Uudised

2017

2016

2015

2014

2013

2012

29.11.2012Säästva Eesti Instituut / SEI Tallinn tähistas 20. aastapäeva

Novembris täitus Säästva Eesti Instituudi / Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ehk lühidalt SEI Tallinna 20 tegutsemisaastat, mida tähistati 26. novembril Lennusadamas foorumiga "Rio+20 – vähese süsinikuga majanduse suunas".

Avasõnavõttudega esinesid Stockholmi Keskkonnainstituudi tegevjuht Johan Kuylenstierna ja SEI Tallinna juhataja Tea Nõmmann, kõnedega keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja Rootsi keskkonnasaadik Annika Markovic. Ettekanded olid SEI USA keskuse juhatajalt Charlie Heapsilt „Vähese CO2-heitega maailmamajanduse stsenaariumid“ ja videotervitusena IT-visionäärilt Linnar Viigilt „Ettevõtlus ja IT-perspektiivid“.

Ettekannetele järgnes paneeldiskussioon vähese CO2-heitega majandusele ülemineku võimalustest, takistustest ja lahendustest, kus osalesid Keit Pentus-Rosimannus, Annika Markovic, Charlie Heaps ja Joakim Helenius. Sünnipäeva lõpetas pidulik vastuvõtt.

Vaadake ettekandeid ja pildigaleriid siit. 


SEI Tallinna keskus asutati 1992. aastal neljanda Stockholmi Keskkonnainstituudi keskusena, olles esimene keskkonnapoliitika instituut Eestis. SEI keskused olid olemas juba Stockholmis, Yorkis ja Bostonis.

SEI Tallinn on Eestis registreeritud eraõiguslik sihtasutus, kelle missioon on toetada ühiskonna otsustusprotsesse ja ärgitada muutusi säästva arengu suunas, pakkudes selleks integreeritud teadmisi keskkonna- ja arenguvaldkonnas ning seostades teadusuuringud poliitika kujundamisega.

Algusest peale on instituudi kesksed teemad olnud säästev areng, keskkonnamõju hindamine, looduskaitse korraldus, kliima ja energiamajandus, keskkonnajuhtimine. Aastate jooksul on lisandunud veel mitmeid valdkondi, nagu näiteks keskkonnamajandus, säästev transport ja liikuvuse korraldus ning linnaelustiku kaitse.

Õige pea pärast instituudi asutamist alustati ka rahvusvaheliste konverentside ja seminaride korraldamist, et tutvustada oma töö tulemusi ning vahetada kogemusi teiste riikidega. Esimene suurem konverents toimus juba 1993. aasta veebruaris keskkonnakonventsioonide rakendamisest Balti riikides. 1997. aastat võib SEI Tallinnas lugeda pöördepunktiks säästva arengu edendamisel, kui Eestis toimusid Rio+5 Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalsed konsultatsioonid ning käivitusid tegevused võimaluste loomiseks 21. sajandi säästva arengu tegevuskava (Agenda 21) elluviimiseks Eestis.

2000. aastal laiendasime SEI Tallinna keskust nimega Säästva Eesti Instituut, et rõhutada instituudi tegevuse seost asukohamaaga.

Eesti võimaluste avanemisest saadik oleme osalenud Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammides, Euroopa territoriaalse koostöö programmides jt koostöövõrgustikes.

Uurimistööde tulemuste avaldamiseks hakkasime 2000. aastal välja andma SEI Tallinna väljaannete seeriat, milles praeguseks on instituudi ekspertidelt ilmunud 20 raamatut ja aruannet. Peale selle on ilmunud hulgaliselt muid artikleid, juhendeid, käsiraamatuid. Nende põhjal tehtud teadmiste jagamise ja koolituste arv ulatub ilmselt sadadesse, mille seas on eriti palju tähelepanu pööratud ettevõtete, asutuste, organisatsioonide koolitamisele keskkonnajuhtimise edendamiseks.

SEI Tallinn on ka Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) asutajaliige. Viimase aja verstapostidena instituudi ajaloos võib välja tuua Riigikantselei juures tegutseva säästva arengu komisjoni juhtimise alates 2011. aasta juunist ning Säästva arengu foorumi 2012, mis oli juba kuues omataoline foorum Eestis. Sel aastal oli foorumi peateema rohemajanduse eeldused ja võimalused ning SEI Tallinn andis esimest korda välja ka rohemajanduse edendaja auhinnad.

28.11.2012SEI Tallinn ja Tiit Kallaste tähistasid novembris oma 20. tööaastat

SEI Tallinn tähistas novembris oma 20. tegutsemisaastat. Sama pikk ajalugu koos instituudiga on meie staažikaimal meeskonnaliikmel Tiit Kallastel. Palju õnne! 

Tiit alustas uue teadusasutuse ülesehitamisega 1992. aasta sügisel teadusdirektori ametis. Keskkonnapoliitika rakendamine Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga on olnud tema peamine teadusuuringute suund. 1990-ndate keskel tõusis kliimamuutuse teema kogu maailmas väga oluliseks. Tiit asus juhtima kliima-, energia- ja  atmosfääri programmi. Seni Eesti Teaduste Akadeemias atmosfääri saastatuse hindamisele ja modelleerimisele pühendunud ja teaduskraadi kaitsnud uurijana alustas ta loogilise jätkuna  kliimamuutuse teemaga. Sealt alates on Tiit kujunenud üheks Eesti juhtivaks kliima- ja energiapoliitika eksperdiks, keskendudes ÜRO Kliimamuutuste konventsiooni ja selle Kyoto Protokolli paindlike mehhanismide, eelkõige kasvuhoonegaaside heitmekaubanduse ja ühisrakenduse, juurutamisele Eestis. Samuti on tähelepanu keskmes energiatõhusus, energiasääst ning taastuvenergia (tuul, biomass ja biogaas) projektide analüüs ja dokumentatsiooni  koostamine vastavuses Kyoto protokolli nõuetega.

2000-ndate aastate alguses alustas ta Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise direktiivi kohaldamist Eestis ning Eesti Valitsuse tellimusel töötas välja ja kaitses Euroopa Komisjonis kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riiklikud jaotuskavad esimese (2005-2007) ning teise kauplemisperioodi (2008-2012) tarbeks. Europrojektide juhtimise ja neis osalemisega alustas Tiit 1990-ndate aastate lõpust, tänaseks on nende arv kasvanud seitsmeni. Paljudes rahvusvahelistes projektides osalemine Eesti-poolse projektijuhina on andnud laialdasi kogemusi ja võimaldanud avaldada üle 200 publikatsiooni. Äsja lõppenud INTERREGi projekti, biogaasist mootorikütuse tootmise võimaluste uuringu juhina loodab ta selle valdkonna kiiret väljaarendamist Eestis.

Tänavu 1. detsembril andis Tiit kliima- ja energiaprogrammi juhtimise üle Valdur Lahtveele ning  jätkab instituudi töödesse panustamist vanemteadurina.

Valdur Lahtvee, diplomeeritud metsamajaduse inseneri (Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1981) tegevusvalkondadeks on kliima ja energeetika, rohemajandus, strateegiline planeerimine, säästev areng, poliitikainstrumentide väljatöötamine, mõju hindamine ja rakendamine. Valdur on tegutsenud üle 30 aasta keskkonnakaitse, keskkonnajuhtimise, kaasamise, ning keskkonnapoliitika analüüsimise ja lõimimise valdkondades nii organisatsiooni kui riigi tasandil. Aastatel 2004-2007 oli Valdur SEI Tallinna keskuse juhataja.  

05.11.20125.-11. novembril toimub üle-eestiline ENERGIASÄÄSTUNÄDAL

5.-11. novembril 2012 toimub juba neljandat korda üle-eestiline energiasäästunädal,  mille eesmärk on panna inimesi mõtlema energia tarbimise ning selle vähendamise peale. Ühte nädalasse on koondatud mitmeid tegevusi ja üritusi, et anda sellele teemale suurem kuuldavus ja nähtavus. Energiasäästunädala korraldajad on Tartu Regiooni Energiaagentuur ja KredEx, Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liit, Säästva Eesti Instituut, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Swedbank, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tartu Teaduspark.

Energiasäästunädalal 2012 käsitletakse elektrituru avanemist, hoonete energiatõhusust, taastuvenergeetikat ja transporti, kuid nädalal saavad kajastust ka paljud teised energiasäästuvaldkonnaga seotud teemad ja sõnumid.

Kutsume energiasäästunädalast osa võtma kõiki ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, kes toodavad, vahendavad, töötlevad või tarbivad energiat või kellel on energia säästmist puudutav sõnum, mida tarbijatele edastada. Oleme püüdnud igal aastal kaasata nimetatud nädalasse võimalikult palju erinevaid organisatsioone, eesmärgiga koostada mitmekesine ja sisutihe programm, kus iga energiasäästunädala külastaja leiaks endale mõne meelepärase ja vajaliku ürituse.

Energiasäästunädala tarbeks on avatud spetsiaalne kodulehekülg www.energiatark.ee, kust leiab infot nädala üritustest ja  osalevatest organisatsioonidest ning häid nõuandeid üldiseks säästlikuks käitumiseks.

  

 

12.10.2012Ilmus ülevaade veekaitsest Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (NTA) on Kesk-Eestis paiknev viljakate muldadega piirkond, kus aluspõhja kivimid on tugevalt karstunud ning mis on ühtlasi tänu oma geoloogilisele ehitusele üks põhilisi põhjavee varude moodustumise alasid Eestis. Sealt saavad ka alguse mitmed nii majandusliku kui looduskaitselise tähtsusega jõed. Intensiivse põllumajanduse tõttu on aga NTA-l mitmed pinnaveekogud eutrofeerunud või eutrofeerumisohus ning põhjavee kvaliteet piirkonniti kesine. Kui paljud suuremad punktreostuskolded (reoveekäitlus, lekked loomakasvatushoonetest) on suudetud tänaseks päevaks likvideerida, siis põllumajanduslik hajureostus on jätkuvalt probleemiks veekogude hea seisundi saavutamisel.

Väljaandes märgitakse, et põllumajandustootjatele suunatud küsitlus näitas vajadust jätkata teavitustööd eutrofeerumise kui probleemi olemasolu ning tõsiduse kohta, kuna Eestis kõige suuremas eutrofeerumisohus oleva piirkonna – NTA tootjad ei pidanud veereostust oluliseks probleemiks ning hindasid oma kodukandi põhja- ning pinnavee seisundi pigem heaks või väga heaks. Ometi on veekvaliteedi näitajate põhjal ligi pool NTA veekogumitest kas kesises või halvas seisundis. Reostuse tõkestamiseks välja töötatud meetmed saavad tõhusad olla üksnes juhul, kui põllumajandus-tootjad näevad nende vajalikkust, mistõttu NTA loomist ja kehtestatud piiranguid tuleb paremini talunikele põhjendada. Ka tõstatus talunike seas hoidlate jätkuvalt problemaatiline olukord. Järelevalve NTA-l kehtestatud piirangute üle, just hoidlate nõuetele vastavuse üle on nõrk, kuid vaja oleks tõhusamat kontrolli ja tagasisidet tootjatele. Järelevalve peab käima käsikäes asjakohase nõustamisega, et aidata kaasa põllumajandustootjate tegevuse keskkonnahoidlikumaks muutmisel. Lisaks viitab väljaanne täpsemate põllumajandusandmete (väetisekasutus, saagikus, põllumajandusmeetmed maaelu arengukavast) kogumise vajadusele ning suuremale NTA tegevuskava ning veekaitset reguleerivate tegevuskavade sidustamisele.

Põhjalikum ülevaade töös tehtud järeldustest ning soovitustest on leitav e-trükisest, mis on kättesaadav siit.

SEI väljaanne nr 20 „Veekaitsest Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal“ valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud samanimelise projekti nr 1768/2011 tulemusena.

Lisainfo: Marit Sall

04.10.20123. oktoobril toimus Säästva Arengu Foorum 2012: Rohelise majanduse eeldused ja võimalused Eestis

2012. aasta juunis toimus ülemaailmne ÜRO säästva arengu konverents Rio+20, mille üks põhiteema oli roheline majandus. Mida arvavad Eesti ettevõtjad, mis on roheline majandus ja kuidas seda saavutada oma ettevõttes, organisatsioonis ning riigis tervikuna? Kas me jagame ühist eesmärki? Kas meie vahendid selle saavutamiseks on piisavad, mida on vaja teha senisest erinevalt? 

Säästva Eesti Instituut koos Riigikantselei juures tegutseva säästva arengu komisjoniga korraldas nende küsimuste üle arutamiseks säästva arengu foorumi, mille peamiseks sihtrühmaks olid ettevõtjad ja majanduspoliitika kujundajad Eestis.

 

Säästva Arengu Foorumil esinesid Riigikogu esimees Ene Ergma, selle aasta juunis Eesti delegatsiooni Maa tippkohtumisel Rio de Janeiros juhtinud välisminister Urmas Paet, OECD statistikaosakonna asedirektor dr Paul Schreyer, ABB Balti piirkonnajuht Bo Henriksson,Wageningeni Ülikooli professor ning UNESCO sotsiaalse õppimise ja säästva arengu hariduse töörühma juht prof. Arjen Wals ja Säästva Eesti Instituudi juhataja Tea Nõmmann. Järgnes arutelu laudkondades rohelise majanduse eeldustest ja võimalustest Eestis.

 

Foorumil andis Säästva Eesti Instituut esmakordselt välja Eesti rohemajanduse edendaja auhinnad ettevõtetele. Eraettevõtluse kategoorias tunnustati AS-i ABB, väikeettevõtluse kategoorias Pajumäe talu ja riigi osalusega ettevõtete kategoorias Riigimetsa Majandamise Keskust. Tegemist on uue auhinnaga, mis tunnustab neid ettevõtteid, kes rakendavad oma tootmistegevuses ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Auhinna eesmärk on teadvustada rohemajanduse tähtsust nii ettevõtjate seas kui Eesti ühiskonnas laiemalt.

Aktsiaselts ABB vääris tunnustust selle eest, et tema tootmistegevus toetab taastuvenergia kasutamist ning oma tootmistegevuses ja ärijuhtimises rakendatakse keskkonnajuhtimis­süsteemi. Pajumäe talu Viljandimaal viljeleb keskkonna­hoidlikku mahepiimandust ja ettevõtte üha laienev tootevalik on tarbijate seas hinnatud. Riigiettevõte Riigimetsa Majandamise Keskus on loonud võimalused riigimetsa avalikuks kasutamiseks ning ettevõttes rakendatakse säästva metsanduse standardeid ja keskkonna­juhtimissüsteemi.

 

Foorumi korraldamist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigikantselei.

 

Ettekandeid ja lisainfot vaadake siit.

19.07.2012Ilmus ülevaade keskkonnahariduse korraldusest Eestis

Uuringu aruannet saab lugeda siit.

Uuringus osales 57 keskkonnahariduse spetsialisti ja 75 bioloogia-geograafiaõpetajat. Vastuste puhul tuleb arvestada seda, et need peegeldavad aktiivsete keskkonnahariduse spetsialistide ja õpetajate arvamusi, mis ei pruugi kattuda mõlema vastajarühma enamuse arvamusega. Uuringu tulemusena võib tuua esile järgmist:

1.       Mõlemad vastajarühmad – keskkonnahariduse spetsialistid ja õpetajad – olid tugevalt sedameelt, et on vaja eraldi keskkonnahariduse arengukava. Põhjenduseks toodi seda, et keskkonnaharidus on spetsiifiline haridus paljude osapooltega ja see vajab korraldamist. Samuti toodi esile seda, et omaette kava on tarvis seetõttu, et tähtsustada keskkonnaharidust ning selgitada selle eesmärke ja mõisteid.

2.       Valdav oli vastajate arusaam, et loodusharidus on kõige alus, ilma liikide ja elupaikade ning nendevaheliste seoste tundmiseta ei ole võimalik anda ei keskkonnaharidust ega säästva arengu haridust.

3.       Kuigi Eestis tegutseb üle poolesaja loodus- ja keskkonnaharidust andva keskuse, leidsid vastajad, et Eestis pole loodus- ja keskkonnaharidus kõigile koolidele eri piirkondades siiski kättesaadav. Põhjusteks toodi peamiselt kaks asjaolu: keskused ei paikne üle riigi ühtlaselt ja pakutavaid programme kasutavad teatud aktiivsed koolid.

4.       Õpetajad koostavad oma tööks vajalikke loodus- ja keskkonnahariduse programme enamasti ise, kuna omavad paremat ülevaadet sellest, mida täpselt on vaja õppekava täitmiseks. Spetsialistide pakutud programmid on oma programmidele pigem täienduseks kui asenduseks.

5.       Pakutavate programmide sisuga olid õpetajad enam-vähem rahul, eriti populaarsed on keskkonnaameti ja RMK pakutavad programmid. Vastajad soovisid, et lisaks üldhariduskoolide õpilastele laieneksid programmid ka kutsekoolide õpilastele ja täiskasvanutele, eriti lastevanematele koos lastega.

6.       Vastajate arvates on pakutud programmid omavahel vähe koordineeritud. Samas läksid vastajate arvamused lahku selles, kas pakutud programmide teatud dubleeritus on probleem või mitte. Osa vastajaid leidis, et dubleerituse tõttu on kasutajatel suurem valikuvõimalus, samas kui teised vastajad leidsid, et dubleerituse tõttu jäävad osad teemad katmata. Ühtlasi märgiti, et dubleerivate programmide vähendamisel saaksid ülejääva ressursi arvel programmidest osa võtta rohkem koole. Rõhutati spetsiaalse vajaduste ja võimaluste uuringu läbiviimise olulisust.

7.       Keskkonnaharidust tuleks koordineerida üle riigi, leidsid mõlema rühma vastajad. Juhtivat rolli keskkonnahariduse korraldamises nähakse riigil ja eelkõige soovitakse, et selles osaleks haridusministeerium.

8.       Keskkonnahariduse rahastamises tunnustakse KIKi rolli projektide rahastamises, kuid õpetajad näevad pigem seda, et keskkonnaharidus oleks õppekava osa ja selle rahastamine toimuks riigieelarve kaudu. Spetsialistide rühma vastajad leidsid, et keskkonnameti tegevuse kulud peaksid olema kaetud ameti eelarves, mitte aga projektipõhiselt KIKi projektide kaudu.

02.07.2012Inimesed on nõus maksma puhtama Läänemere eest

Pressiteade

Läänemere-äärsete riikide elanikud väärtustavad merd ja on valmismaksma ligikaudu  4  miljardit eurot aastas merekeskkonna seisundi parandamiseks. Selline valmisolek selgus rahvusvahelise teadusvõrgustiku BalticSTERN hiljutise uuringu tulemusena.

Esmakordselt küsiti samaaegselt kõigi üheksa Läänemere-äärse riigi elanikelt, kui palju nad oleksid valmis maksma mere eutrofeerumise vähendamise eest. Nagu tulemused näitavad, on enamik vastajaid nõus olukorra paranemise eest maksma.

· Eesti elanikud on valmis maksma keskmiselt 17 eurot inimese kohta aastas tervislikuma mereökosüsteemi, sealhulgas läbipaistvama vee, 
vetikate vohamise piiramise ning süvamere hapnikuvaeguse vähenemise eest. Keskmine maksevalmidus erineb riikide lõikes märgatavalt,
alates 4 eurost kuni 110 euroni inimese kohta aastas, kuid kui arvestada sissetulekute erinevusi, siis see lahknevus on väiksem.

· Eesti elanike jaoks on tervislikuma Läänemere koguväärtuseks 17 miljonit eurot aastas.

· Keskmiselt iga teine Läänemere piirkonna elanik on kogenud eutrofeerumise tagajärgi, peamiselt vee hägustumist ning vetikate vohamist. 
Paljud on mures mere keskkonnaseisundi pärast. Uuring näitab ka, et inimesed hoolivad Läänemerest tervikuna, mitte ainult oma kohalikust
piirkonnast.

· Uurimistöö tulemusena selgus, et Eesti elanikud peavad puhast Läänemerd ning mere poolt pakutavaid ökosüsteemi teenuseid oluliseks.
Valdav enamik Eesti uuringus osalenutest on viibinud Läänemerel või Läänemere ääres puhkuse - enamasti rannas puhkamise või suplemise -eesmärgil.

Uuringu tulemused kinnitavad, et Läänemere riikide elanikud peavad väga tähtsaks Läänemere tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamist toitainete koguse vähendamiseks meres. “See on tugev sõnum otsusetegijatele, et avalikkus toetab edasist kiiret mere seisundi parandamist. Ebapiisav tegutsemine läheb kalliks maksma,” ütles Aljona Karlõševa, kes võttis osa Eesti uuringu ettevalmistamisest.

Kokku vastas küsimustele Läänemere tähtsuse ning enda maksevalmiduse kohta, kas interneti küsimustiku või vahetu intervjuu teel, 10 500 inimest üheksast riigist.

Uuringus kirjeldati Läänemere keskkonnaseisundit aastal 2050 juhul, kui uusi meetmeid eutrofeerumise vähendamiseks kasutusele ei võeta ja juhul, kui eutrofeerumise vähendamise eesmärgid on Läänemere tegevuskava kohaselt saavutatud. Vastajatel paluti neid kahte seisundit võrrelda ning hinnata enda maksevalmidust olukorra parandamiseks.

Helsingi Komisjoni ehk HELCOMi Läänemere tegevuskava on kokku lepitud kõigi üheksa Läänemere riigi vahel. Iga riik on nõustunud vähendama toitainete heitkoguseid teatud määrani saavutamaks mere head seisundit.

BalticSTERN on Läänemere-äärsete teadlaste koostöövõrgustik, mis töötab välja  integreeritud ökoloogilisi ning majanduslikke mudeleid, et hinnata mereseisundi parandamise tulusid ja kulusid ning välja selgitada majanduslikult tõhusad meetmed. Maksevalmiduse uuringu tulemused on üks osa tasuvusanalüüsist, mis valmib 2012. aasta sügisel.

-------------------------

Lisainfo:

Aljona Karlõševa, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus,
tel: +372 6 276 111, aljona.karloseva@seit.ee

Kerstin Blyh, BalticSTERN Secretariat, Stockholm Resilience Centre
tel: +46 10 698 1569, kerstin.blyh@stockholmresilience.su.se

Uuringuga “Ökoloogilise modelleerimise ja tingimusliku hindamise abil üheksas rannikuäärses riigis välja selgitatud Läänemere toitainete vähendamisest saadav kasu” (inglise keeles) on võimalik tutvuda aadressil www.mtt.fi/dp/DP2012_1.pdf

 

Loe lisa:  www.stockholmresilience.org/balticstern

29.05.201229. mail toimub keskkonnajuhtimise konverents

29. mail toimub Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses suur keskkonnajuhtimise konverents, mida korraldavad Säästva Eesti Instituut ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon.

Konverentsi ennelõunane sessioon keskendub keskkonnajuhtimisele avalikus sektoris ja pärastlõunane sessioon keskkonnajuhtimisele turismisektoris.

Konverentsile oodatakse osalema avaliku ja erasektori organisatsioone, erialaliitude, vabaühenduste esindajaid ning kõiki teisi huvirühmasid.

Konverents on osalejatele tasuta.

NB! Vajalik on eelnev elektrooniline registreerimine enne 23. maid. Registreerida saab SIIN.


Lisainfo konverentsi kohta:
Karin Kilk, Säästva Eesti Instituut:  karin.kilk@seit.ee, 6276112
Maarja Jõe, Säästva Eesti Instituut: maarja.joe@seit.ee, 6276115

24.05.201224. mail toimub Baltic Compassi projekti konverents

24. mail toimub Clarion Hotel Euroopa konverentsikeskuses Interregi projekti Baltic Compass konverents, kus arutatakse veemajanduskavade rolli üle põllumajanduse hajureostuse piiramisel ning võetakse kokku ligikaudu aasta jooksul viies riigis (Eestis, Leedus, Poolas, Rootsis ja Soomes) tehtud selleteemalised tööd.

Ettekande teeb Dr Kati Berninger, kes räägib ehitatud märgalade rollist toitainete pidurdajatena Soomes läbiviidud uuringu tulemuste põhjal. Kogemusi ja näpunäiteid veemajanduse korraldamiseks jagab SEI USA keskuse ekspert Dr David Purkey, kes tutvustab WEAP-mudeli kasutamist ning  hr Thomas Dworak, kes räägib veemajanduskavade meetmete ja maaelu arengukava meetmete lõimimisest. Pärastlõunases osas toimub diskussioon, mille viivad läbi veemajanduskavade juhtumuuringu tiimi liikmed Poolast, Soomest ja Rootsist. 

Täiendavat teavet Baltic Compassi projekti kohta leiate siit.

Konverentsi korraldab Säästva Eesti Instituut.

Lisainformatsioon konverentsi kohta:
Marit Sall, Säästva Eesti Instituut, marit.sall@seit.ee, 6276 122

23.05.2012Läänemere heale seisundile aitab kaasa keskkonnahoidlik põllumajandus

Pressiteade

24. mail toimub Clarion Euroopa Hotellis Interreg projekti Baltic Compass konverents, kus arutatakse veemajanduskavade rolli üle Läänemere reostuskoormuse vähendamisel. Eksperdid viiest riigist tutvustavad veemajandusalaseid uuringuid ning jagavad oma kogemusi parimatest praktikatest põllumajandusest tuleneva hajureostuse piiramisel.

Baltic Compassi projekti eesmärk on edendada jätkusuutlikku põllumajandust Läänemere regioonis ning ühes sellega vähendada põllumajandusest tulenevat reostuskoormust merele. Säästva Eesti Instituut koostöös partnerorganisatsioonidega Leedust, Poolast, Soomest ning Rootsist viisid läbi juhtumiuuringu, kus analüüsiti veemajanduskavades sisalduvaid põllumajanduslikke meetmeid. Lisaks korraldati nelja riigi põllumajandustootjate hulgas arvamusküsitlus eesmärgiga teada saada tootjate hinnanguid veekaitse meetmete asjakohasuse ja tõhususe kohta. Ligikaudu aastase uuringu järeldused on üheks keskseks arutlusteemaks konverentsil. Lisaks arutatakse konverentsil selle üle, kuidas paremini kaasata veekaitsesse põllumehi ja teisi asjaosalisi, kelle tegevusest sõltub vee hea kvaliteet.

Baltic Compassi konverents toob kokku regiooni vee- ja põllumajanduseksperdid, ametnikud ning huvirühmad. Ettekande teeb Dr Kati Berninger, kes räägib ehitatud märgalade rollist toitainete pidurdajatena Soomes tehtud uuringu tulemuste põhjal. Kogemusi ja näpunäiteid veemajanduse korraldamiseks jagab SEI USA keskuse ekspert Dr David Purkey, kes tutvustab WEAP-mudeli kasutamist ning hr Thomas Dworak, kes räägib veemajanduskavade meetmete ja maaelu arengukava meetmete lõimimisest. Pärastlõunases osas toimub diskussioon, mida juhivad veemajanduskavade juhtumuuringu tiimi liikmed Poolast, Soomest ja Rootsist. 

Baltic Compass on kolmeaastane projekt, mis lõppeb 2012. a detsembris. Projekti kaasrahastab EL Läänemere Programm 2007-2013. Eesti tegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisaks Säästva Eesti Instituudile osales juhtumiuuringus Soome Keskkonnainstituut (SYKE), Balti Keskkonnafoorum Leedust, Rootsi Põllumajandusamet ja Põllumajandusülikool ning Tehnika- ja Maaülikool Poolast. Täiendavat teavet Baltic Compassi projekti kohta leiate aadressilt: www.balticcompass.org

Konverentsi korraldab Säästva Eesti Instituut.

Lisainfo:

Marit Sall, SEI Tallinn, programmi assistent

Tel. 6276 122

marit.sall@seit.ee

29.02.2012Valmis ülevaade ökosüsteemiteenustest

Pressiteade

Ökosüsteemiteenused on keskkonnakaitselised, majanduslikud ja sotsiaalsed hüved, mida loodus inimesele pakub. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on viimasel kümnendil leidnud väga laialdase kõlapinna, olles muutunud loodus- ja majandusteadlaste ning poliitikakujundajate ühiseks uurimis- ja aruteluteemaks. Ometigi eestikeelset infot ökosüsteemiteenuste sisu kohta napib.

Säästva Eesti Instituudis valminud e-trükise eesmärk on tutvustada loodushüvede mõistet Eesti lugejale ja selgitada mõiste erinevaid käsitlusi ja nende põhjusi. Trükises antakse ülevaade looduskeskkonna poolt pakutavatest hüvedest inimesele, hüvede maksumuse arvutamise viisidest ja meetoditest ning võimalustest, kuidas ökosüsteemiteenuseid arvestada otsusetegemisel ja poliitikate kujundamisel riigi, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtte tasemel.

Millenniumi ökosüsteemiteenuste hindamise aruandes (2005) märgitakse, et ligi pool ökosüsteemide poolt pakutavatest teenustest Maal on kas degradeerunud või neid tarbitakse jätkusuutmatult. Nüüd, mil rahvaarv on Maakeral jõudnud 7 miljardi inimeseni, looduse varude vaesumine on muutunud silmnähtavaks ning miljoneid inimesi on hakanud vaevama rängad keskkonna-, majandus- ja sotsiaalprobleemid, on hakatud analüüsima varem tehtud valikuid ja välja pakkuma viise, kuidas edaspidi vigu vältida ja tekkinud probleeme lahendada. Ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni ning loodusvarude ja -teenustele rahalise väärtuse arvutamist peetakse üheks võimalikuks lahenduseks, mis aitaks väheväärtustatud ja -teadvustatud loodushüvesid majandustegevuses arvesse võtta. Valminud ülevaade näitas ühtlasi, et ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni ja meetoditega seotud mõisted eesti keeles vajavad veel lihvimist.

SEI väljaanne nr 18 „Ökosüsteemiteenused. Ülevaade looduse pakutavatest hüvedest ja nende rahalisest väärtusest“ valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud samanimelise projekti nr 409/2010 tulemusena.

Lisainfo:
Meelis Uustal
meelis.uustal [a] seit.ee

17.02.2012Linnade liikuvuskorraldus - seminar 16.2.2011 Viru konverentsikeskuses

16. veebruaril 2012 toimus VIII Linnade ja Valdade Päevade raames poolepäevane seminar linnade säästva liikuvuskorralduse teemal.

Viru hotelli konverentsikeskus, saal Bolero 1
Moderaator:  Mari Jüssi, Säästva Eesti Instituut 

Kõik seminari ettekanded on korraga allalaaditavad siit.

Uued suunad linnade transpordipoliitikas Marek Rannala, TTÜ

Säästva linna liikuvuse arengukavad Mari Jüssi, Säästva Eesti Instituut

Keila - parem elukeskkond liikluse rahustamise kaudu Enno Fels, Keila abilinnapea

Rakvere VeloCity Andres Jaadla, Rakvere linnapea

Eesti transpordi arengukava 2014-2020 Toomas Haidak, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Säästva linnatranspordi rahastamisvõimalused uues finantsperspektiivis, ülevaade linnalise meetme ettevalmistustest Liis Palumets, Siseministeerium

Ohutu koolitee ja koolide liikuvuskorralduskavad Urve Sellenberg, Maanteeamet, Kaur Sarv ja Keiti Kljavin, Linnalabor

Tallinn 2011 suurürituste jalgrattaparklate kogemus Piret Ehavald, SA Tallinn 2011

Jalgrattalinnade võrgustik Mobile 2020 Sandra Oisalu – Balti Keskkonnafoorum

Arutelu - Säästva liikuvuse ja kergliikluse edendamise koostöövõimalused Eestis ja Euroopas

 

Juhend- ja koolitusmaterjale:
http://www.epomm.eu
http://www.mobilityplans.org
http://www.rattarikkaks.ee

Seminari korraldasid Säästva Eesti Instituut ja Balti Keskkonnafoorum Intelligent Energy for Europe, Keskkonnainvesteeringute keskuse toel.

15.02.2012Valminud on kliimamuutuse alast infot ja juhendmaterjale pakkuv töövahend

Pressiteade

Säästva Eesti Instituut koos partneritega töötas välja veebipõhise töövahendi www.toolkit.balticclimate.org, mille eesmärk on pakkuda tuge Läänemere piirkonna kohalikele omavalitsustele, maakondadele ja ettevõtetele kliimamuutuse mõjude käsitlemisel strateegilisel planeerimisel.

Kui Läänemere piirkonnas praegu veel kliimamuutust väga tõsise hädaohuna ei tajuta, siis järgmistel kümnenditel võib selle mõju suureneda ka siin – nii otseselt muutunud ilmaoludena kui ka kaudselt mujal maailmas toimunud muutuste tagajärgedena. Näiteks hiljuti keskkonnaministeeriumi avaldatud üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu järgi kasvab Eestis mereveetaseme tõusust ja sademetest põhjustatud üleujutuste risk. Sademete hulga ja ajastuse muutust seostatakse kliima muutumisega.

2008. aasta lõpus 23 partneriga koostöös käivitatud projekti Baltic Climate üks eesmärke oli kaasata kohaliku tasandi otsusetegijaid ja teisi huvirühmi kliimamuutust arvestavasse planeerimisse. Ehkki teadlikkus kliimamuutuse küsimustest kasvab, on kohalik ja piirkondlik tasand tihti puudust tundnud toetusest, vahenditest ja kogemustest nende küsimustega tegeleda.

Töö ühe tulemusena valmis veebiportaal, millega soovitakse aidata välja selgitada nii kliimamuutusest tulenevaid ohte kui ka võimalusi ja näidata, kuidas kliimakaitse küsimusi terviklikult strateegilisel arendamisel käsitleda, et probleemide lahendamist ära kasutada oma piirkonna/valdkonna arengu edendamiseks. Enamik töövahendi materjalidest on tõlgitud kõigisse Läänemere riikide keeltesse, lisaks on materjalid inglise keeles.

Töövahendis sisalduvad Läänemere piirkonna kliimastsenaariumid aastani 2100 ja kliimamuutuse mõju stsenaariumid seitsme valdkonna kohta, haavatavuse hindamise juhendmaterjal ja harjutused, ruumilise planeerimise põhimõtted, kliimamõju SWOT-analüüsi abivahend väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, head planeerimise näited, videofilmid jpm.

Juhtpartneri, ARLi (Akademie für Raumforschung und Landesplanung) teaduri Sebastian Eberti sõnul on töövahend mõeldud kasutamiseks planeerimise teejuhina, mis pakub kliimamuutuse alast infot lihtsalt kasutataval viisil.

„See, et Baltic Climate`i töövahendis käsitletakse kliimamuutusest tulenevate potentsiaalsete ohtude kõrval ka positiivsete võimaluste ärakasutamist ning sihtrühmadeks on nii avalik kui erasektor, eristab seda paljudest muudest sarnastest töövahenditest,“ ütles Piret Kuldna, Säästva Eesti Instituudi projektijuht.

2010. aastal valiti Baltic Climate osaks Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia juhtprojektist, millega prognoositakse kliimamuutuse piirkondlikku ja kohalikku mõju.

Projekti partnerid Eestis olid lisaks Säästva Eesti Instituudile Harju ja Rapla maavalitsused, Harjumaa ühistranspordikeskus ning Saku, Kohila ja Kehtna vallavalitsused. Projekti  kaasrahastas EL Läänemere Piirkonna Programm 2007-2013. Eesti tegevusi toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Piret Kuldna
piret.kuldna[at]seit.ee
tel 6276 110

04.02.2012SEI on maailma kümne mõjukama mõttekoja hulgas keskkonna valdkonnas

For the second consecutive year, the experts compiling the “2011 Global Go-To Think Tanks” have placed SEI in the top ten “Environment Think Tanks”.

Think Tank Rankings
The Global Go To Think Tanks Report 2011 


Image: Think Tanks and Civil Societies Program,
University of Pennsylvania

The top twenty are:

1. Pew Center on Global Climate Change – United States
2. World Resources Institute – United States
3. Chatham House (CH), Royal Institute for International Affairs – United Kingdom
4. Potsdam Institute for Climate Impact Research (PIK) – Germany
5. Worldwatch Institute – United States
6. Ecologic Institute – Germany
7. Resources for the Future (RFF) – United States
8. Stockholm Environment Institute (SEI) – Sweden
9. Earthwatch Institute – United States
10. Copenhagen Consensus Center (CCC) – Denmark
11. Wuppertal Institute – Germany
12. International Institute for Sustainable Development (IISD) – Canada
13. International Institute for Environment and Development (IIED) – United Kingdom
14. Earth Institute, Columbia University – United States                                                                                                                         
15. Consultative Group on International Agricultural Research (CGIAR) – United States
16. Stanford University Program on Energy and Sustainable Development – United States
17. United Nations Environment Programme (UNEP), International Resource Panel – Kenya
18. Center for European Policy Studies (CEPS) – Belgium
19. Ashoka Trust for Research in Ecology (ATREE) – India
20. The Energy Research Institute (TERI) – India

SEI has moved from the 10th to the 8th position compared to last year. This is a strong recognition of the excellent research work done by all our colleagues around the world and is clearly an encouragement for us to continue focus on interdisciplinary and front-line research relevant for policy and decision making. It is also a clear recognition of our capacity to successfully communicate our research, results and messages of needed change.   

The Global Go-To Think Tank Index is an annual overview of the leading think tanks of the world. In 2011, 5,329 think tanks were nominated by 1,500 experts. The ranking differentiates between various regions and topics and is compiled by the Think Tanks and Civil Societies Program of the University of Pennsylvania.

Loe veel

 

2011

2010

2009

2008

2007

0