Keskkonnahoidlikud hanked

Avaliku sektori kogutarbimine moodustab Eesti sisemajanduse koguproduktist 14-16%, suur osa sellest kulutatakse riigihangete kaudu. Seega on avalik sektor tarbija, kes mõjutab otseselt riigihangetest huvitatud ettevõtete käitumist. Kaudselt ka sarnaseid tooteid ja teenuseid kasutavate äriühingute ning tavatarbijate käitumist. Kuna riik kasutab suurt osa maksumaksja rahast, peab riik ostmisel ning tarbimisel andma eeskuju kogu ühiskonnale, kulutades maksumaksja raha avalikes huvides vastutustundlikult ja jätkusuutlikult.

Keskkonnahoidlik hange, KHRH,  (ka roheline, keskkonnasõbralik, ökoloogiline hange; inglise keeles green/environmental procurement) tähendab minimaalse keskkonnamõjuga toodete või teenuste valikut. Keskkonnahoidliku riigihanke all ei peeta üldjuhul silmas mitte üksnes riigihanke piirmäära ületavaid hankeid (kehtestatud riigihangete seadusega), vaid kõiki avaliku sektori hankeid ja oste.

Hanketegevuses võetakse seejuures süstemaatiliselt arvesse keskkonnanõudeid ning hankedokumentidesse lisatakse ka keskkonnanõuded. Keskkonnahoidlike hangete põhieesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest, kasutamisest kui kasutusest kõrvaldamisest, s.t kogu toote/teenuse olelusringi jooksul. Nii on võimalik vähendada riske inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale.

Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms  hankemenetlusega - keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada. Keskkonnanõuete sissekirjutamine hankedokumentidesse on olnud erasektoris enam levinud kui avalikus sektoris. Näiteks nõuavad eraettevõtted allhankijalt ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaati või rakendatakse tarnijale tagasivõtukohustust (nt pakend, vanad seadmed). Avalik sektor küll arvestab keskkonnanõudeid (nt energiatarbimisele esitatavad nõuded), kuid teadaolevalt ei ole Eestis seniajani seda veel süstemaatiliselt tehtud.

Keskkonnahoidlik riigihange on vaid üks moodus, kuidas ühiskonna mõju keskkonnale vähendada. Endiselt avaldavad kõige enam keskkonnale mõju tootmis- ja teenindusettevõtted (ressurssikasutus, heitmed, loodusliku keskkonna muutmine jms) ja ka tavatarbijad oma tarbimisharjumustega.

Keskkonnahoidliku riigihanke uudsus seisneb selles, et see on suunatud avalikule sektori tarbimisele, mida seni ei ole peetud eriti keskkonda mõjutavaks. Avaliku sektori tarbimissoovid peaksid mõjutama erasektorit keskkonnatehnoloogiad rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Seega muutuks kogu turg keskkonnahoidlikumaks.

2006. aastal koostas SEI Tallinn KIK-i rahastatud keskkonnahoidlike riigihangete edendamise projekti raames KHRH juhendmaterjali.

Tutvu ka 2009-2010 projekti tulemustega: Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemi projekt  “Suutlikkuse tõstmine ja koostöö edendamine keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks Eesti omavalitsustes (Saare ja Harju maakonnas)” 2009-2010.

NB! Keskkonnahoidlike hangete teemaga saate lähemalt tutvuda Keskkonnamisteeriumi vastaval kodulehel.

Samuti on hea võimalus läbida keskkonnahoidlike riigihangete e-õpe, mis annab praktilisi juhiseid hangete läbiviimiseks (sh keskkonnakriteeriumite lisamiseks hangetesse): www.rohehanked.eco-net.ee. E-õppe platvormi valmis 2011. aastal SEI Tallinna projekti raames ning seda rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisainfo projekti kohta leiate siit.