Keskkonnaaruandlus

Paljud organisatsioonid soovivad oma keskkonnategevuse tulemusi tutvustada ka oma huvirühmadele. Selleks on üha rohkem hakatud koostama keskkonnaaruandeid, mis sarnanevad oma põhimõttelt finants- ja majandusaruannetega, andes ülevaate organisatsiooni tegevusest, toodetest või teenustest tulenevast keskkonnamõjust ning keskkonnategevusest laiemalt.

Keskkonnaaruande koostamine aitab paremini mõista ettevõtte keskkonnamõju, parandada keskkonnategevuse tulemuslikkust ning vähendada riske. Aruanne on ka võimalus erineda konkurentidest. Kindlustusfirmad, ametkonnad, investorid, tarbijad ja naabrid on märksa positiivsemalt meelestatud nende ettevõtete suhtes, kes demonstreerivad oma keskkonnateadlikkust ning tegutsevad keskkonnasõbralikult. Ka organisatsiooni oma töötajad hindavad keskkonnamõju vähendamiseks tehtavaid pingutusi. Investorid ning aktsionärid pööravad üha enam tähelepanu keskkonna- ja eetikaküsimustega toimetulekule ning usaldusväärsele infole.

Vabatahtliku aruandega avalikustatav teave näitab ettevõtet positiivses valguses, vältides nii väära ja negatiivse informatsiooni levitamist (nt ajakirjanduses) ja aitab parandada suhteid avalikkuse ja huvirühmadega.

Vahet tuleb teha vabatahtliku keskkonnaaruande ning keskkonnaalase statistilise ja keskkonnaametkonnale esitatava aruande vahel. Kohustuslikud keskkonnaaruanded on mõeldud ametkondadele spetsiifiliste andmete esitamiseks ja huvirühmade jaoks need ei sobi.

Kui ettevõtte või organisatsioon on liitunud Euroopa Liidu EMAS-iga on keskkonnaaruande koostamine ja ka tõestamine talle kohustuslik. Rahvusvaheline ISO 14001 standard seda ei nõua.

  • SEI Tallinn on teinud koolitusi vabatahtliku keskkonnaaruande koostamiseks.
  • 2005-2007 viidi ellu projekt HERMES II, mille üheks osaks oli e-õppe mooduli loomine ka keskkonnaaraunde koostamiseks.