Säästva arengu sõnaseletusi

J

juurdepääs õigusemõistmisele, access to justice, Zugang (m) zur Justiz, доступ к правосудию – isiku õigus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalases vaidlusküsimuses. Vt ka Århusi konventsioon, juurdepääsu-põhimõtted.

juurdepääsu-põhimõtted, access principles, Zugangsprinzipien (pl), принципы доступа – keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. Rahvusvahelisel tasandil tunnustati j-e olulisust esimest korda Rio deklaratsioonis 1992. aastal.Vt ka Århusi konventsioon, ÜRO keskkonna- ja arengukonverents.

jõutamine, empowerment, Ermächtigung (f), усиление влияния – inimeste, kogukondade ja organisatsioonide tegutsemisvõime, sh tahte, vastutustunde, õigusteadlikkuse, pädevuse ja oskuste sihipärane edendamine, et oleks võimalik aktiivsemalt ja sisulisemalt osaleda arendustöös, planeerimises, korraldamises ja juhtimises. Kasutatakse eriti säästva arengu, looduskaitse ja looduskasutuse ning kogukondliku arendamise kontekstis. Vt ka sotsiaalne vastutus, suutlikkuse tõhustamine, üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine.

jänest-sõitja-probleem (tasuta kasutaja probleem), free rider problem (free rider effect), Trittbrettfahrer-Problem (n), проблема “транспортных зайцев” – ühiskasutatava loodusvara, teenuse või toote kättesaadavuse vähenemine või hinna suurenemine seetõttu, et mõned kasutavad seda selle eest maksmata või tarbides rohkem kui kokku lepitud. Näiteks riik, kes ei panusta kliimamuutuse leevendamisse, sõidab jänest teiste riikide leevendamismeetmete kulul. Või kui üks kalur ületab püügiga varem kokku lepitud kvoote, siis maksavad ülepüügist tekkinud kahju kinni kõik kalurid. Kui kõik käituksid samamoodi, siis kukuks terve süsteem kokku. Vt ka globaalne ühisomand, vangide dilemma, ökoloogiline dumping, ühisomand.

jätkusuutlik ettevõtlus, sustainable business, nachhaltiges Unternehmen (n), устойчивое предпринимательство – ettevõtte tegevus ja tavad, mis arvestavad keskkonnahoidlikke ja sotsiaalseid eesmärke ning loodusvarade säästvat tarbimist. Selliste põhimõtete rakendamisega panustavad ettevõtted oma pikaajalisse majandusedusse ja samas kogu ühiskonna säästvasse arengusse. Vt ka eetiline investeering, ettevõtte ühiskondlik vastutus, jätkusuutlikkus, säästev kasutus, tulemuste kolmikmõõde.

jätkusuutlik saak, sustainable yield, nachhaltige Ernte (f) , устойчивый улов – ammutatav kogus taastuvat loodusvara, mis tagab selle tootlikkuse tulevikus. Loodusvara kasutamist peetakse tasakaalustatuks siis, kui selle ammutamine (nt kalapüük, metsa raiumine) ei ületa selle loodusliku taastumise kiirust ehk biomassi kasvukiirust. Ökosüsteemi seisundit iseloomustav indikaator. Vt ka keskkonnaindikaator, säästev kalandus, säästev kasutus, säästva arengu indikaator.

jätkusuutlik säästumäär (kohandatud netosäästmine), genuine savings (adjusted net saving), Indikator für bereinigte Nettoersparnisse (m) (adjusted net savings), скорректированные чистые сбережения – summa, mis koosneb toodetud kapitali kulumist, loodusvarade kulumist ja energiakasutusest (sh CO₂-heitest tulenev kahju) ning investeeringutest inimkapitali (hariduskulutused). Töötati välja Maailmapanga jaoks (1997). Negatiivne säästumäär viitab sellele, et ühiskond tarbib praegust kapitalibaasi, st areng ei ole pikas perspektiivis kestlik. Vt ka roheline SKT, säästva majandusliku heaolu indeks, tõelise arengu indeks.

jätkusuutlikkus, sustainability, Nachhaltigkeit (f), устойчивость – dünaamiline seisund, milleni viib kestlik ehk säästev areng. Kuigi j-t kasutatakse tihti ka säästva arengu sünonüümina, on arvatud, et areng viitab paljuski kasvule, mis ei saa olla säästev, seetõttu eelistatakse kasutada sõna j. J-t iseloomustavad neli mõõdet: sotsiaalne, majanduslik, ökoloogiline ja institutsionaalne j. J-e määratlemisel on välja pakutud tugeva ja nõrga j-e kontseptsioon. Tugeva ehk ökoloogilise j-e kriteeriumi täitmiseks on vaja tagada iga üksiku kapitali (looduskapitali ja inimese loodud kapitalide) samas koguses jätkumine tulevastele põlvedele. Nõrga ehk majandusliku j-e kriteeriumi pooldajad peavad määravaks üksnes kapitalide koguhulga samaks jäämist inimese kohta, s.t loodusvarasid võib vähendada, kui inimese loodud kapital selle võrra kasvab. Vt ka Hartwicki reegel, säästev kasutus, tehnoloogiline optimism, toimetulekuvõime, ökoloogiline majandus.

jätkusuutlikkuse hindamine, sustainability assessment (sustainability impact assessment), Nachhaltigkeitsfolgenabschätzung (f) (Nachhaltigkeitsuntersuchung (f)), , оценка воздействия на устойчивое развитие – mõju hindamise liik, mille eesmärk on välja selgitada ja hinnata kavandatava tegevuse mõju säästvale arengule, et otsuse tegemisel arvestataks jätkusuutlikkuse põhimõtetega.Vt ka keskkonnamõju hindamine, keskkonnamõju strateegiline hindamine, sotsiaalse mõju hindamine.

jätkusuutlikkuse teadus, sustainability science, Wissenschaft über die Nachhaltigkeit (f), наука устойчивости – valdkondadevaheline teadusharu, mis püüab mõista looduse ja ühiskonna vaheliste seoste põhiolemust. J. t. lähtub arusaamast, et traditsiooniline teaduslik lähenemine on ebapiisav komplekssete organisatsioonide ning loodusnähtuste vaheliste seoste ja toime uurimiseks. Seetõttu erinevad j. t-e struktuur, meetodid ning sisu märkimisväärselt traditsioonilisest teadusest. J. t. analüüsib dünaamilisi seoseid kohalike ning globaalsete loodus- ja ühiskonnasüsteemide vahel nii lühi- kui pikaajalisest vaatenurgast. J. t-e meetodid on tuletatud mitme teadusharu meetoditest ning kohandatud olukorraga, kus otsuseid tuleb langetada määramatuse tingimustes. J. t-t iseloomustab väärtussüsteemide paljusus, kus peale teadlaste panuse tuleb arvestada ka teiste huvirühmade (nt kohalikud elanikud) teadmiste ja kogemustega. Vt ka ebamäärasus, jätkusuutlikkus, komplekssus, mitme-kriteeriumi hindamine, normaalteadus, postnormaalteadus.

jätkusuutliku ühiskonna indeks, sustainable society index, Index (m) für nachhaltige Gesellschaft , индекс устойчивого развития общества – riikide elukvaliteeti ja kestlikkust mõõtev indeks. Töötati välja Hollandis 2006. a., sellest ajast peale on avaldatud maailma riikide j-e kohta igaaastaseid aruandeid. Koosneb 22 näitajast. Vt ka Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid, inimarengu indeks, säästva majandusliku heaolu indeks (ISEW), tõelise arengu indeks (TAI).

jääkreostus, residual pollution, Restbelastung (f), остаточное загрязнение – reostus, mida põhjustab tegevuse lõpetanud objekt, enamasti endistel tööstus- ja sõjaväealadel paiknevad purustatud katlamajad, naftasaaduste ja teiste ohtlike ainete hoidlad, sh seiskunud ettevõtete laod, vanad bensiinijaamad, asfaltbetoonitehased, vanad prügilad, mis on sageli ka maha jäetud. J. – pinna-, põhjavee-, õhu- või pinnasereostus – on tekkinud tahtlikult või tahtmatult keskkonda viidud ohtlikest jäätmetest või ainetest. Vt ka saastus, saneerimine.

jäätmed, waste, Abfall (m), отходы – inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid, mis on tekkekohas kõlbmatud, võivad aga mujal või muuks otstarbeks kasulikuks osutuda, s.t neid on võimalik kasutada. Vt ka ohtlikud jäätmed, olmejäätmed, taaskasutus.

jäätmehooldus, waste management, Abfallwirtschaft (f), управление отходами – jäätmealane tegevus, mis hõlmab jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. Vt ka jäätmete kogumine, jäätmete kõrvaldamine.

jäätmekäitlus, waste management, Abfallwirtschaft (f), управление отходами – tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutust ja kõrvaldamist. Esmatähtis suund peab siiski olema jäätmete tekke vältimine, seejärel korduskasutus, siis taaskasutus ning kõige viimase vahendina jäätmete kõrvaldamine. Vt ka jäätmehooldus.

jäätmete kogumine, waste collection, Abfallsammlung (f), сбор отходов – jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Vt ka jäätmehooldus, jäätmekäitlus.

jäätmete kõrvaldamine, waste disposal, Abfallbe­seitigung (f), устранение отходов – jäätmete keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Üks levinumaid jäätmete kõrvaldamise toiminguid on jäätmete ladestamine prügilatesse. Teine levinud j. k-se viis on jäätmete põletamine. Vt ka jäätmehooldus, jäätmekäitlus.