas enam kui 4500 EMAS registreeringuga asutust. Samas on tänaseks Eestisse jäänud ainult kuus EMAS organisatsiooni (Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, AS Tallinna Vesi, Eesti Energia AS Iru Elektrijaam, Põllumajandusamet ja Tallinna Keskkonnaamet), nendest vaid kaks on ettevõtted.

„Ettevõtete motivatsioon EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi rakendada on väike. Seega on vaja EMAS skeemi rakendamist edendada ja täiendavalt motiveerida. Võttes arvesse teiste riikide kogemusi aitaks EMAS skeemi laiemale rakendamisele kaasa järjepidev riiklik toetamine ja motiveerimine läbi erinevate stiimulite. Oluline on ka ringmajanduse ja ressursi- ning energiatõhususe teemade integreerime EMASi rakendamisse,“ mainis Moora.

„Vabal tahtel enda keskkonnamõju süsteemselt hindavad ning suutlikkust tõstvad organisatsioonid annavad riigile võimaluse suunata ressursse sinna, kus king kõige enam pigistab. Seetõttu on iga projekt, mis aitab kaasa keskkonnajuhtimissüsteemide laialdasemale kasutusele võtmisele, äärmiselt vajalik,“ kommenteeris Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma. „EMAS määruse eeliseks on kohustus igal aastal esitada avalikkusele keskkonnategevusest ülevaadet kajastav aruanne. Oma tegevusega kaasneva keskkonnamõju jagamine avalikkusele peaks olema iga vastutustundliku organisatsiooni lahutamatu osa,“ nentis Heinma.

Et aidata kaasa ettevõtete ressursitõhususe tõusule läbi EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise ning toetada avalikku sektorit EMAS skeemi edendamisel, on ellu kutsutud rahvusvaheline projekt ENHANCE. Neli aastat kestva Interreg’i programmi rahastatud projekti jooksul kogutakse parimaid praktikaid, näiteid ja kogemusi projekti liikmesriikide valitsusasutustest, kus EMAS süsteem on edukalt rakendunud nagu Austria, Itaalia ja Hispaania. Neid teadmis jagatakse omakorda ning levitatakse ringmajanduse põhimõtteid nö uutes liikmesriikides nagu Tšehhi ja Eesti, kus see teema vajab arendamist.

Projekti tegevused aitavad kaasa ka ringmajanduse arendamisele, mis on hetkel üks Euroopa Liidu olulisemaid keskkonnapoliitika eesmärke.

ENHANCE projekti tegevusi ja eesmärke tutvustatakse täpsemalt 6. märtsil Keskkonnaministeeriumis toimuval seminaril. Päevakava ja registreerimine kuni 2. märtsini siin.

Loe lisa: http://www.interregeurope.eu/ENHANCE/

http://seit.ee/et/projektid/projektide-andmebaas?project_id=344

 

Foto: Johan Viirok, Iru elektrijaama korsten seestpoolt

 

Lisainfo:

Harri Moora, programmijuht, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn)

6276 108

harri.moora@seit.ee

01.03.2017ENHANCE – ringmajanduse ja ressursitõhususe suunas läbi EMAS süsteemi laiema rakendamise

Tänapäeva konkurentsitihedas ja kiiresti muutuvas maailmas on ettevõtted mõistnud, et ressursside tõhus kasutamine võib anda neile olulise konkurentsieelise, samuti luua head võimalused uute turgude hõivamiseks ning materjalikuludelt kokku hoidmiseks.

Paljud uuringud on välja toonud, et Euroopa keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteem EMAS (EcoManagement and Audit Scheme) ja keskkonnajuhtimissüsteemid laiemalt on tõhus vahend ressursitõhususe ja keskkonna-alase tegevuse parandamiseks.

Interreg Europe projekt ENHANCE(EMAS as a Nest to Nurture the Circular Economy) on ellu kutsutud selleks, et toetada avalikku sektorit EMAS rakendamise suurendamisel. Antud projektiga luuakse avalikule sektorile (eelkõige Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur ja teised huvirühmad) võimalused jagada, vahetada ja saada praktilisi kogemusi rahvusvahelisel tasandil EMAS süsteemi edukamaks rakendamiseks ning ringmajanduse põhimõtete levitamiseks Eestis. Projekti üleüldine siht on arendada riiklikke poliitikameetmeid, mis aitavad kaasa ettevõtete ressursitõhususe tõusule läbi EMAS määruse kohase keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise.

ENHANCE projekti esimeses etapis (2017-2018) on plaanis koguda ja analüüsida parimaid praktikaid EMAS rakendamisel projekti partnermaades, mis aitaksid EMAS-i laiemale rakendamisele teed rajada. Samuti vahetada EMAS süsteemi rakendamise kogemusi partnerriikide seas. Kogutud head näited ja parimad praktikad kogutakse loodavasse EMAS Joint Database’i. Seejärel koostatakse partnerriikides tegevusplaan (Towards EMAS Action Plan), mis sisaldab meetmeid nii halduskoormuse vähendamiseks kui ka rahaliste stiimulite jaoks, et suurendada EMAS juurutamist.

Projekti teises etapis (2019-2020) toimub loodud tegevusplaani rakendamine, jälgimine ning kokkuvõtete tegemine.

ENHANCE projektipartnerid: Ministry of Territory and Sustainability, Government of Catalonia (juhtpartner, Hispaania), Andalusian Institute of Technology (Hispaania), Sant´ Anna School of Advanced Studies (Itaalia), Federal Ministry of Agriculture, Forestry, Environment and Water Management (Austria), Stockholm Environment Institute Tallinn Centre, Czech Environmental Information Agency (Tsehhi).

ENHANCE projekti tutvustav seminar toimub 6. märtsil 2017 Tallinnas (Keskkonnaministeeriumi I korruse saalis, Narva mnt 7a):

 

Päevakava

12.40 – 13.10 ENHANCE projekti tutvustus. Harri Moora, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn)

13.10 – 13.40 EMAS määruse edendamiseks kasutatavate toetusmeetmete analüüsimine. Evelin Piirsalu, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn)

13.40 –14.15 EMAS määrus ning selle rakendamise peamised kitsaskohad. Andres Martma, AS Metrosert

14.15 – 15.00 Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise kitsaskohad. Andro Kivistik, Bureau Veritas Eesti OÜ ja Andres Kalda, DNV GL Eesti

15.00 – 15.30 Arutelu ja sirutuspaus

15.30– 16.00    Energiajuhtimissüsteemi  standardi  ülevaade  ja  selle  erinevus  võrreldes  teiste  juhtimissüsteemidega. Andro Kivistik, Bureau Veritas Estonia OÜ

16.00 – 17.00 „Kuidas      teostada      tasuvaid      investeeringuid      energia-      ja      ressursitõhusatesse tehnoloogiatesse?“ Mart Moora, CoreGrow OÜ

Seminarile registreerumise tähtaeg on 2. märts 2016 või kuni kohti jätkub. Registreerumiseks palun saata kiri maarja.joe@seit.ee. Kohtade arv on piiratud!

 

Loe lisa:

http://www.interregeurope.eu/enhance
http://seit.ee/et/projektid/projektide-andmebaas?project_id=344
https://www.sei-international.org/-news-archive/3641

              

27.02.2017SEI Tallinn uuris õhukvaliteedi parandamise võimalusi hoonete ja transpordi sektoris

Õhu kvaliteet mõjutab oluliselt inimeste tervist ja kvaliteetselt elatud eluaastaid. Kuigi Eesti õhukvaliteet on üks paremaid Euroopas, põhjustavad ka siin lühiajalise kliimamõjuga õhusaasteained enneaegseid surmasid ja terviseprobleeme. SEI Tallinna eksperdid uurisid, kuidas saaks olukorda parandada alustades muutustega transpordi ja hoonete sektoris.

Loe uudislugu SEI kodulehelt (inglise keeles).

30.01.2017SEI tunnistati maailma mõjukaimaks keskkonnapoliitika mõttekojaks

Stockholmi Keskkonnainstituudile (SEI) määrati Pennsylvania Ülikooli poolt välja antavas Global Go To Think Tanks Index’is, mida peetakse maailma mõttekodade peamiseks andmebaasiks ja mõõdupuuks, maailma mõjukaima keskkonnapoliitika mõttekoja reiting.

Indeks koostatakse tuhandete ajakirjanike, poliitikakujundajate, valdkonna- ning regioonide ekspertide seas läbi viidud küsitluste põhjal, milles hinnatakse muuhulgas mõttekodade juhtimist, töötajaid, töö kvaliteeti ja mainet, mõju poliitikaotsustele, tunnustust, innovatsiooni ning kommunikatsiooni.

Mõttekodasid reastatakse globaalselt, regioonide ja ekspertiisi põhiselt. Viimased kolm aastat on SEI olnud keskkonnamõttekodade seas teisel kohal Maailma Ressursside Instituudi (World Resources Institute) järel, kes on sel aastal indeksis kolmandal positsioonil.

“Meil on väga hea meel oma tööle sellist tunnustust saada,“ kommenteeris SEI direktor Johan  Kuylenstierna. “Võtame seda kui tõestust, et meie tööl on mõju ja seda hindavad ka meie partnerid.“

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) juhataja Lauri Tammiste tõdes samuti, et tegemist on väga suure tunnustusega. „On au olla osa SEI võrgustikust, mis tegutsedes oma seitsme keskuse kaudu ülemaailmselt alates Tallinnast kuni Bangkokini, panustab aasta aastalt üha enam positiivsete muutuste esilekutsumisse.“

Tammiste tõi värske näitena positiivsetest muutustes globaalsel tasandil SEI USA kolleegide tehtud analüüsi avamere naftapuurimise mõjudest Atlandi ookeanis ja Arktikas, mille põhjal Obama administratsioon otsustas seada piirangud tulevastele puurimistele nendes piirkondades. Kohalikul tasandil viis SEI Tallinn 2016. aastal näiteks läbi varasemal  toidukadu puudutaval analüüsil tugineva kampaania „Tarbi toitu targalt“ koos Toidupangaga.

Teadustöö ja poliitikakujundamise ühendamine on olnud SEI missioon alates organisatsiooni loomisest 1989 aastal, SEI Tallinn tegutseb keskkonnateemadega regionaalselt juba 25. aastat.

2016 Global Go To Think Tank Indexraportiga saab tutvuda siin: http://repository.upenn.edu/think_tanks/12/

 

Foto: Antoinette van de Rieth / Flickr

 

17.01.2017Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks?

Täna korraldavad Toidupank ja SEI Tallinn seminari „Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks?“, kus võetakse kokku oktoobris ja novembris toimunud kampaania „Tarbi toitu targalt“ tegevused, tänatakse partnereid ning vaadatakse teemaga seonduvalt tulevikku.

Sisukal ning samas pidulikul lõpuüritusel valmistatakse piduroad n.ö päästetud toidust ehk kohe realiseerimistähtajani jõudvast toidukaubast. See toonitab vastutustundliku ja teadliku tarbimise olulisust. Kaubad annab toitude valmistamiseks Rimi Eesti.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud teavituskampaania „Tarbi toitu targalt“ eesmärk oli koondada taas kord avalikkuse tähelepanu toidu raiskamise probleemile ning pakkuda teavet ning häid nippe selleks, et Eestis satuks vähem toidukaupa prügikasti. SEI Tallinna poolt viimastel aastatel teostatud toidukao uuringud ning Toidupanga kogemus toidu raiskamise vastu võitlemisel andsid kampaaniale hea kandepinna, millelt edasi minna.

„Meie hinnangul on kampaania „Tarbi toitu targalt“ raames edastatud info ning uus koduleht saanud rohkelt tähelepanu ning seega oleme astunud koos Toidupangaga järgmise olulise sammu toidu raiskamise vähendamiseks,“ kommenteeris SEI Tallinna programmijuht Harri Moora. „Kodude, restoranide ja kaupluste jaoks said loodud kaasaegsed teavitusmaterjalid, mis koondati veebilehele www.tarbitoitutargalt.ee. Sealt on nüüdsest leitav nii asjassepuutuv värske info, statistika kui ka nutikad näpunäited, kuidas toiduga teadlikumalt ringi käia. Meie kõigi tarbimisharjumused mõjutavad üldist pilti: iga inimene saab targemini majandades vähendada toidu äraviskamisega seotud keskkonnamõju kui ka sotsiaalset probleemi,“ rõhutas Moora.

Uusim lisandus veebilehel www.tarbitoitutargalt.ee on tarbimisharjumuste test, mille abil saab igaüks kohe esmase tagasiside oma toidu raiskamisega seotud rutiinidele. Test asub aadressil:tarbitoitutargalt.ee/testi-kuidas-tarbid-toitu-sina/ . 

SEI Tallinn ja Toidupank tänavad kõiki, kes aitasid teavituskampaaniat läbi viia ja sellesse panustasid. Eriti täname Eesti Kaupmeeste Liitu, ResQ Club’i ja suurepäraseid meediapartnereid, kes aitasid kampaania sõnumit võimendada ja inimesteni viia: TV3, Kanal2, ERR, ClearChannel ja JCDecaux.

Info seminari kohta leiab siit.

12.01.2017Seminar: Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks

Kutsume kõiki, kellele pakub huvi toiduraiskamise vähendamise teema, seminarile "Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks?" teisipäeval 17. jaanuaril Butterfly Lounge'is.

Teeme kokkuvõtteid SEI Tallinna ja Toidupanga kampaaniast Tarbi toitu targalt ja arutleme selle üle, mida saame teha, et Eestis läheks vähem toitu raisku.
REGISTREERU: http://bit.ly/2jeG8YM (kuni 14.01) ja loe lisa siin.

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

0