Uudised

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

28.10.2011Konverents "Inimmõju Tallinna keskkonnale VI" 8.12.2011. a

 

Säästva Eesti Instituut ja Tallinna Botaanikaaed kutsuvad osalema kuuendal konverentsil „Inimmõju Tallinna keskkonnale VI“, mis toimub neljapäeval, 8. detsembril 2011. a Tallinna Botaanikaaias. Iga viie aasta tagant toimuva konverentsi eesmärk on tutvustada hiljutisi uuringuid Tallinna elustiku ja keskkonnaseisundi kohta, kuid samuti tuua rahvusvahelist kogemust linnakeskkonna jätkusuutliku arendamise kohta. Lisaks konverentsi-ettekannetele valmib 37 autori kaastööna artiklite kogumik, mida jagatakse konverentsil osalejatele.

Konverentsil esinevad ettekandega ka kaks välisesinejat. Stockholmi keskkonna- ja terviseameti juhataja Gunnar Söderholm tutvustab sel sügisel vastu võetavat Stockholmi keskkonnaprogrammi aastateks 2012-2015. Teine välisesineja Birgit Brenninkmeijer Hollandi linnukaitseühingust Vögelbescherming tutvustab erinevaid võimalusi, kuidas Hollandi linnades linnalinnustiku kaitset tagatakse.

Konverents on ennekõike suunatud linnaökoloogia ja linnakorralduse valdkonnaga tegelevatele ja kokku puutuvatele teadlastele, ametnikele ja tudengitele. Päevakavaga saab tutvuda Tallinna Botaanikaaia koduleheküljel. Konverentsi töökeel on eesti keel, ingliskeelsed ettekanded tõlgitakse.

Konverentsi korraldamist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tallinna Botaanikaaed.


Lisainfo:

Meelis Uustal
E-post meelis.uustal[at]seit.ee
Tel. 6276 106
Säästva Eesti Instituut

 

27.10.20118.-9. novembril 2011 toimub Riias projekti BalticClimate lõpukonverents

Conference on finding ways through Climate Change will be held in Riga in November

Press release

October 25th, 2011

BalticClimate Conference “Pathfinding through Climate Change” will be held in Riga, Latvia, November 8th-9th 2011 to be a platform for exchange of ideas and knowledge relevant to climate change in the Baltic Sea Region.

The Conference is organised to present the results of the project “Baltic Challenges and Chances for local and regional development generated by Climate Change” (BalticClimate) and to enhance the discussion on the climate change subject. 

An overview of possible climate changes in the Baltic Sea Region (BSR) will be presented by Dr. Mattias Hjerpe (The University of Linköping, Sweden), followed by experiences in adaptation to climate change and mitigation of climate change impacts in Transport, Energy, Agriculture and Planning/Housing sectors. A panel discussion with representatives from Policy Making, Spatial Planning and Business will be facilitated by a professional journalist.

The BalticClimate Toolkit will be presented to the public for the first time during the conference. An information and communities technologies Toolkit is a computer assisted compilation of newly developed exercises, methodology and experiences in 12 languages. It is transferable and easy to use for municipalities as well as the local and regional stakeholders throughout the whole Baltic Sea region.

Especially for this occasion a Multimedia Dome with climate change visualizations will be brought to Riga from Sweden. The Dome will be available for visitors by prior arrangement.

Posters describing aims and backgrounds of implementation cases carried out within the BalticClimate project and the main conclusions made during the process will also be exhibited in the conference.

BalticClimate has been carried out by 23 Project Partners and further Associated Organisations from 8 Baltic Sea Region countries and is financed under the Baltic Sea Region Programme within the European Regional Development Fund (ERDF).

BalticClimate has been selected as one of the flagship projects that anticipate regional and local impact of climate change through research within European Union Strategy for the Baltic Sea Region. It contributes the Strategy in aspects of mitigation and adaptation to climate change and therefore making Baltic Sea Region an environmentally sustainable place.

For more information about BalticClimate and the Conference visit www.balticclimate.org.

For additional information, please contact:

Ms. Maira Jēgere, BalticClimate Communication Manager
Tel. +371 67215068, e-mail: maira.jegere@videsprojekti.lv

Mr. Ehm Dennis, BalticClimate Project Coordinator
Tel. +49-511/348 42 0, e-mail: Ehm@arl-net.de

Konverentsi programm


 

25.07.2011Valmis ülevaade Tallinna faunast aastatel 1980–2010

SÄÄSTVA EESTI INSTITUUDI
PRESSITEADE
25. juuli 2011

Ülevaatest loomastiku uuringutest Tallinnas selgus, et viimase kolmekümne aasta jooksul on leidnud Tallinnas endale elupaiga või rändepeatuskoha üle 130 kaitsealuse loomaliigi.

Säästva Eesti Instituudis (SEI) valminud töös koondati kokku andmed aastatel 1980–2010 Tallinnas tehtud maismaaloomastiku uuringute kohta ning anti hinnang andmete piisavusele ja fauna edasisele seirevajadusele. Tööst selgus, et 30 aasta jooksul on Tallinnas registreeritud ligi 1400 loomaliiki selgroogsete, tolmeldajate, kiililiste ja teatud mardikaliste rühmadest, kellest ligi kümnendik (133 liiki) on Eestis kaitse alla võetud. Tallinna elustiku projektijuhi Meelis Uustali sõnul näitavad need numbrid, et suurele arendussurvele ja asustustihedusele vaatamata leidub Tallinnas piirkondi, kus looduskeskkond on piisavalt soodsas seisundis nii kaitsealuste kui tavalisemate liikide säilitamiseks. Näiteks elutsevad Tallinnas tänini I kaitsekategooria liikidest nii kõre kui väikepistrik. Samas ei esine kaitsealused liigid Tallinnas lausaliselt, vaid neid leidub sagedamini linna suuremates looduslikes piirkondades, nagu Paljassaare hoiuala, Astangu looduskompleks ja Pirita jõe ürgoru maastikukaitseala.

Kaitsealuste liikide kõrval tuleb Uustali hinnangul jälgida ka tavaliste linnaliikide, nagu näiteks koduvarblase seisundit, sest muutused linnaelu ja inimestega harjunud loomade arvukuses annavad esimese signaali tõsisematest probleemidest linnakeskkonna kvaliteedis.

Tööst selgus samuti, et olemasolevate andmete põhjal ei saa anda objektiivset hinnangut selle kohta, milliste loomarühmade või liikide seisund on paranenud või halvenenud. Põhjus seisneb selles, et andmed on lünklikud ja usaldusväärsed andmeread on lühikesed. Selleks, et Tallinna elurikkus püsiks, tuleb süsteemselt jätkata inventuure ja seireid, millest saadavad andmed aitavad toetada otsusetegemist nii planeerimisel kui arendustegevuse keskkonnamõjude hindamisel. Seirete jätkamiseks ja laiendamiseks annab hea raamistiku ka vastne Tallinna Keskkonnastrateegia, mille keskkonnategevuskava koostamisse panustab ka käesolev projekt.

SEI väljaanne nr 17 „Andmeid Tallinna faunast aastatest 1980–2010“ (http://www.seit.ee/failid/824.pdf) valmis ühe osana Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projektist „Tallinna fauna seisund aastatel 1980–2010“. Lisaks väljaande koostamisele viidi projekti käigus Tallinnas läbi ka kimalaste, päeva- ja ööliblikate, kahepaiksete, nahkhiirte ja elamualade linnustiku uuringud.

Lisainfo:
Meelis Uustal
meelis.uustal@seit.ee

26.05.2011Nobeli preemia laureaatide globaalse jätkusuutlikkuse teemaline sümpoosion Stockholmis

18. mail 2011 toimus Stockholmis kõrgetasemeline konverents, kus peaesinejateks olid Nobeli teadusauhindade saajad. Konverentsiteemaks oli globaalne jätkusuutlikkus. Konverentsi korraldas Stockholmi Keskkonnainstituut. 

Loe edasi: http://globalsymposium2011.org/news-and-media/memorandum

09.05.2011Pressikutse 17.-19.05.2011 toimuvatele meediaüritustele

Lugupeetud ajakirjanikud

Olete oodatud kolmandale globaalse jätkusuutlikkuse teemalisele Nobeli preemia laureaatide sümpoosionile, mis peetakse 16.-19. mail Stockholmis.
Sümpoosioni korraldajad kutsuvad teid osalema 17.–19. mail toimuvatel meediaüritustel.

MÄRKUS: meediaüritustel saab osaleda ka veebilevi vahendusel
WEBCAST LINK: http://globalsymposium2011.org/live

Täpsema info ürituste kohta leiate siit.


Lugupidamisega
Külli Putmaker
Programmi assistent
Tel: 6276114
Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
www.seit.ee
www.sei-international.org

28.04.2011Baltic Compass vaagis põllumajanduse ja veekaitse küsimusi Läänemere tervise kontekstis

Interregi projekti Baltic Compass kolmandal seminaril olid teemaks veekaitse tehnoloogiad ja seiremetoodikad, millega saab tõhusalt ennetada  lämmastiku ja fosfori kandumist veekogudesse ja seekaudu Läänemerre. Pikemalt peatuti seminaril Pandivere nitraaditundliku ala (NTA) olukorral ja kuulati ära ülevaade 2010. a. OÜ ELLE poolt läbiviidud sõnnikuhoidlate inventuuri tulemused. Seminaril tõdeti, et alusteave NTA haritava maa/põllumajandusmaa niing taotlevate toetuste kohta on puudulik, lämmastiku ja fosfori ärakande vältimiseks tuleks pöörata tähelepanu suurte tootmisüksuste sõnnikulaotamise meetoditele ning väikeste ja keskmise tootmisüksuste sõnnikuhoidlate lekkekindluse suurendamisele. Seminaril osalejaid oli 21 (keskkonnaministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, keskkonnaameti, nõuaande keskuse, konsultatsioonifirmad esindajad). Järgmine seminar toimub sügisel 2011.

Lisateavet projekti Baltic Compass kohta leiate siit.

25.04.2011Pressikutse 26.04.2011 toimuvale meediaseminarile

Pressikutse

Lugupeetud ajakirjanikud

Olete oodatud meediaseminarile, mis toimub käesoleva aasta mais korraldatava kolmanda ülemaailmse Nobeli preemia laureaatide säästva arengu teemalise sümpoosioni ettevalmistamiseks.
Meediaseminar toimub Rootsi Keskkonnaministeeriumis 26. aprillil kell 14.00.
MÄRKUS: seminaril saab osaleda veebilevi vahendusel
WEBCAST LINK: http://globalsymposium2011.org/press-seminar

Täpsema info seminari kohta leiate siit.


Lugupidamisega
Külli Putmaker
Programmi assistent
Tel: 6276114
Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
www.seit.ee
www.sei-international.org

28.03.2011Tallinnas toimub Interreg projekti Baltic Climate partnerite seminar

28.-30. märtsini 2011 toimub Tallinnas Interreg projekti BalticClimate partnerite seminar:

http://www.seit.ee/index.php?m=9&program=4&project=57&l=1

25.01.2011Valmis Säästva arengu komisjoni transpordi raport 2010

Säästva arengu komisjonil on valminud säästva transpordi raport. Raporti eesmärk oli anda hinnang Eesti transpordi ja liikuvuse suundumustele säästva arengu seisukohast ja pakkuda välja lahendusi säästva transpordikorralduse saavutamiseks. Raporti koostas Säästva Eesti Instituut.

Raport ja lühikokkuvõte on kättesaadavad Riigikantselei kodulehel. 

SAKTRA 2010 raporti töömaterjalide ja seminaride ettekannetega saab tutvuda SEI kodulehel.

Raporti esitlus toimub 26. jaanuaril 2011, kell 10-12 Tallink City hotellis Cityside konverentsisaalis aadressil A. Laikmaa 5.

24.01.2011BalticClimate töövahendi tõlkimisteenuse hange

Säästva Eesti Instituut kutsub osalema BalticClimate projekti raames koostatava töövahendi tõlkimisteenuse hankes. Töövahendi eesmärk on aidata maakondadel ja valdadel töötada välja arengustrateegiate ja ruumiliste planeeringute terviklahendusi, mis arvestavad kliimamuutusest tulenevate väljakutsete ja võimalustega.

Täpsema info hanketingimuste kohta leiate siit.

Pakkumised ja dokumendid saata elektrooniliselt aadressile info@seit.ee hiljemalt 7.02.2011 kell 16.00.


Lisainformatsioon pakkumiskutse kohta:

Evelin Urbel-Piirsalu, tel. 56 48 18 58, evelin.urbel-piirsalu@seit.ee (kuni 31.01.2011)
Piret Kuldna, tel. 51 15 178, piret.kuldna@seit.ee (alates 31.01.2011)
Külli Putmaker, tel. 51 78 776, kylli.putmaker@seit.ee

10.01.2011Ilmus SEI väljaanne nr 16 Natura hindamise praktikast ja kvaliteedist 2010

Natura hindamine on kavade ja projektidega kaasneva mõju hindamine loodusdirektiivi ja linnudirektiivi alusel kaitstavatele liikidele ja nende direktiivide alusel moodustatud vastavalt loodus- ja linnualadele, mis koos moodustavad Natura 2000 võrgustiku. Natura hindamise põhimõtted on kirjeldatud loodusdirektiivi (92/43/EN) artikli 6 lõigetes (3) ja (4).

Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku alale jõustati Eestis keskkonnamõju hindamise menetluse osana esmakordselt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega 3. aprillil 2005. aastal (KeHJS; RT I 2005, 15, 87) ehk ligikaudu aasta hiljem, kui Eestist sai EL liikmesriik (1. mail 2004). Kuivõrd tänaseks on Natura hindamist praktiseeritud Eestis peaaegu viis aastat, on see piisav aeg selleks, et anda hinnang selle praktikale ja kvaliteedile ning teha esimesi järeldusi.
 
Käesolev töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse ülevaade Natura hindamise nõuetest vastavalt loodusdirektiivile. Teises osas esitatakse analüüsitulemused Natura hindamise vastavusest nõuetele mõningate 2010. a. valminud KMH aruannete põhjal. Töö kolmandas osas käsitletakse Natura hindamisega seotud ekspertide seas läbiviidud ankeetküsitluse tulemusi. Töö lõpus tehakse järeldused Natura hindamise praktikast ja kvaliteedist ning antakse soovitusi selle paremaks muutmiseks.
 
Uurimus viidi läbi detsembris 2010 ja seda rahastas Säästva Eesti Instituut.

2010

2009

2008

2007

0